Mis on tank? Tähendus, soomustus, relvad ja meeskond

Mis on tank? Selge selgitus soomusest, relvadest, meeskonnast ja ajaloost — võimsad lahingumasinad, tüübid, tehnika ja taktika ühelt lehelt.

Tank on soomustatud lahingumasin, mille peamine ülesanne on relvastatud ja soomustatud vaenlase vastu tegutsemine ning rinde murdmine. Tavaliselt on tank relvastatud suure torni paigaldatud suurtüki ja ühe või mitme kuulipildujaga, mis võimaldab tal rünnata nii kaudsihtmärke kui ka lähimõõdistusi.

Soomustus ja kaitse

Tank on kaetud paksu soomusega, mis on mõeldud mehituse ja masina kaitseks lõhkeainete, laskemoona ja rohkema vastupanu vastu. Tänapäeval ei piira soomus end lihtsalt metallplaadile: kasutatakse komposiitsoomust, reaktiivsoomust (ERA) ja täppissüsteeme nagu aktiivne kaitsesüsteem (APS), mis suudab neutraliseerida lähenevaid rakette ja miine. Lisaks kasutatakse lisaks näiteks roostevaba raamimist või “slat armor” tüüpi kaitset, et vähendada plahvatusohtlikke lõhkepeade mõju.

Liikuvus ja vedrustus

Tankidel on roomikud (rattarööpad), mis liiguvad paljude rataste ümber, et hajutada masina kaalu ja võimaldada liikuda ebatasasel maastikul ning läbitavust pehmetel pindadel. Roomikud annavad parema veojõu kui tavarehvid ja vähendavad survet pinnasele. Vedrustus võib olla torsioonvardaline, hüdropneumaatiline vms, mis mõjutab kõrvalisi omadusi nagu löögitaluvus, kiirus ja täpsus. Mootorid on tavaliselt võimsad diisel- või gaasiturbiinid; tänapäeva põhilahingutankid (MBT) saavutavad tavaliselt kiirused 40–70 km/h teel ja paarikümne km/h maastikul.

Relvad ja keerukus

Tanki peamine relv on suurtükk (suurtükki tähistab eespool link suurtüki), mis võib olla kas lühike või pikk toru; tänapäevased põhilahingutankid kasutavad enamasti sile toruga (smoothbore) suurtükke, mis lasevad kiirelt rakette ja lõhkepeaga kuule. Lisaks peamoorale on tavaliselt üks või mitu kuulipildujat – koaksiaalne kuulipüstol suurtüki lähedal ja tihti ka tornil paigaldatud õhutõrjekuulipilduja meeskonna kaitseks. Moderne tank sisaldab ka täppissihisüsteeme, öövaate- ja soojuspildisüsteeme ning ballistilisi arvuteid, mis parandavad tabamust ka liikuval platvormil ja halvas nähtavuses.

Meeskond ja ülesanded

Tanki meeskonda kuulub tavaliselt 3–5 inimest, sõltuvalt tanki tüübist ja automaatika tasemest. Tavapärased rollid on:

• Juht – vastutab masiini juhtimise ja liikumise eest.
• Komandör – juhib ühikut, määrab sihtmärgid ja suhtleb teiste üksustega; komandör teeb lõpliku otsuse tuleku kohta.
• Laskur – sihib ja laseb pearelva ning koordineerib laskmist koos komandöriga.
• Laadur – tegeleb laskemoonaga ja laeb pearelva (mõnel kaasaegsel tankil on automaatlaadur, mis vähendab meeskonna suurust).
• Raadiooperaator/ajutine tegelane – ajalooliselt (näiteks II maailmasõja tankidel) eksisteeris eraldi meeskonnaliige, kes hoolitses side ja muude tehniliste ülesannete eest; tänapäeval on osa neist funktsioonidest automatiseeritud.

Meeskonna koostis sõltub ka juhtimisfilosoofiast: mõnel vanemal tankil oli neli kuni viis liiget, uutel mudelitel on autolaaduriga kolme- kuni neljaliikmelised meeskonnad.

Tüübid ja ajalooline areng

Tanke on erinevaid: kerged, keskmised, rasked (ajaloos) ning tänapäeval enamlevinud termin on põhilahingutank (MBT), mis kombineerib tulejõudu, kaitset ja liikuvust. Esimesed tankid ilmusid I maailmasõja lõpus, kuid nende laialdasem areng ja taktikaline kasutus eriti kasvas II maailmasõjas, kus tankid mängisid keskset rolli rünnakutes, kaitses ja maneöövrites.

Kasutus ja taktikad

Tankide peamised ülesanded hõlmavad rinde murdmist, varjatud tulest kaitsva liikumise tagamist, soomustatud üksuste toetust ja kiirreageerimist. Need töötavad tavaliselt koos jalaväe, õhutõrje ja suurtükitulega (kombineeritud relvaliigid). Urbaniseeritud keskkonnas nõuab tankide kasutus erilist ettevaatust, sest hooned ja kitsad tänavad suurendavad haavatavust miinide ja lähivõitluse relvade vastu.

Tänapäeva väljakutsed ja tulevik

Tänapäeval seisavad tankid silmitsi uute ohtudega: kasutusel on täpsed kaugraketid, kergekandevõimelised vastutankitõrjerelvad ja droonid, samuti arenevad aktiivkaitsesüsteemid ja elektriliste/hübriidmootorite tehnoloogiad. Arendused jätkuvad, et säilitada tasakaal tulejõu, kaitse ja liikuvuse vahel uues sõjapidamise keskkonnas.

Kokkuvõttes on tank keerukas ja mitmekülgne relvaarsenal, mis ühendab tugev soomuskaitse, peamise suurtüki ja mitme meeskonnaliikme koostöö, ning mängib jätkuvalt olulist rolli maavägede operatsioonides.

Kasutades

Esimesed tankid valmistasid Briti kuninglik merevägi ja Prantsuse autotootjad Esimese maailmasõja ajal, et rünnata vaenlase kaevikuid. Neid nimetati tankideks, et petta sakslasi arvata, et need on veekandjad I maailmasõja Lähis-Ida teatrile. Nende kasutamine üllatusrünnakus Somme'i lahingus tekitas saksa sõdurite seas hirmu, kuid nende väike arv ja vähene töökindlus ei võimaldanud neil palju ära teha.

Tankid said peamiseks relvaks Teise maailmasõja ajal, kus peeti lahinguid suure hulga tankide vahel, eriti sakslaste ja Nõukogude Liidu vahel. Kurski lahing oli neist suurim. Tuntumad II maailmasõja tankid olid saksa Panzer IV, Panther ja Tiger I, nõukogude T-34 (toodetud kõige rohkem tanki sõja ajal ja teisel kohal), britid Matilda, Churchill ja Cromwell ning ameeriklased M4 Sherman (teine kõige rohkem toodetud tank sõja ajal) ja Stuart. Plaanid olid ka palju suuremate ja tugevamalt soomustatud tankide, nagu Maus, kohta, kuid neist ei olnud palju kasu nende tohutu kaalu tõttu, mis oleks muutnud nende liigutamise väga raskeks, ja tohutu suuruse tõttu, mis oleks teinud neist kerged sihtmärgid raskele suurtükiväele.

Vanad tankid on sageli kohandatud muudeks kasutusaladeks, näiteks sõdurite või varustuse vedamiseks. Lahingupioneerid kasutavad spetsiaalseid tankidel põhinevaid sõidukeid, näiteks miinipildujatanki või sillakattemoona tanki.

Tank on tänapäeval kõigi suurte armeede oluline osa. Tankid on igal pool asendanud ratsaväe ja teevad seda, mida varem tegid ratsasõdurid. Enamik kaasaegseid tanke on rasket tüüpi või peastaabitanki tüüpi, mis on võimelised võitlema teiste tankide vastu. Võrreldes vanemate tüüpidega on MBT-d väga rasked (vene MBTS on umbes 40 tonni ja lääne umbes 60 tonni), millel on 120 mm (lääne) ja 125 mm (vene) kaliibriga kahur ja 2-3 kuulipildujat. Ka merejalaväelased ja teised eriüksused kasutavad mõningaid kergeid tanke.

Varajane prantsuse tank, 1915

Otsing