Raketiheitja on relv, mis tulistab rakette ehk kergeid löök- või lõhkekehi, mille lennuenergia tekib sisemise mootoripõlemise (kütuse põlemise) kaudu. Raketid on tüüpiliselt lõhkekehad, mis lendavad oma sihtmärgi suunas, põletades kütust ja kandes erinevat tüüpi lõhkekehasid või lõhkepead (nt kuulipilduvate killustike, teravik- või läbistustüüpi warheadid).

Ajalugu ja areng

Raketisarnased relvad ja püssirohust toimivad tulekeraamid leiutati hiinlaste poolt — esialgsed "tulenoodid" ja raketid olid kasutusel juba keskajal. 20. sajandi esimese poole jooksul arenesid raketisüsteemid kiiresti: Teises maailmasõjas muutusid raketiheitjad piisavalt võimsaks, et kahjustada ja hävitada tanke ning pakkuda lahinguväljal tuge. Näiteks Nõukogude MLRS‑süsteemid (Katyusha) ja saksa ning ameerika käsikantavad anti-tank-seadmed tõid uusi lahendusi.

Raketiheitjate tehnoloogiline areng jätkus hiljem: parenesid rakettide propulsioon, sihtimissüsteemid ja lõhkepeade efekt. Tänapäeval on olemas nii lihtsaid üheotstarbelisi õhkuheitjaid kui ka keerukaid multiple-launch rocket systems (MLRS) ning ohjussüsteeme, mis ühendavad raketiheitjate põhimõtteid juhitavusega.

Tüübid ja kasutusotstarbed

  • Õlgkantavad raketiheitjad — kergekaalulised seadmed ühe mehe kandmiseks; sageli üheotstarbelised anti-tank- või antipersonaalsed raketid. Näited: RPG-7, LAW, AT-4, bazooka (bazooka on üks tüüpiline mudel).
  • Tagasilöögita ja pool-tagasilöögiga püssid — mõeldud suurema läbilöögi saavutamiseks ilma suurt tagasilöögijõudu kandmata; mainitud on ka tagasilöögita püssid.
  • Veokitele või masinatele paigaldatud raketiheitjad — soomustatud sõidukite või veoautode peal olevad raketisüsteemid, mis võimaldavad suurema kaliibriga ja kaugmaale suunatud tulekatet; viide paigaldamisele veoautole.
  • Mitmekordsed lansseerimissüsteemid (MLRS) — suure efektiivsusega kosmeetiline tulejõud suurtel vahemaadel, kasutatakse sihtide massiliseks ründamiseks ja tuletoetuseks.

Peamised mudelid (nt)

Paljud inimesed nimetavad ekslikult kõiki raketiheitjaid bazookaks, kuid bazooka on ainult üks raketiheitja tüüp. Muud tuntud raketiheitjad ja mudelid on: RPG-7, LAW, AT-4, SMAW ja Panzerschreck. Iga mudel on loodud erineva otstarbe jaoks (tankivastane, ehitiste ründamine, miiniväljad jms) ning erinevad kanderaskuse, lõhkepeade ja ulatuse poolest.

Tehnilised ja taktikalised omadused

  • Laskekiirus ja ulatus: sõltub raketi mootorist ja lennukõrgusest; käsikantavad raketid on tavaliselt lühema ulatusega kui masinapõhised süsteemid.
  • Lõhkepeade tüüp: HE (high-explosive), HEAT (high-explosive anti-tank), fragmenteeruvad jm — eri lõhkepead on mõeldud eri sihtmärkide vastu.
  • Talitsemise ohutus: õlgkantavad seadmed tekitavad tagapildist ohtu (backblast) ja nõuavad laskjale piisavat ruumi tagasivoolu jaoks; sõidukipaigaldused elimineerivad osa sellest riskist.

Erinevus rakettide ja juhitavate laskemoonte vahel

Oluline terminoloogiline erinevus: kõik ohjusraketid on raketid, kuid mitte kõik raketid ei ole juhitavad. Raketid, mida tulistavad lihtsad raketiheitjad, on sageli juhita (unguided rockets) — pärast käivitamist järgivad need etteantud trajektoori. See erineb juhitavatest õhust-maa või maa-maa süsteemidest (ohjusraketid ehk missilid), mis kasutavad sõitmisel kursi korrigeerivaid süsteeme (laserseire, vingugaasijuhtimine, antennid jms) ja suudavad pärast käivitamist sihtmärgi suunda korrigeerida.

Kokkuvõte

Raketiheitjad on mitmekülgsed relvasüsteemid — alates lihtsatest õlgkantavatest seadmetest kuni keerukate masinapaigaldustega. Nad mängivad sõjalises operatsioonis olulist rolli sihtmärgi läheduses lahingutoe, tankivastaste ja suurtulatuste rakendamisel. Tähtis on eristada juhita rakette ja juhitavaid ohjussüsteeme, mõista erinevaid lõhkepeade ja lansseerimismeetodeid ning järgida ohutusnõudeid laske- ja manööverdusruumis.