Vintpüss: määratlus, tüübid ja kasutusalad

Vintpüss: selge määratlus, tüübid ja praktilised kasutusalad — küttimine, sõjaväe- ja politseitöö, sihtmärgilaskmine ning valiku- ja ohutusnõuanded.

Püssil on õlale toetuv varras ja väänduvate soontega piibu. Neid soonte nimetatakse riflinguks ja need panevad kuulid õhus lendades pöörlema, mis parandab tabatavust. Püssid on valmistatud selleks, et tulistada eri suurusega kuulid, kasutades eri koguseid püssirohtu. Püssid on tavaliselt valmistatud selleks, et nad suudaksid tabada sihtmärke pikkade vahemaade tagant. Kaasaegsed vintpüssid on valmistatud paljudeks erinevateks eesmärkideks: mõned on valmistatud loomade küttimiseks, mõned on valmistatud sõduritele sõjas kasutamiseks, teised on valmistatud politseile, et neid oleks vajadusel olemas, ning mõned vintpüssid on spetsiaalselt loodud sihtmärgi laskmiseks.

Mida püss koosneb

Vintpüssi põhiüksused on:

• Piip – toru, mille sees on sooned (rifling), mis annavad kuulile pöörlemise;
• Varras ja käepide – võimaldavad relva õlale toetada ja suunata;
• Tulekäik ehk action – mehhanism laskuri laadimiseks, laskmiseks ja tühjendamiseks (bolt-action, semiautomaat, lever jm);
• Salv – kuuli kandja, mis hoiab padruneid enne tulistamist;
• Sihtimisseadmed – raudsiht või sihikuvarustus nagu optiline sihik või öösiht;
• Turvamehhanism – luku- või ohutuslüliti, mis takistab tahtmatut lasku.

Tüübid

Vintpüsse on mitut tüüpi sõltuvalt konstruktsioonist ja kasutusalast:

• Bolt-action (lukuga) – traditsiooniline ja väga täpne lahendus jahipidamiseks ja sihtlaskmiseks;
• Semiautomaat – pärast lasku laeb järgmise padruni automaatselt, sobib politseile ja mõnele jahipidamisele;
• Single-shot (ühekordne) – lihtne ja usaldusväärne, kasutusel mõnes spordialas ja jahis;
• Lever-action – vanema tüübi mehhanism, mis on kiiresti taastatava tulistamisega;
• Precise/Long-range/sniper – pikamaa-täpsusrelvad, tihti reguleeritavate sihikute ja stabiilsete alustega.

Kasutusalad

Vintpüssid kasutatakse mitmel eesmärgil:

• Jahindus – sobivad väiksema ja suurema metsa- ning põllumajanduslooma küttimiseks;
• Spordilaskmine – täpsusvõistlused ja sihtmärgikoolitused;
• Õigusloomade ja politsei töö – relvad inimesekaitseks, kinnipidamiseks või pikamaalaskmiseks vastavalt ametialastele vajadustele;
• Sõjavägi – mõnes konfiguratsioonis kasutatakse vintpüsse või vintpüssi tüüpi relvi snaipritööks;
• Uuringud ja treeningud – lasketehnika ja ballistika uurimine.

Täpsemad tegurid, mis mõjutavad tabavust

• Rifling – soonte kuju ja pöördenurk mõjutavad kuuli stabiilsust ja lennutrajektoori;
• Kaliiber ja padrun – kuuli mass ja kuuli kuju määravad laskukiiruse ning teketava energia;
• Piibu pikkus ja kvaliteet – pikem ja täpsemas materiaalis piip annab tavaliselt parema täpsuse;
• Sihtimise ja jahutamise tingimused – tuul, temperatuur ja kaugus mõjutavad trajektoori;
• Relva hooldus – puhas ja hästi hooldatud piip ning töökorras mehhanism tagavad korduvalt sarnase soorituse.

Ohutus ja hooldus

Vintpüssi kasutamisel on ohutus esmatähtis. Peamised ohutuspõhimõtted:

• Kohe kui relv ei ole kasutusel, hoia see tühi ja ohutus päästetud;
• Ära suuna relva kunagi inimeste ega loomade poole, kui ei ole otsest vajadust;
• Kanna ja säilita relva vastavalt kehtivatele seadustele ja turvanõuetele;
• Regulaarne hooldus: puhasta piip pärast laskmist, määrda liikuvad osad ja kontrolli salve ning mehhanisme;
• Koolitus: enne relva kasutamist läbi professionaalne laskmiskoolitus ja ohutusõpe.

Seaduslik raamistik

Vintpüsside kavandamine, omamine ja kasutamine on reguleeritud riiklike seaduste ja eeskirjadega. Enne relva soetamist või kasutamist tutvu kohalike relvaseadustega, hanki vajalikud load ning järgi kõiki nõudeid, mis puudutavad transporti, säilitamist ja kasutamist.

Vintpüssid on mitmekülgsed tööriistad, mille õige valik ja kasutamine sõltuvad eesmärgist — olgu selleks jahipidamine, sportlik laskmine, ametialane vajadus või teadustöö. Õige hooldus, pädevus ja seaduslikkus on need, mis tagavad nii enda kui ka teiste turvalisuse.

Tüübid

Püssid võivad toimida erinevalt. Mõnel püssil on nn polditegevus. Väikese käepideme abil liigutatakse vintpüssi osa, mida nimetatakse "poldiks". Poldi liigutamisega tahapoole ja seejärel ettepoole saab laskur panna kuuli laskmiseks valmis kambrisse. Samuti paiskab see välja kõik varem tulistatud padrunid, mis on veel kambris. Ülaltoodud pildil olev püss on poltpüss. Mõned vintpüssid on poolautomaatsed, kus kuul laetakse (automaatselt) ja tulistatakse iga kord, kui päästikule vajutatakse. Mõned on täisautomaatsed, mis töötavad nagu poolautomaadid, kuid võimaldavad laskuril päästikule vajutades korraga rohkem kui ühe kuuli tulistada. Automaatne püss lõpetab laskmise, kui päästik vabastatakse või kui laskemoon saab otsa.

püstolkuulipilduja skeem (umbes laadimiseks)

Küsimused ja vastused

K: Mis on püss?

K: Mis on rifling?

K: Milleks on vintpüssid valmistatud?

K: Milline on vintpüssi laskekaugus?

K: Millised on vintpüsside tänapäevased kasutusalad?

K: Milliseid loomi jahitakse püssidega?

K: Kes kasutavad vintpüsse sõjas?

Otsing