Somme'i lahing
Somme'i lahing toimus I maailmasõjas. Lahing algas 1. juulil 1916 ja lõppes 18. novembril 1916. Lahing sai oma nime Prantsuse Somme'i jõe järgi, kus see toimus.
Esimesel päeval oli Briti armee kaotusi 57 470, neist 19 240 hukkus. Prantsuse armee kaotas 1590 ja Saksa armee 10 000-12 000 meest. Liitlased plaanisid koos rünnata, kuid prantslased olid hõivatud Verduni lahinguga, nii et põhiründajateks olid britid. Lahingu maksumus ja väikesed võidud on Suurbritannias olnud kurbuse ja vaidluste allikaks. Saksa ja prantsuse kirjanduses on Somme'i lahingu esimene päev olnud vähe rohkem kui joonealune märkus 1914-1915. aasta massiliste kaotuste ja Verduni lahingu kõrval.
Somme'i lahingu ajal hukkus, sai haavata või jäi kadunuks üle 1,5 miljoni inimese. See lahing oli Esimese maailmasõja halvim lahing, eriti Suurbritannia seisukohalt.
Viie päeva jooksul tulistasid britid sakslaste kaevikuid granaatidega, et neid hävitada. 1. juulil kell 7.30 hommikul andsid Briti kindralid briti sõduritele käsu väljuda oma kaevikutest ja tungida Saksa kaevikute suunas. Saksa kaevikud olid ebatavaliselt sügavad ja saksa sõdurid suutsid pommitamise ajal kuulipildujad maha võtta ja pärast seda üles tuua.
Sellest katastroofist on kirjutatud terveid raamatuid, kuid siiani ei ole selge, miks see juhtus. Väga selge on aga see, et suurtükituli ei täitnud oma eesmärki. Kui piisavalt palju saksa kuulipildujaid jäi ellu, keda toetas nende suurtükivägi, siis britide rünnak ebaõnnestus, mis tõi kaasa palju kaotusi. Tulemuse otsustas kaitserelvade tõhusus. Sellises keskkonnas oli šajonetiga sõdur vananenud ja jalaväe koosseisud kasutud.
Kaart, mis näitab kokkuvõtlikult, kuidas rindejoon lahingu käigus muutus
Briti sõdurid, kes "lähevad üle ääre" ehk lahkuvad oma kaevikutest Somme'i lahingus
Relvad
Mürgine gaas
Sakslased kasutasid alguses relvadena mürgiseid gaase. Nad kasutasid kloorigaasi, kuid sellel oli tugev lõhn ja see oli roheline, nii et vaenlane võis seda kergesti märgata. Samuti lendas see sakslaste peale tagasi, kui nad seda kasutasid. Nad hakkasid kandma niisutatud materjali suu ja nina kohal. See materjal toimis paremini, kui nad kasutasid vee asemel uriini. Briti sõduritele anti vatipadjad ja hingamisaparaadid. Surm kloorigaasist oli väga valus, põhjustades ohvri lämbumise pärast põletavaid valusid rinnus. Sakslased hakkasid kasutama teistsugust gaasi, mida kutsuti fosgeeniks ja mida nad segasid klooriga. Fosgeen oli surmavam kui kloor, oli värvitu ja lõhnas nagu hallitanud hein, kuid selle mõju avaldas ohvrile 24 tundi.
Püssid (relvad)
Sõdurid kasutasid kaevikutes püsse. Peamine kasutatav püssitüüp oli poltpüss, mis suutis tulistada 15 lasku minutis ja tappa inimese 1,4 kilomeetri kauguselt. Selle vintpüssi leiutas šotlane James Paris Lee Ameerikas. Bolktoimelisel püssil oli metallist kast, kuhu padrunid pandi vedru peale. Kui polt avanes, surus vedru padrunid vastu tõkkeid ja poldi sulgemisel surus poldi ülemise padruni kambrisse. Pärast püssist tulistamist poldi avanemine paiskas tühja padrunihülssi välja ja tagasitulek laadis uue padruni. Hoidikud mahutasid 3, 5 või 29 padrunit. []
Kuulipildujad
Kasutatavad kuulipildujad olid suured ja nende käsitsemiseks oli vaja vähemalt nelja meest. Need tuli asetada tasasele pinnale. Nende võimsus oli ühe vintpüssi suurune. Suuremate põllupüsside käsitsemiseks oli vaja kuni 12 meest. Nad tulistasid mürske, mis tabamuse korral plahvatasid. Kuulipildujad olid sakslaste jaoks suur jõud, sest nad kasutasid neid täies ulatuses, sest Briti väed lihtsalt kõndisid üle nullimaa otse lahtise suurtüki tule alla. Britidel ei olnud juurdepääsu paljudele kuulipildujatele, mistõttu nende ülesanne oli veelgi raskem, sest sakslastel oli ülekaal, kuna nende positsioon oli brittidest kõrgemal.
Mahutid
Esimese tanki nimi oli "Little Willie" ja selle meeskond koosnes kolmest mehest. Maksimaalne kiirus, mida see suutis sõita, oli kolm miili tunnis ja see ei olnud võimeline läbima kaevikuid. Esimene tankilahing, Flers-Courcelette, mis sai nime kahe küla järgi, mis olid rünnaku eesmärkideks, algas 15. septembril 1916. aastal. Kohale jõudis 49 tankist, mis oleks pidanud kohale jõudma, vaid 36. See oli esimene kord, kui tankid olid I maailmasõjas kasutusel, kuid kuna need olid ainult kergelt relvastatud ja nende mehaanika läks sageli valesti, ei avaldanud nad suurt mõju. Siiski olid kaotused tankimeeskondades väikesed.
Kaevandused
Miinide abil saab vaenlase õhku lasta ja teda tõeliselt šokeerida. Jalaväe vastased maamiinid on olnud kasutusel alates püssirohu leiutamisest ning neid kasutati 18. ja 19. sajandil kindluse sissemurdmiste kaitseks (britide rünnak Badajozi sissemurdmisele kandis palju ohvreid miinide tõttu). Need aktiveeriti siiski eemalt, kui kaitsja süütas sobival hetkel väga kiiresti põleva sütiku. Somme'i lahingu esimesel hommikul kasutasid britid 11 miinipildujat, et ehmatada ja kahjustada Saksa rindejoont. Miinide poolt jäetud auke kasutasid sakslased hiljem kuulipildujate jaoks. Sõdureid, kes maamiinid paigaldasid, nimetati sappers.
Kraavid
Kraavides oli palju haigusi. Kaevude tualetid olid peamiselt ämbrid ja augud. See tähendas, et sellised haigused nagu düsenteeria levisid väga kiiresti. Düsenteeria põhjustab kõhuvalu ja kõhulahtisust ning mõnikord ka haigust. Keha võib muutuda väga dehüdraatiliseks, mis võib põhjustada surma. Veevarustus kaevikutes ei olnud väga hea. Nad lisasid lubjakloriidi, et puhastada määrdunud vett, mida mehed kogusid granaadi aukudest, kuid sõduritele ei meeldinud lubjakloriidi maitse - see maitses natuke nagu meie basseinivesi!
Sõdurid kaevikutes kannatasid täide all. Üks mees kirjeldas neid kui "kahvatu fauna värvi ja nad jätsid üle kogu keha punased plekilised hammustusjäljed". Üks teine sõdur ütles: "Need asjandused lebasid pükste õmblustes, pikkade paksude villaste pükste sügavates uuretes ja tundusid oma sügavas kaevikus vallutamatuna. Süütud küünal, mida rakendati sinna, kus nad kõige paksemini olid, pani need paugutama nagu hiina krakid. Pärast sellist seanssi oli mu nägu kaetud väikeste verilaikudega liiga jõuliselt lõhkunud ekstra suurtest kuttidest." Lisaks sellele, et täid põhjustasid palju kratsimist, kandsid nad ka haigusi. See oli tuntud kui pürreksia või kraavipalavik. Esimesteks sümptomiteks olid tulistavad valud jalgades ja sellele järgnes väga kõrge palavik. Haigus ei tapnud sõdureid, kuid see peatas nende võitlusvõime. Kraavijalg oli nakkus, mis tekkis sellest, et nad seisid pikka aega märjas vees ja ei saanud oma jalatseid ja sokke kuivatada. Jalad muutusid algul tuimaks ja seejärel punaseks või siniseks ning kui saite gangreeni, võis jalga amputeerida. Brigaadikindral Frank Percy Crozier väitis, et: "Võitlus kraavijalgadena tuntud haiguse vastu oli olnud lakkamatu ja ülesmäge minev mäng." Ainus viis kraavijalgadest vabanemiseks oli jalgade kuivatamine ja sokkide vahetamine mitu korda päevas.
Paljudele kaevikutes vigastatud meestele amputeeriti kehaosad. See tulenes haavata saamisest või miinide või mürskude poolt mahalaskmisest.
Seal oli ka suur rottide probleem, sest seal oli palju laipu. Üks sõdur, Harry Patch, väitis, et need olid suured nagu kassid. Üks teine ütles: "Rotid olid tohutud. Nad olid nii suured, et oleksid haavatut meest ära söönud, kui ta ei suutnud end kaitsta!" Rotid sõid kõigepealt silmad, siis kaevusid laiba sisse ja sõid sisikonda.
Kahe poole vahelist ala nimetati "No Man's Land" ja see oli väga ohtlik, sest seal oli palju okastraati ja granaadi auke ning "no man's land" on tavaliselt mudameri. Sõdurid, kes läksid üle selle, olid vaenlase kuulipildujatele kerge sihtmärk. Lahingus kaotasid liitlased umbes 600 000 meest, kuid sakslased kaotasid sama palju.
Walesi prints
Walesi prints teenis Somme'is staabiohvitserina. Ta oli siiralt pettunud, et ei osalenud lahingutegevuses. Kuid arusaam, mille ta teenistus andis talle tavalistest meestest, ja imetlus, mille ta neilt teenis, mõjutas tema ülejäänud elu Walesi printsina ja Edward VIII-na.
Täna
Tänapäeval on Somme'i lahingu toimumiskohas palju kalmistuid, sõjamälestusmärke ja muuseume, mida inimesed saavad külastada ja oma austust avaldada.
Samuti leiavad mõned talunikud okastraatjäänuseid, mida nimetatakse "rauakoristuseks".
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Somme'i lahing?
V: Somme'i lahing oli lahing, mis toimus I maailmasõjas. See algas 1. juulil 1916 ja lõppes 18. novembril 1916 ning toimus Prantsusmaa Somme'i jõe ääres.
K: Kui palju oli lahingu esimesel päeval kaotusi?
V: Lahingu esimesel päeval oli 57 470 ohvrit, neist 19 240 hukkus. Prantsuse armee kaotas 1590 ja Saksa armee 10 000-12 000 meest.
K: Kes plaanisid selle lahingu ajal koos rünnata?
V: Liitlased (britid ja prantslased) plaanisid selle lahingu ajal koos rünnata, kuid kuna Prantsusmaa oli hõivatud teise lahinguga (Verduni lahing), ründas ainult Suurbritannia.
K: Mitu inimest hukkus või jäi kadunuks selle lahingu ajal?
V: Selle lahingu ajal hukkus, sai haavata või jäi kadunuks üle 1,5 miljoni inimese. See tegi sellest Suurbritannia seisukohalt ühe halvima lahingu I maailmasõjas.
K: Mida tegid Briti kindralid 1. juulil kell 7.30 hommikul?
V: 1. juulil kell 7:30 hommikul andsid Briti kindralid oma sõduritele käsu väljuda oma kaevikutest ja tungida Saksa kaevikute suunas.
K: Miks Briti rünnak mõnel juhul ebaõnnestus ?
V: Mõnel juhul, kus jäi ellu piisavalt saksa kuulipildujaid, keda toetas nende suurtükivägi ,ebaõnnestus Briti rünnak paljude kaotustega .kaitserelvade efektiivsus otsustas tulemuse .sellises keskkonnas oli sõdur bajonetiga iganenud ja jalaväe koosseisud kasutud .
