Konföderatsiooni Ühendriikide merevägi

Ajalugu

Abraham Lincolni juhitud Vabariiklik Partei võitis 1860. aasta presidendivalimised. Lõunamaalased olid Lincolni valimisest nördinud, sest ta oli orjuse vastu territooriumidel ja uutes osariikides. Pärast valimisi eraldus seitse lõunapoolset osariiki ja kuulutas oma sõltumatuse liidust välja. Nad moodustasid Ameerika Konföderatsiooni Ühendriigid juba enne Lincolni presidendiks saamist 4. märtsil 1861. aastal. Ametist lahkuv USA president James Buchanan ütles, et see on seadusega vastuolus, kuid ei teinud midagi, et neid peatada. Lincoln ja tema vabariiklaste partei käsitlesid seda lahkulöömist mässuna.

Võitlus algas, kui konföderatsioonlased pommitasid Fort Sumterit, liidu armee linnust. Lincoln kutsus 90 päevaks kokku 75 000 vabatahtlikku. Ta kehtestas ka lõunaranniku ja sadamate blokaadi. Lincolni käsutuses ei olnud rohkem kui 40 kasutatavat sõjalaeva ja ta pidi alustama oma mereväe ülesehitamist. See pidi takistama lõunapoolsetel riikidel puuvilla eksportimist ja sõja pidamiseks vajalike sõjamaterjalide importimist. Põhjal oli vaja arendada ka suurtükilaevade laevastikku "pruuniveelaevastikuks". See pidi toetama liidu armeed operatsioonidel suurte jõgede, näiteks Mississippi ääres.

Norfolki laevatehas

1861. aastal liitus Virginia Ameerika Konföderatsiooni osariikidega. Kartuses, et konföderatsioon võtab rajatise üle kontrolli, andis laevatehase ülem Charles Stewart McCauley käsu põletada laevatehas. Sel ajal kandis see nime Gosporti mereväe laevatehas. Hoolimata mereväeministri vastuolulistest korraldustest, paljude tema ohvitseride tagasiastumisest ja enamiku laevatehase töötajate lahkumisest, hakkasid tema allesjäänud mehed laevatehast hävitama. Laevad, mis ei saanud omal jõul lahkuda, põletati. Nende hulka kuulus ka liidu sõjalaev USS Merrimack. Lõpuks võeti kaks meest, kes panid lõhkeaineid kuivdoki õhku laskmiseks, kinni, enne kui nad jõudsid oma tööd lõpetada. Konföderatsioonlased suutsid Gosporti parandada ja teha sellest taas toimiva laevatehase.

Laevatehase hõivamine võimaldas konföderatsiooni kätte sattuda tohutul hulgal sõjavarustust. Kokku võeti konföderatsiooni poolt kasutusele 1195 raskekuulipildujat. Neid kasutati paljudes piirkondades Hampton Roadsist kuni Fort Donelsonini Tennessees. Kui nad lahkusid laevatehasest, tõmbusid liidu väed üle Hampton Roadsi Fort Monroe'i. See oli ainus maa selles piirkonnas, mis jäi liidu kontrolli alla.

1862. aasta alguses ehitati konföderatsiooni raudklassi sõjalaev CSS Virginia ümber, kasutades selleks USS Merimacki põlenud laevakeret. Kiirustades laevatehase hülgamist, oli Merrimack hävinud ainult veepiirist kõrgemal. Konföderatsioonlased ehitasid läbipõlenud laevakere kohale soomustatud pealisehituse. 1862. aasta märtsis ja aprillis jõudis konföderatsiooni rauaklass ligi liidu mereväe ülekaalule. Hampton Roadsis hakkas Virginia peaaegu suvaliselt uputama blokeerivaid liidu sõjalaevu. Laevastiku päästis liidu raudklaadi USS Monitor saabumine, mis võttis Hampton Roadsi lahingus Virginia vastu. Kuid pärast tundide pikkust võitlust ei suutnud kumbki laev teist võita. Mõlemad laevad lahkusid lahingust võitu väites. Kuid konföderatsioonidel ei õnnestunud blokaadi murda. Kui Norfolk 1862. aasta mais langes, hävitati CSS Virginia oma meeskonna poolt, et seda ei võetaks vangi. Konföderatsiooni mereväel oli veel kaks raudlaeva ehitamisel. Kuid enne nende valmimist hõivas liidu laevastik New Orleans'i sadama ja linna, kus neid ehitati.

Kaubanduse ründajad

Konföderatsiooni merevägi mõistis, et liidu mereväel oli rohkem laevu, relvi ja mehi, mis neil oli oma piiratud ressursside juures. See nõudis strateegia muutmist. Kõigepealt ehitasid nad oma tähtsamate jõgede ja sadamate valvamiseks kindluseid. Selle abistamiseks ehitaksid nad suurtükilaevad. Teiseks, lõunapoolsed lõunamaalased rajasid mereväelaevastiku, et rünnata liidu kaubalaevu merel. Nad tellisid ka erakaitsjad, et aidata neid jõupingutustes.

See ei olnud uus kontseptsioon. Ameeriklased olid Ameerika revolutsioonisõja ajal edukalt kasutanud kaubarüüste Briti kaubalaevade vastu. Liidu sõjalaevastiku poolt üle relvastatud, mõistsid nad, et kergemate ja kiiremate ristlejate ehitamine võimaldaks neil suurematest sõjalaevadest ette rutata ja minna aeglasemate ja tavaliselt relvastamata kaubalaevade kallale. Kuna lõunariikidel oli vähe laevaehitusvõimsust, lasid nad need laevad ehitada Suurbritannias. See oli tehniliselt ebaseaduslik, sest Suurbritannia oli neutraalne riik. Seega tuli need laevad ehitada salaja.

Mõned edukamad ja kuulsamad konföderatsiooni kaubandusrüüstajad olid:

• CSS Florida, oli esimene Inglismaal ehitatud kaubalaevade ründelaev. Ta väljus Liverpoolist Orto nime all ja võeti 17. augustil 1862 Bahama saartel kasutusele CSS Florida nime all. Ta vallutas 37 kaubalaeva, millest kaks muudeti kaubaröövliteks. Koos vallutasid nad veel 23 laeva. Ta võeti Brasiilia neutraalses Bahia sadamas ebaseaduslikult kinni USS Wachusett'i poolt.

• CSS Alabama, vallutas 22 kuu jooksul 65 kaubalaeva. Ta põletas neist 52, müüs 10 ja muutis ühe teise kaubalaeva, USS Tuscaloosa, ümber. Samuti uputas ta ühe USA suurtükiväelaeva, USS Hatterase, mis oli ainus liidu laev, mille konföderatsiooni reeder kaotas avamerel. See uppus lahingus USS Kearsarge'iga Cherbourg'i sadama lähedal Prantsusmaal.

• CSS Jefferson Davis, üks edukamaid rüüsteretki, mille käigus vallutati kahe kuu jooksul üheksa põhjamaade kaubalaeva. Tegemist oli 187-tonnise endise orjalaevaga. Davis uppus tormi ajal Floridas St. Augustine'i lähedal koos kõigi oma saagiks olevate laevadega, välja arvatud kaks.

• CSS Sumter oli 1859. aastal Philadelphias ehitatud aurukruiisilaev. Konföderatsiooni valitsus ostis selle 1861. aastal New Orleansis ja andis Sumterile nimeks. Kuue kuuga vallutas ta 18 USA kaubalaeva. Neist põletas ta 8 ja vabastas või vangistas 9. USA sõjalaevad blokeerisid ta Gibraltari sadamas. Seal olles takistasid mitmed USA sõjalaevad kordamööda laeva sadamast lahkumist. Laev müüdi 19. detsembril 1862 oksjonil, kuid jätkas tegevust konföderatsiooni blokaadilaevana, mis nimetati ümber Gibraltariks ja sõitis Briti lipu all. Mitmed USA sõjalaevad pidasid teda jahtides ja sadamas kinni.

Erakondlased

Konföderatsioon väljastas ka kaptenikirja kõigile eralaevade kaptenitele, kes soovisid teenida kasumit Ameerika Ühendriikide kaubalaevade rüüstamisest. Esialgu oli risk väike ja nad hoidsid laeva ja selle lasti paljuski samamoodi nagu piraadid. Omanik ja meeskond jagasid suure kasumi ära. Nad vältisid lahingut liidu sõjalaevadega ja olid tavaliselt piisavalt kiired, et neist mööda sõita.

Skeemiga oli ainult üks probleem. 1865. aastal allkirjastatud Pariisi deklaratsioon mereõiguse kohta keelas erapüügi. Kõiki erapüüdjaid peeti piraatideks ja nende tabamise korral määrati neile surmanuhtlus. Kuigi Ameerika Ühendriigid ei olnud sellele lepingule alla kirjutanud, kuulutas president Lincoln, et konföderatsiooni eraperemehed olid piraadid ja piraatide suhtes kohaldati surmanuhtlust. See ei takistanud paljusid ettevõtlikke lõunamaalasi varustamast laeva ja tegelemast piraatlusega avamerel. Üks esimestest konfiskeeritud laevadest tegi tegelikult lõunale haiget. See oli puuviljalasti, mis oli teel New Orleans'i sadamasse.

Peagi võtsid ebaseaduslikud eraperemehed kaubalaevu Mehhiko lahes ja kogu Ameerika Ühendriikide idarannikul. Liidu varajane võit oli CSS Savannah'i vallutamine, mis oli vaid kaks päeva merel olnud. Meeskond sattus kiiresti piraatluse eest kohtu alla. Konföderatsioon ähvardas vangistatud põhjamaade meremehed üles riputada, kui meeskond hukatakse. Lõpuks loobus liidu kohus piraatluse süüdistustest ja pidas meeskonda sõjavangidena. Meeskond vahetati hiljem vangide vahetuse käigus välja.

Torpeedoteenistus

Kaasaegne torpeedo on sigarikujuline, iseliikuv veealune lõhkekeha, mis on mõeldud teise laeva või allveelaeva hävitamiseks. Kodusõja ajal nimetati tollast torpeedot kõige paremini meremiiniks. konföderatsiooni president Davis oli nende kasutamise vastu. Tema arvates olid need argpükslikud relvad ja nende kasutamine kellegi vastu oli ebaeetiline. Hoolimata Davise vastuväidetest võttis Konföderatsiooni kongress vastu seaduse, millega lubati preemiaid kõigile, kes leiutavad uusi viise vaenlase laevade õhku laskmiseks allveelaevade ja miinide abil.

Missouri osariigis St. Louisis peidavad konföderaalid lõhkeaineid küttepuudesse, mida kasutati Mississippi ja Missouri jõel sõitvate liidu aurulaevade katelde kütmiseks. 1861. aastal kasutas Matthew Fontaine Maury esimest korda miinide kasutamist relvana vaenlase laevade vastu. Virginias tegid tema "põrgumasinad" Jamesi jõe peaaegu täielikult läbipääsmatuks.

Teine leiutis oli söetorpeedo. See nägi välja nagu kivisöeklots, mis plahvatas, kui seda kühveldati katlasse. Teine leiutis kandis nime "horoloogiline torpeedo". Sellel oli taimer, mis võimaldas plahvatust edasi lükata. Samuti töötati välja paremad sütikud ja võimsamad lõhkeained.

Mõlemad pooled kasutasid veealuseid miine. Konföderatsioonil oli rohkem edu. 1862. aastal uputasid konföderatsiooni miinid liidu raudlaeva USS Cairo. Need hävitasid või kahjustasid veel kümneid liidu laevu, samas kui liidu torpeedomiinid uputasid vaid umbes kuus konföderatsiooni merelaeva.

Potomac'i jõest leitud ühe Muray "põrguliku masina" visand.


Konföderatsiooni Ühendriikide erelaev Savannah, mis kandis garantiikirja nr. 1, mille Ameerika Ühendriikide brigaad Perry 1861. aastal Charlestoni lähedal vallutas.


CSS Alabama põgeneb föderaalse sõjalaeva eest


Laevatehase varemed pärast kodusõda, 1864; foto: James Gardner. Rahvusarhiivi ja arhiivide administratsiooni (National Archives & Records Administration) kogust.

Singer Secret Service Corps

Konföderatsiooni sõjaminister James Seddon otsustas anda välja eeskirjad, et "Ameerika Ühendriikide kodanike reisilaevad avamerel ja eraomand vee peal ja [raudteel või Ameerika Ühendriikide territooriumil ... ei ole operatsioonide objektiks". Kuid ta lisas: "Vaenlase avalik vara võib hävitada, kus iganes see leidub". Seddon palkas kuni 25 salaagenti, kes paigutasid torpeedosid ja lõhkeaineid kõikjale, kus nad said, üle kogu Konföderatsiooni.

Tuntud kui "Singeri salajase teenistuse korpus" ja "Singeri torpeedokompanii", olid nad rühm keskealistest vabamüürlastest, kes olid väga erineva taustaga. Nad arendasid ja kasutasid sõja kahe viimase aasta jooksul selliseid leiutisi nagu torpeedopaadid, veealused miinid ja allveelaevad. Mõned neist leiutistest ei olnud kunagi varem nähtud, samas kui teised olid varasemate konstruktsioonide edasiarendused. Ühe nende peamise relva patenteeris Edgar C. Singer, veealuse kontaktmiini. See sisaldas 50 naela (23 kg) musta pulbrit. Nad kasutasid kuni seitset erinevat tüüpi miine, torpeedosid, torpeedopaate ja allveelaevu.

Nad ehitasid allveelaeva H. L. Hunley. See allveelaev hävitas liidu sõjalaeva USS Housatonic, rammides seda postile paigaldatud torpeedoga.

Oma peakorterist Spotswoodi hotellis Richmondis, Virginia osariigis, rajasid Singer ja tema agendid salajasi töökodasid üle kogu lõunaosa rannikuäärsetes linnades. Oma kaheaastase tegevuse jooksul lasid nad õhku laevad, rongid ja raudteesillad, tappes suure hulga inimesi. Enamik nende missioonidest toimus öösel liidu patrull-laevade ja valvurite läheduses. Põhjamaade ajalehed nimetasid Singeri leiutisi "põrgulikeks masinateks" ja mõistsid nende kasutamise hukka kui ebakristliku ja kõige hullemat sorti mõrva. Et varjata, kes nad olid ja mida nad olid teinud, põletati nende dokumendid sõja lõpus. Põhja võimud jahtisid neid pidevalt kui saboteere ja spioone. Admiral David Dixon Porter andis käsu, et kui mõni Singeri agent tabatakse mõne sellise leiutisega, tuleb ta "kohapeal maha lasta". Liidu komandörid levitasid Singeri agentide nimesid ja kirjeldusi.

Ühe rühma, mille juhiks oli kurikuulus Henry Dillingham, saatis Davis sõja lõpu lähenedes okupeeritud Kentucky ja Missouri osariiki, et hävitada üks oluline sild ja kõik föderaalsed transpordivahendid, mida nad said. Nad kasutasid teadaolevalt "söetorpeedosid" ja mitmete allikate kohaselt kasutati ühte neist 1865. aasta aprillis Sultana õhku laskmiseks. See asus piirkonnas, kus Dillingham tegutses, ja selle hävitamise ajal vedas see endisi konföderatsiooni sõjavange.

Konföderatsiooni allveelaev H.L. Hunley, mille ehitasid Singer ja tema kaaslased.

Seotud leheküljed

• Konföderatsiooni merejalavägi
• Konföderatsiooni riikide tuletornide büroo
• Konföderatsiooni mereväe laevade nimekiri
• Ameerika kodusõja blokaadijooksjad
• Konföderatsiooni armee
• Liidu merevägi
• Ameerika Ühendriikide maksulaevade lõiketeenistus (United States Revenue Cutter Service)