Tank on soomustatud lahingumasin, mille peamine ülesanne on relvastatud ja soomustatud vaenlase vastu tegutsemine ning rinde murdmine. Tavaliselt on tank relvastatud suure torni paigaldatud suurtüki ja ühe või mitme kuulipildujaga, mis võimaldab tal rünnata nii kaudsihtmärke kui ka lähimõõdistusi.
Soomustus ja kaitse
Tank on kaetud paksu soomusega, mis on mõeldud mehituse ja masina kaitseks lõhkeainete, laskemoona ja rohkema vastupanu vastu. Tänapäeval ei piira soomus end lihtsalt metallplaadile: kasutatakse komposiitsoomust, reaktiivsoomust (ERA) ja täppissüsteeme nagu aktiivne kaitsesüsteem (APS), mis suudab neutraliseerida lähenevaid rakette ja miine. Lisaks kasutatakse lisaks näiteks roostevaba raamimist või “slat armor” tüüpi kaitset, et vähendada plahvatusohtlikke lõhkepeade mõju.
Liikuvus ja vedrustus
Tankidel on roomikud (rattarööpad), mis liiguvad paljude rataste ümber, et hajutada masina kaalu ja võimaldada liikuda ebatasasel maastikul ning läbitavust pehmetel pindadel. Roomikud annavad parema veojõu kui tavarehvid ja vähendavad survet pinnasele. Vedrustus võib olla torsioonvardaline, hüdropneumaatiline vms, mis mõjutab kõrvalisi omadusi nagu löögitaluvus, kiirus ja täpsus. Mootorid on tavaliselt võimsad diisel- või gaasiturbiinid; tänapäeva põhilahingutankid (MBT) saavutavad tavaliselt kiirused 40–70 km/h teel ja paarikümne km/h maastikul.
Relvad ja keerukus
Tanki peamine relv on suurtükk (suurtükki tähistab eespool link suurtüki), mis võib olla kas lühike või pikk toru; tänapäevased põhilahingutankid kasutavad enamasti sile toruga (smoothbore) suurtükke, mis lasevad kiirelt rakette ja lõhkepeaga kuule. Lisaks peamoorale on tavaliselt üks või mitu kuulipildujat – koaksiaalne kuulipüstol suurtüki lähedal ja tihti ka tornil paigaldatud õhutõrjekuulipilduja meeskonna kaitseks. Moderne tank sisaldab ka täppissihisüsteeme, öövaate- ja soojuspildisüsteeme ning ballistilisi arvuteid, mis parandavad tabamust ka liikuval platvormil ja halvas nähtavuses.
Meeskond ja ülesanded
Tanki meeskonda kuulub tavaliselt 3–5 inimest, sõltuvalt tanki tüübist ja automaatika tasemest. Tavapärased rollid on:
- Juht – vastutab masiini juhtimise ja liikumise eest.
- Komandör – juhib ühikut, määrab sihtmärgid ja suhtleb teiste üksustega; komandör teeb lõpliku otsuse tuleku kohta.
- Laskur – sihib ja laseb pearelva ning koordineerib laskmist koos komandöriga.
- Laadur – tegeleb laskemoonaga ja laeb pearelva (mõnel kaasaegsel tankil on automaatlaadur, mis vähendab meeskonna suurust).
- Raadiooperaator/ajutine tegelane – ajalooliselt (näiteks II maailmasõja tankidel) eksisteeris eraldi meeskonnaliige, kes hoolitses side ja muude tehniliste ülesannete eest; tänapäeval on osa neist funktsioonidest automatiseeritud.
Meeskonna koostis sõltub ka juhtimisfilosoofiast: mõnel vanemal tankil oli neli kuni viis liiget, uutel mudelitel on autolaaduriga kolme- kuni neljaliikmelised meeskonnad.
Tüübid ja ajalooline areng
Tanke on erinevaid: kerged, keskmised, rasked (ajaloos) ning tänapäeval enamlevinud termin on põhilahingutank (MBT), mis kombineerib tulejõudu, kaitset ja liikuvust. Esimesed tankid ilmusid I maailmasõja lõpus, kuid nende laialdasem areng ja taktikaline kasutus eriti kasvas II maailmasõjas, kus tankid mängisid keskset rolli rünnakutes, kaitses ja maneöövrites.
Kasutus ja taktikad
Tankide peamised ülesanded hõlmavad rinde murdmist, varjatud tulest kaitsva liikumise tagamist, soomustatud üksuste toetust ja kiirreageerimist. Need töötavad tavaliselt koos jalaväe, õhutõrje ja suurtükitulega (kombineeritud relvaliigid). Urbaniseeritud keskkonnas nõuab tankide kasutus erilist ettevaatust, sest hooned ja kitsad tänavad suurendavad haavatavust miinide ja lähivõitluse relvade vastu.
Tänapäeva väljakutsed ja tulevik
Tänapäeval seisavad tankid silmitsi uute ohtudega: kasutusel on täpsed kaugraketid, kergekandevõimelised vastutankitõrjerelvad ja droonid, samuti arenevad aktiivkaitsesüsteemid ja elektriliste/hübriidmootorite tehnoloogiad. Arendused jätkuvad, et säilitada tasakaal tulejõu, kaitse ja liikuvuse vahel uues sõjapidamise keskkonnas.
Kokkuvõttes on tank keerukas ja mitmekülgne relvaarsenal, mis ühendab tugev soomuskaitse, peamise suurtüki ja mitme meeskonnaliikme koostöö, ning mängib jätkuvalt olulist rolli maavägede operatsioonides.


