Mürgised gaasid: definitsioon, tüübid ja ohud

Mürgised gaasid: definitsioon, tüübid ja ohud — ülevaade surmavatest ja söövitavatest gaasidest, sümptomitest, kokkupuuteohtudest ja ohutusnõuannetest.

Mürgine gaas on mis tahes gaas, mis on samal ajal mürk — st võib põhjustada tervisekahjustusi või surma, kui inimene satub selle toime alla piisavas kontsentratsioonis. Mürgised gaasid võivad olla tõsine oht nii töökeskkonnas kui koduses või avalikus ruumis. Mõned ained, mis keemiliselt on vedelikud, aurustuvad kergesti ja nende aurud käituvad nagu mürgigaasid (näited: sinepigaas, VX).

Omadused ja eripärad

Mürgised gaasid erinevad üksteisest keemilise koostise, ärritavuse, lõhna, lahustuvuse ja mõjumehhanismi poolest. Oluline on meeles pidada:

• Lõhn ei ole usaldusväärne hoiatusmärk — mõned gaasid lõhnavad tugevalt, teised on lõhnatud vaid mürgituse algfaasis või üldse lõhnatud ei ole.
• Väga paljud tahked või vedelad mürgid võivad aurustuda ja muutuda ohtlikeks gaasideks/aurudeks.
• Kõik gaasid peale hapniku võivad õhku välja tõrjuda ja põhjustada lämbumise ohtu (näited: lämmastik, süsinikdioksiid), kuid neid ei loeta alati mürgisteks gaasideks, kui puudub toksiline toime.
• Mõned gaasid on tuleohtlikud ja võivad lisaks mürgisusele põhjustada tule- või plahvatusohtu.

Tüübid ja toimemehhanismid

Mürgised gaasid võib jaotada vastavalt nende mõju viisile:

• Söövitavad gaasid: näiteks vesinikkloriid, mis põhjustavad keemilisi põletusi nahal ja hingamisteedes; raskematel juhtudel tekib kopsuturse ja hapnikupuudus.
• Alküülivad (dna/valgumõjuga) ained: näiteks metüül- ja muu alküülkloriid ning sinepigaas, mis ründavad DNA‑d ja valke, põhjustades rakkude hukkumist, mutatsioone ja pikaajalisi tervisemõjusid (sh vähk).
• Fluoriidi‑vabadust põhjustavad gaasid: nagu vesinikfluoriid ja kloortrifluoriid, mis võivad siduda organismis kaltsiumi ja põhjustada südametöös häireid ning rutiinse meditsiinilise abi puudumisel surma.
• Sulfiidid: näiteks vesiniksulfiid, millel on tugev lõhn väikeses kontsentratsioonis, kuid suuremates kontsentratsioonides desensibiliseerib see nina ja võib kiiresti peatada hingamise (hingamiskeskuse pärssimine).
• Ammoniaak: ammoniaak on tugev ärritaja ja söövitaja, mis võib kahjustada silmi, nahka ja hingamisteid.
• Närvimürgid: mõjuvad ensümaatiliselt (nt atsetüülkoliinesteraasi pärssimine), põhjustades lihaste ja hingamisfunktsioonide häireid; paljud närvimürgid on algselt vedelikud, mis aurustuvad kergesti.

Terviseriskid ja sümptomid

Mürgise gaasi mõju sõltub aine tüübist, kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest. Võib esineda:

• ärritus või põletustunne silmades, ninal ja kurgus;
• hingamisraskused, köha, vilistav hingamine või lämbumine;
• peavalu, iiveldus, pearinglus või teadvusekaotus;
• naha keemilised põletused või villid;
• südame‑ ja vereringehäired, krambid või pikaajalised neuroloogilised kahjustused (eriti närvi‑ ja alküülimürkide korral).

Mõned mürgised gaasid võivad kiiresti põhjustada surma (nt kõrge kontsentratsiooniga H2S või närvimürgid), teised annavad kroonilisi toimeid mõne aasta või kümnendi jooksul (näiteks vähiriski tõus alküülivate ainete tõttu).

Tööstuslik kasutus ja näited

Mürgiseid gaase kasutatakse tööstuses sageli keemiliste reagentidena või tööprotsesside kõrvalproduktina. Näited:

• Vesiniksulfiid – eraldub sageli naftatoodete töötlemisel;
• Kloor – kasutatakse desinfitseerimisel ja paljudes keemilistes sünteesides;
• Ammoniaak – oluline väetise ja kemikaalide tootmisel;
• fumigandid nagu fosfiin, mida kasutatakse teravilja ja säilitusainete töötlemisel.

Keemikud ja tehased püüavad tänapäeval võimalusel asendada eriti ohtlikke gaase vähem ohtlike alternatiividega, kuid täielikult vältida ei ole alati võimalik.

Ohutus, avastamine ja ennetus

Ohutuse alused:

• töökohal tuleb kasutada sobivaid ventilatsiooni‑ ja eraldi tolmu/auru eemaldamise süsteeme;
• külade ja laborite läheduses peaksid olema gaasiandurid ja häiresüsteemid ning nende regulaarne kalibreerimine;
• isiklik kaitsevarustus (PPE): sobiv respiratsioonikaitse (nt filtriga respiraator või isoleeritud hingamiskaitse SCBA), kaitseriietus, silmade ja naha kaitse;
• töötajate koolitus – ained, nende toimed, õnnetusjuhtumite käitumisreeglid ja evakuatsiooniteed;
• lao‑ ja transpordimärgistused, ohutuskaartide (MSDS/SDS) olemasolu ja kättesaadavus.

Esmaabi ja reageerimine kokkupuutele

Kui tekib või kahtlustatakse mürgise gaasi kokkupuudet:

• viige kannatanu viivitamatult värske õhu kätte; päästjad peavad enne mittespetsialistide abi andmist olema varustatud sobiva kaitsega — ärge ise ohtu astuge;
• eemaldage saastunud riietus ja loputage nahka rohke veega; silmade loputamiseks kasutage puhast vett vähemalt 10–15 minutit;
• kui kannatanu hingab halvasti või ei hinga, helistage viivitamatult hädaabisse ja alustage vajadusel elustamist vastavalt juhistele;
• teatud ainetel (näiteks vesinikfluoriid) on spetsiifiline neutraliseeriv ravi (nt kaltsiumglükonaat nahaalune või kohaliku manustamise vorm), teistel (närvimürgid) on vastumürgid (nt atropiin ja pralidoksüüm), mis on haiglate või erakorralise meditsiini pädevuses;
• lihtne kannatanu eemaldamine gaasi alalt ei pruugi alati vältida hilisemaid sümptomeid — meditsiiniline jälgimine on sageli vajalik.

Keskkonnamõju ja regulatsioon

Mürgised gaasid võivad saastada õhku, vett ja mulda ning ohustada nii inimesi kui loomi. Paljudel riikidel on range regulatsioon ohtlike ainete tootmise, ladustamise, transpordi ja käitlemise kohta ning nõuded õhusaaste piirmääradeks ja avariiplaanide koostamiseks. Tööstusettevõtted peavad koostama ohtliku ainega seotud riskihindamised ja teavitama kohalikke omavalitsusi ning kogukonda suure õnnetuse riskide korral.

Kokkuvõte

Mürgised gaasid on mitmekesine ja potentsiaalselt eluohtlik ainegrupp. Nende oht sõltub keemiast, kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest. Ennetus, asjakohane kaitsevarustus, gaasiandurid, koolitus ja kiire meditsiiniline abi on võtmetähtsusega, et vähendada tõsiste vigastuste ja surma riski. Kui tekib kokkupuude või kahtlus selle kohta, pöörduge viivitamatult professionaalse abi poole ja järgige päästeteenistuse juhiseid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mürkgaas?

K: Kuidas söövitavad mürgised gaasid tavaliselt inimestele mõjuvad?

K: Millised on mõned näited tavalistest mittemürgistest gaasidest?

K: Kuidas toimivad alküülivad mürgid?

K: Milliseid kahjustusi võivad fluoriidioonid inimesele põhjustada?

K: Miks võib keegi kasutada tööstuses mürkgaasi?

Otsing