Kamber on see osa tulirelvast, kuhu asetatakse üks padrun. See on ka koht, kus padrun päriselt tulistatakse – st padruni puhkenud gaasid suunatakse padruni ette paigutatud projektiili ehk kuulini, mis liigub välja toru suunas. Tagalaenguga relva puhul asub kamber otse toru taga ja on sellega ühel joondel; sellisel kujul on kambril ja torul ühine telg.
Tüüpilised kambrilahendused
- Ühe kambriga püstolid ja püssid — enamik kaasaegseid püstoleid ja vintpüsse sisaldavad ühte kambrikohta, millele järgneb toru.
- Revolveri silinder (mitu kambrikambrit) — revolveril on pöörlev silinder, millel on mitu eraldi kambrikambrit. Tüüpiline number on kuus, mistõttu revolverit nimetatakse tihti ka Six Shooterks; igas silindri kambris paikneb üks padrun ja silinder liigub nii, et järgmine kamber joondub toruga.
- Laadimistüüpide erinevus — kamber võib olla osa tagalaenguga mehhanismist (padrun ulatub tagant välja laadimise punktist) või eellaetud / otsalaetavates relvades kujuneb kamber teisiti (näiteks vatise- ja esilaetavad relvad; eellaetavad laetavad teise meetodiga).
Kuidas kamber töötab (õrnad põhimõtted, ilma tulistamisjuhisteta)
- Padrun asetatakse kambrisse nii, et padruni alus (primernaha) on sellises asendis, et tuleblokk või löögipulk saab sellele mõju avaldada.
- Süütamisel lööb tuleblokk primernaha, primer süttib ja vallandab põlemise juhtainet padruni sees. Tekkinud gaasijõud paisub padrunist välja ja surub projektiili toru suunas.
- Pärast tulistamist toimub tavaliselt padruni väljatõrjumine: väljalangev tühi kest eemaldatakse kas otse silindrist (revolver) või väljatõstemehhanismi/viskamise kaudu (püstolid, automaatsed ja poolautomaatrelvad). See funktsioon sõltub relva ehitusest ja ei ole samm-sammuline õpetus laenguks või laskmiseks.
Rõhk, sobivus ja märgistused
- Kamber on konstrueeritud konkreetsete kaliibrite ja maksimaalse rõhuga padrunitele: see tähendab, et igal relval on lubatud või ette nähtud padruni tüüp ja kaliiber, mis on tavaliselt märgitud relva kambrile või torule. Vale kaliibri kasutamine on ohtlik ja võib põhjustada relva purunemise.
- Erinevused rimfire ja centerfire padrunite vahel mõjutavad ainult seda, kus primer asub; kamber ise peab sobima vastava padruniga. Padruni konstruktsioon ja asend kambris on tähtsad selleks, et primerile rakenduks õige löök ja et gaasid suunataks ohutult projektiilile.
Ohutus ja hooldus
- Tuleohutus ja korrektne hooldus on olulised: kamber peab olema puhas ning vaba takistustest ja jääkidest, mis võivad mõjutada padruni asetust või rõhu käitumist.
- Relva kasutamisel peab kinni pidama tootja soovitustest ja sertifitseeritud laskuri- või hooldusinstruktsioonidest; vale laadimine või vale padrun võivad olla eluohtlikud.
- Regulaarne kontroll aitab tagada, et kamber ja selle mehhanismid (näiteks väljatõstja, extractor, ejector või silindri lukustus) töötavad korrektselt.
Mõned tehnilised mõisted
- Headspace – kambris olev vaba ruum padruni ja relva tagaseina vahel; vale headspace võib põhjustada ebaõiget süttimist või ohutusrikkumisi.
- Extractor ja ejector – seadmed, mis aitavad tühja kestet kambrist eemaldada (väljatõstja tõmbab kesta välja, viskaja eeldab selle relvast). Need erinevad relvi tüübi ja konstruktsiooni järgi.
- Kambriseinad ja tolerantsid – kambrimõõtmed peavad olema täpsed ja vastupidavad kõrgele rõhule; materjalid ning karastused tagavad turvalisuse ja töökindluse.
Kokkuvõtlikult: kamber on relva keskne osa, mille ülesanne on hoida padrunit õiges asendis ning koordineerida selle süttimist nii, et projektiil liigub toru kaudu soovitud suunas. Selle ülesanne ja ohutus sõltuvad kambrile sobivast padrunist, korrektsetest mõõtmetest ja korralikust hooldusest. Revolveri näitel on mitu iseseisvat kambrikambrit pöörlevas silindris, mis võimaldab järjestikust laskmist ilma iga padruni eraldi ettelaadimiseta; püstolite ja püsside puhul on tavaliselt üks kamber.
