Ipriit
Sinepigaas ehk väävelsinep on keemiline ühend, mida on kasutatud keemiarelvana. Seda kasutati I maailmasõjas Saksa armee poolt 1917. aastal Belgias Ypres'i lähedal Briti ja Kanada sõdurite vastu. Hiljem kasutati seda ka Prantsusmaa teise armee vastu.
Enamik väävlisinepidest on toatemperatuuril vedelad vedelikud, millel ei ole värvi ega lõhna. Kui neid kasutatakse sõjapidamises, on nende värvus kollakaspruunist kuni pruunini. Mõned neist lõhnavad nagu söögisinep (toiduks kasutatav sinep), mädarõigas või küüslauk. Nad on saanud oma nime lõhna järgi, kuid ei ole söögisinepiga üldse seotud.
Väävelsinepi (sinepigaasi kujul) sünteesis Frederick Guthrie 1860. aastal. See võis olla avastatud juba 1820. aastatel M. Depretzi poolt.
Selle kasutamine sõjategevuses oli keelatud 1925. aasta Genfi protokolliga. See protokoll keelas mürkgaasi kasutamise (mida kasutati laialdaselt esimeses maailmasõjas). Täiendav kokkulepe, keemiarelvade konventsioon, ratifitseeriti 1993. aastal. See keelab samuti selliste ainete tootmise ja varumise. Hoolimata nendest keeldudest on seda kasutatud mitmes sõjas.
Väävelsinep on orgaaniline ühend valemiga (ClCH2 CH 2)2 S. See on normaaltemperatuuril viskoosne vedelik. Puhta ühendi sulamistemperatuur on 14 °C (57 °F) ja see laguneb enne keemistemperatuuril 218 °C (424 °F).
Sinepigaasi põletushaavadega ohver I maailmasõjas
Küsimused ja vastused
K: Mis on sinepigaas?
V: Sinepigaas ehk väävelsinep on keemiline ühend, mida on kasutatud keemiarelvana.
K: Millal seda esimest korda sõjapidamises kasutati?
V: Esimest korda kasutas seda I maailmasõjas Saksa armee Briti ja Kanada sõdurite vastu Belgias Ypres'i lähedal 1917. aastal.
K: Kuidas näeb see välja toatemperatuuril?
V: Enamik väävlisinepidest on toatemperatuuril värvuseta ja lõhnata vedelad vedelikud. Kui neid kasutatakse sõjapidamises, on nende värvus kollakaspruunist kuni pruunini. Mõned neist lõhnavad nagu söögisinep (toiduks kasutatav sinep), mädarõigas või küüslauk.
K: Kes avastas väävelsinepi?
V: Väävelsinepi (sinepigaasi kujul) sünteesis 1860. aastal Frederick Guthrie. See võis olla avastatud juba 1820. aastatel M. Depretzi poolt.
K: Kuidas sai see oma nime?
V: Nad said oma nime lõhna järgi, kuid on täiesti sõltumatu kulinaarsest sinepist.
K: Millal oli selle kasutamine sõja ajal keelatud?
V: Selle kasutamine sõjapidamise ajal keelati 1925. aasta Genfi protokolliga. See protokoll keelas mürkgaasi kasutamise (mida kasutati laialdaselt esimeses maailmasõjas). 1993. aastal ratifitseeriti täiendav leping, keemiarelvade konventsioon, mis samuti keelab selliste ainete tootmise ja varumise.
Küsimus: Milline on selle keemiline valem ?
V: Väävelsinep on orgaaniline ühend valemiga (ClCH2CH2)2S
