AlegsaOnline.com

Kuninglik merevägi (Royal Navy) — ajalugu, ülesanded ja struktuur

Kuninglik merevägi — põhjalik ülevaade ajaloost, ülesannetest ja struktuurist (Royal Navy): lennukikandjad, allveelaevad, merejalavägi, Royal Fleet Auxiliary ja reservid.

Autor: Leandro Alegsa

20-10-2025

Kuninglik merevägi on Ühendkuningriigi merevägi ja Briti relvajõudude vanim osa. Kuna see on vanim, nimetatakse seda sageli „vanemteenistuseks”. Alates 18. sajandist kuni Teise maailmasõjani oli see maailma suurim ja võimsaim merevägi ning mängis keskset rolli Suurbritannia tolleaegse suurriigi kujunemisel. Mereväeteenistus hõlmab kuninglikku mereväge, kuninglikku merejalaväge (Royal Marines), kuninglikku laevastiku abiteenistust (Royal Fleet Auxiliary), laevastiku lennujõudu (Fleet Air Arm) ning reservvägesid. 2011. aasta novembri seisuga oli teenistuses ligikaudu 57 000 inimest, arvestades täis- ja osalise tööajaga mereväelasi ning reservväelasi.

Kuninglik merevägi on brutotonnaaži poolest üks maailma suurimaid merevägesid. Royal Navy ja Royal Fleet Auxiliary koosseisu kuulub mitmesuguseid aluseid — lennukikandjad, allveelaevad, miinipildujad, hävitajad, rannavalvuri- ja patrull-laevad ning abilaevad. Kõiki kuningliku mereväe sõjalaevu nimetatakse inglise keeles „His/Her Majesty's Ship” ehk lühendatult HMS, sest põhiseaduse kohaselt kuuluvad need kuningannale (või monarhile) ja on tema käsutuses. Kuningliku laevastiku abiteenistuse laevad kannavad lühendit RFA (Royal Fleet Auxiliary) ning on samuti tehniliselt monarhi omandis. Meessoost monarhi ajal kasutatakse nimetuses sõna „His” (näiteks His Majesty’s Ship) ning naissoost monarhi puhul „Her”.

Ajalugu ja tähtsus

Kuninglik merevägi kujunes modernseks institutsiooniks 16.–18. sajandil ja sai Briti impeeriumi laienemise ajal strateegiliselt võtmetähtsusega jõuks, tagades kaubateede ja mererajatiste kontrolli. 18. ja 19. sajandil võimaldas mereväe üleolek Suurbritannial luua ja säilitada ülemaailmset koloniaalvõimu. Ka 20. sajandi suurkonfliktides — eriti Teises maailmasõjas — mängis see otsustavat rolli nii lahingutes kui ka dessantoperatsioonide toetamisel.

Peamised ülesanded

Mereturniiri ja -liikluse kaitse: tagada kaubateede vabadus ja kaitsta hülgi, tankerid ning sõjalisi ühendusi.
Võimuprojektsioon: lennukikandjate, dessantvägede ja laevalennukite abil toetada sõjalisi operatsioone kaugetes regioonides.
Tuumajõudude heidutus: Kuninglik merevägi vastutab Ühendkuningriigi allveetuumapommitajate (SSBN) osade haldamise eest, mis on riigi strateegiline tuumadeterent.
Allveesõda ja mereohutus: allveelaevad ja hävitajad tegelevad vastumeetmete ning luurega.
Humanitaarabi ja katastroofide tõrje: laevastikuüksused osalevad tsiviilikriiside ja loodusõnnetuste abioperatsioonides üle maailma.
NATO ja liitlassuhete toetamine: merevägi osaleb tihti rahvusvahelistes missioonides ja õppustel.

Struktuur ja põhikomponendid

Royal Navy — sõjalised laevad ja allveelaevad.
Royal Marines — merejalaväe eriväed, spetsialiseerunud dessant- ja eritoimingutele ning mere- ja rannikualastele operatsioonidele.
Fleet Air Arm — laevastiku lennujõud, mis opereerivad lennukikandjatel ja helikopteritel, sealhulgas hävitus- ja hävitus-lahingulennukid ning otsingu- ja päästemeeskonnad.
Royal Fleet Auxiliary (RFA) — logistilised ja abialused, mis toetavad lahingulaevastikku kütuse, laskemoona ja muuga.
Reservüksused: Royal Naval Reserve ja Royal Marines Reserve annavad lisajõu ning professionaalse oskusteabe vajadusel.

Laevastik ja varustus

Kuninglik merevägi haldab erinevat tüüpi aluseid ja seadmeid, sealhulgas:

Lennukikandjad: kaasaegsed Britannia klassi lennukikandjad (näiteks HMS Queen Elizabeth ja HMS Prince of Wales) võimaldavad õhujõudude toetust merelt.
Allveelaevad: nii taktikalised kiiret reageerimist võimaldavad jätkuserved (SSN) kui ka tuumadeterendi allveelaevad (SSBN).
Pinnalaevad: hävitajad, ristlejad, fregatid ja patrull-laevad merevalveks, eskordi- ja liitlassõjalisteks ülesanneteks.
Lennukid ja helikopterid: Fleet Air Arm opereerib nii lahingulennukeid (sh F-35B operatsioonid lennukikandjatel) kui ka helikoptereid otsingu-, pääste- ja transporditöödeks.

Personal, väljaõpe ja baasid

Royal Navy personali väljaõpe keskendub merelaevanduse, tuumaallveelaevade teenistuse, lennu- ja lahinguoskuste ning merejalaväe eriväljaõppele. Peamised koolitusasutused hõlmavad näiteks Britannia Royal Naval College'i ja erinõudmisi pakkuvaid koolituskeskusi. Suured merebaasid Ühendkuningriigis on Portsmouth, Devonport (Plymouth) ja Faslane (Clyde), mis toetavad nii pinnalaevu kui ka allveelaevade ja logistikaüksuste tööd.

Juhtimine ja traditsioonid

Kuningliku mereväe kõrgeimaks professionaalseks juhiks on First Sea Lord (esimene merekuberner), kes vastutab mereväe strateegilise suuna ja operatsioonide eest. Mereväel on rikkalikud traditsioonid, vormiriietus, lipud (nt White Ensign) ning püsivad rituaalid ja nimetuskombed, mis rõhutavad teenistuse ajaloolist järjepidevust.

Rahvusvaheline roll ja tulevik

Kuninglik merevägi jätkab rolli nii Ühendkuningriigi kaitse kui ka rahvusvahelise merejulgeoleku tagamisel, osaledes NATO missioonidel, liitlassuhete tugevdamisel ja kriisidele reageerimisel. Moderniseerimisprogrammid keskenduvad allveelaevade, lennujõudude ja kaitsesüsteemide uuendamisele ning sõjalise suutlikkuse hoidmisele vastavalt muutuvale geopoliitilisele olukorrale.

Kui soovite täpsemat infot (näiteks laevastiku hetke-koosseisu, personaliarvude viimaseid andmeid või konkreetsete laevade tehnilisi andmeid), saan otsida ja lisada värskemaid allikaid.

Ajalugu

Ühendatud Inglismaa kuningriigi laevastike tugevus oli 10. sajandil kuningriigi võimu oluline element. Ühel hetkel lasi Aethelred II ehitada eriti suure laevastiku riikliku maksu abil, mille suurus oli üks laev iga 310 maa-ala kohta, kuid ei ole kindel, kas see oli laevastiku kasvatamise standard- või erandlik mudel. Taani valitsemise ajal 11. sajandil peeti alalist laevastikku ülal maksude abil ja see jätkus mõnda aega ka Edward Konfessori taastatud Inglise režiimi ajal, kes sageli juhtis laevastikku isiklikult.

1500–1707

Alaline kuninglik merevägi, millel oli oma personal, sadamad ja rühm spetsiaalselt ehitatud sõjalaevu, loodi 16. sajandil Henry VIII valitsemisajal. ^221-37. Elizabeth I ajal oli Inglismaa sõjas Hispaaniaga. Eraomandis olevad laevad koos kuningliku mereväega ründasid Hispaania kaubandust ja kolooniaid. ^{238-53, 281-6, 292-6.} 1588. aastal saatis HispaaniaFilipII Hispaania Armada Inglismaa vastu, et peatada Inglismaa toetus Hollandi mässulistele, peatada Inglismaa piraatide tegevus ja kukutada Elizabeth. Hispaanlased purjetasid Lissabonist, plaanides saata Hispaania Madalmaadest pärit sissetungijõud. Plaan ebaõnnestus halva planeerimise, inglise taktika, hollandlaste blokeeriva tegevuse ja halva ilma tõttu. ^253-71

Organisatsioon

Seaduslikult on kuningliku mereväe ülemaks monarh või tema abikaasa, kellel on tseremoniaalne tiitel Lord High Admiral. Praegune lord kõrgadmiral on prints Phillip, kes teenis Teise maailmasõja ajal kuninglikus mereväes. Mereväeteenistuse professionaalne juht on esimene merelord. Ta on kaitsenõukogu ja admiraliteedinõukogu liige. Mereväe nõukogu on Admiraliteedinõukogust madalamal ja vastutab mereväe juhtimise eest. Nende kontorid asuvad kaitseministeeriumis Londonis. Kuningliku mereväe täielik juhtimine on laevastiku ülemjuhataja (CINCFLEET) ülesanne. CINCFLEETi eesmärk on tagada laevade, allveelaevade ja komandoüksuste olemasolu valitsuse poolt vajaminevate sõjaliste ja diplomaatiliste ülesannete täitmiseks. CINCFLEETi ülemjuhatuse peakorter asub Portsmouthis; operatiivne peakorter asub Northwoodis, Middlesexis. See on alaline ühine peakorter ja NATO piirkondlik väejuhatus.

Praegune roll

Külma sõja ajal keskendus kuninglik merevägi peamiselt nõukogude allveelaevade jahtimisele. Need allveelaevad olid kõige aktiivsemad Põhja-Atlandi ookeanis, Suurbritannia lähedal asuvas ookeanis. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist keskendub kuninglik merevägi süvamereuuringutele.

Kuningliku mereväe peamised töökohad on:

Ühendkuningriigi tuumarelvade heidutusvahendi säilitamine tuumarelvadega varustatud pidevate merel asuvate allveelaevade poliitika kaudu.
Ühendkuningriigi komandoüksuse kohaletoimetamine
varude tarnimine Harrieride ühisjõududele ja ühisele kopterite väejuhatusele.
Patrullipiirkonnad, mille eest vastutab Ühendkuningriik:

Atlandi patrulltoiming (põhjaosa)
Atlandi patrulltoiming (Lõuna)
Pärsia lahe patrullid

Miinide eemaldamine
Mereuuringud, ilmastikuuuringud ja muud teadusprojektid
Ühendkuningriigi ja ELi kalapüügi kaitse

Alused

HMNB Portsmouth
HMNB Devonport, Plymouth
HMNB Clyde, Faslane
Rosythi laevatehas (peamine hooldusrajatis)
Marchwoodi sõjasadam, Southampton (Royal Fleet Auxiliary Base)

Personal

1. novembri 2011. aasta seisuga oli kuningliku mereväe koosseisus 36 640 sõjaväelast ja 2300 kuningliku mereväe reservi (vabatahtliku reservi). Mõlemad arvud hõlmavad ka kuninglikku mereväge ja kuninglikku mereväe reservi. Lisaks oli 19 600 korralist reservväelast.

Naisi on kuninglikus mereväes olnud alates 1917. aastast. Aastatel 1939-1993 kuulusid nad naiste kuningliku mereväeteenistuse (WRNS) koosseisu ja neid kutsuti "Wrens". Alates 1993. aastast on nad osa tavalisest mereväest. Kuninglik merevägi on võrdsete õigustega tööandja, kus naistel on samad võimalused kui meestel. 2012. aastal juhtis esimest korda naisohvitser, komandör Sarah West, suurt sõjalaeva HMS Portland.

Vessels

See ei ole täielik loetelu kõigist kuningliku mereväe laevadest. See on lihtsuse huvides lihtsustatud versioon, mis sisaldab ainult peamisi üksusi.

Invincible-klassi lennukikandja

HMS Illustrious (R06) on mereväe viimane lennukikandja. See oli kunagi osa kolmest, HMS Invincible on lammutatud ja HMS Ark Royal on dekomisjoneeritud (Välja arvatud teenistusest). Varem kasutas ta Harrier Jump-Jet hävitajat, kuid need võeti 2011. aastal kasutusest välja. Nüüd opereerib ta ainult helikoptereid ja teenib helikopterikandjana. Tema hüüdnimi on "Lusty". Hiljuti on olnud HMS Queen Elizabeth 2, mida nüüd peetakse suurimaks lennukikandjaks. 21. oktoober nimetati ameeriklaste poolt tegelikult HMS Queen Elizabeth 2 päevaks.

Ookeani klassi helikopterikandja

HMS Ocean (L12) on mereväe suurim laev ja peamine helikopterikandja. Ta mängis suurt rolli Iraagi sissetungis 2003. aastal ja oli Briti lipulaev Liibüa kodusõja ajal. 2012. aastal on ta kasutusel Londoni 2012. aasta olümpiamängudel. 2011. aasta jõulude ajal sai tema meeskond kuulsaks muusikavideo tegemisega "All I want for Christmas is you". See filmiti, kui nad olid sõjas Liibüas. Tema hüüdnimi on "The Mighty-O".

Albioni klassi maabumisplatvormidokk

HMS Albion (L14) on koos HMS Bulwarkiga kuningliku mereväe vahelduv lipulaev. Ta on nimetatud Albioniks Suurbritannia iidse nime järgi. Praegu on ta laiendatud valmisolekus ja vajaduse korral saab ta tagasi kutsuda põhilaevastikku. HMS Bulwark (L15) on koos HMS Albioniga kuningliku mereväe vahelduv lipulaev. Ta on käinud suurel missioonil Liibanonis ja juhtinud väljaõppemissiooni Aasias. Praegu on ta kuningliku mereväe laevastiku lipulaev ja on vajaduse korral valmis reageerima.

Tüüp 45 hävitaja

HMS Daring (D32) on üks uuest hävitajate rühmast. Ta on mõeldud õhutõrjeks. Ta võib ka patrullimissioone sooritada ja kanda pardaleminekuüksust kuninglikust merejalaväest. Ta ja tema õed on peamised sõjalaevad vähemalt järgmise kümnendi jooksul.

Teised Type 45 hävitajad on HMS Dauntless ja HMS Diamond. Kolm teist on ehitamisel.

Fregatt tüüp 23

HMS Sutherland (F81) on üks Duke-klassi fregattidest. Ta on kavandatud allveelaevade vastase võitluse jaoks. Ta võib täita ka mitmesuguseid muid ülesandeid. Ta on esimene laev, mis kannab seda nime üle 200 aasta. Ta lähetati 2011. aastal Liibüasse, et toetada sealseid operatsioone. Duke-klassi fregatid on kuningliku mereväe peamine lahingulaev.

Teised tüüp 23 fregatid on HMS Argyll, HMS Lancaster, HMS Iron Duke, HMS Monmouth, HMS Montrose, HMS Westminster, HMS Northumberland, HMS Richmond, HMS Somerset, HMS Kent, HMS Portland ja HMS St Albans. Kolm teist teenisid varem kuninglikus mereväes, kuid müüdi Tšiilile.

Protector-klassi jäävalvurite laev

HMS Protector (A173) on üks kuningliku mereväe kahest jäälõhkuva patrull-laeva hulgast. Ta on laenatud kolmeks aastaks, kuni HMS Endurance on remonditud. Ta patrullib peamiselt Briti Antarktika territooriumil, kuid teenib ka lähedalasuvatel Falklandi saartel ning Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saartel.

Vanguard klassi allveelaev

HMS Vanguard (S28) on üks neljast ballistiliste rakettide tuumajõulisest allveelaevast (SSBN). Ta võib tulistada Trident II tuumaraketti ümber maailma. Igal ajal on vähemalt üks laev merel tuumarelvadega, et kaitsta Suurbritanniat. Nende operatsioonid on väga salajased. Nad baseeruvad HMNB Clyde'is Šotimaal.

Teised Vanguard-klassi allveelaevad on HMS Vigilant, HMS Vengeance ja HMS Victorious.

Astute klassi allveelaev

HMS Astute (S119) on esimene uut tüüpi laevastiku allveelaev (SSN). Tema tüüp on tuumaelektrijaamaga. Nad võivad tulistada Tomahawk'i rakette maapealsete sihtmärkide vastu ja torpeedosid pealveelaevade vastu. Ta on üks võimekamaid allveelaevu maailmas.

Ehitamisel on veel kuus Astute-klassi laeva.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kuninglik merevägi?

V: Kuninglik merevägi on Ühendkuningriigi merevägi, mis koosneb kuninglikust mereväest, kuninglikust merejalaväest, kuninglikust laevastiku abiväest, laevastiku õhuväest ja reservvägedest.

K: Miks nimetatakse kuninglikku mereväge "kõrgemaks teenistuseks"?

V: Kuninglik merevägi on Briti sõjavägede vanim osa, mistõttu seda nimetatakse "vanemteenistuseks".

K: Milline oli kuningliku mereväe roll Suurbritannia suurriigiks muutmisel enne Teist maailmasõda?

V: Kuninglik merevägi oli väga oluline Suurbritannia tolleaegseks suurriigiks muutmisel.

K: Kui palju on mereväeteenistuse personali?

V: 2011. aasta novembri seisuga oli mereväeteenistuses 57 000 töötajat (inimest), sealhulgas osalise tööajaga reservi meremehed, lennuväelased ja merejalaväelased.

K: Mitu laeva on kuninglikul mereväel on ja mis tüüpi laevad need on?

V: Kuninglikul mereväel ja kuninglikul laevastiku abiteenistusel on 98 laeva, sealhulgas lennukikandjad, allveelaevad, miinipildujad ja patrull-laevad, samuti kuningliku laevastiku abiteenistuse laevad.

K: Miks nimetatakse kõiki kuningliku mereväe laevu "Tema Majesteedi laevadeks"?

V: Kõiki kuningliku mereväe laevu nimetatakse "Tema Majesteedi laevadeks" (või lühendatult HMS), sest põhiseaduse kohaselt kuuluvad need kuningannale ja on tema käsutuses.

K: Kuidas nimetatakse kuningliku laevastiku abilaevu ja kellele need kuuluvad?

V: Royal Fleet Auxiliary laevu nimetatakse "Royal Fleet Auxiliaries" (või lühendatult RFA) ja tehniliselt kuuluvad need samuti kuningannale. Meessoost monarhi ajal asendatakse "Her" sõnaga "His".