Konföderatsiooniriikide kongress oli Ameerika Konföderatsiooni seadusandlik organ. See eksisteeris Ameerika kodusõja ajal aastatel 1861-1865. Nagu Ameerika Ühendriikide kongress, koosnes ka Konföderatsiooni kongress kahest osast. Ülemkoda oli senat. See koosnes kahest senaatorist igast osariigist, kes valiti nende osariikide seadusandjate poolt. Alamkoda kandis nime esindajatekoda. Selle liikmed valisid üksikute osariikide kodanikud.
Loomine ja ajalugu
Konföderatsiooni seadusandlik töö algas eraldumisest ja proportsioonilisest korraldusest: enne püsiva kongressi moodustamist tegutses 1861. aastal provisionaalne kongress, mis koostas Konföderatsiooni põhiseaduse ja korraldas esimese valimiste vooru. Püsiv kongress koosnes edaspidi kahest ametiajast: Esimene Konföderatsiooni kongress (üksikud istungid 1862–1864) ja Teine Konföderatsiooni kongress (1864–1865). Kongress pidi tööle hakkama sõjaolukorras ja tegutses esmalt Montgomerys ning pärast pealinna kolimist Richmondis.
Koosseis ja valimine
- Senat: kaks senaatorit igast liikmesosariigist; valiti tavaliselt osariikide seadusandjate poolt.
- Esindajatekoda: liikmed valiti otseselt osariikide kodanike poolt; esindajate arv jaotati elanikkonna alusel.
- Ametiajad: esindajatel olid lühemad, senaatoritel pikemad ametiajad, mis jälgisid põhimõtteliselt USA kongressi mudelit.
- Juhtimine: senati tööd juhtis asepresident, alamkojal oli oma kõneisik (Speaker), kelle roll sarnanes Ühendriikide analoogile.
Pädevused ja töö
Konföderatsiooni kongressile anti traditsiooniliselt seadusandlikud ja eelarvelised volitused: seaduste tegemine, maksustamine, riigieelarve kinnitamine, sõjaliste ja diplomaatiliste küsimuste reguleerimine. Sõjaolukorras said kongressi tähelepanu alla eriti järgmised valdkonnad:
- relvajõudude varustamine ja konskriptsioon — Konföderatsioon kehtestas üldise sõjaväekohustuse;
- rahastamine — võlakirjade väljaandmine, maksud ja suured kulutused põhjustasid rahapakkumise suurenemise ja inflatsiooni;
- kaupade ja teenuste seaduslik reguleerimine sõjaprioriteetide huvides;
- erakorralised seadused seoses sõjapidamisega ja sisejulgeolekuga (nt teatud õiguste piiramine sõjaolukorras).
Seadusandliku võimu piirid ja konfliktid täidesaatva võimuga
Sõjatingimused andsid täidesaatvale võimule — presidendile Jefferson Davisile — tugeva positsiooni ning sageli tekkisid pinged kongressi ja presidendi vahel võimu ja ressursside kasutamise üle. Kongress püüdis säilitada seadusandlikku kontrolli, kuid pidid sageli tegutsema koostöös või vastuolus presidendi otsuste ja sõjaväe vajadustega.
Organisatsioon ja komiteed
Kongress töötas komitee-põhiselt: tekkisid riigikaitse-, rahanduse-, relvajõudude varustuse ja diplomaatia teemalised komisjonid. Need komiteed vormistasid eelnõud, tegid uurimisi ja andsid soovitusi, nii nagu kaasaegsetes seadusandlikes koguutes.
Erinevused Ameerika Ühendriikide kongressiga
Kuigi struktuurilt oli Konföderatsiooni kongress sarnane USA kongressile, peegeldas Konföderatsiooni põhiseadus ja seadusandlus esilekerkivaid erisusi: rõhutati osariikide õigusi ning sätestati kaitseorjus (orjanduse õiguse väljakuulutamine ja kaitsmine). Erinevused ilmnesid ka maksupoliitika ja kaubandusreeglite osas, kus Konföderatsioon püüdis vältida teatud liiki keskses kaubanduspoliitikas domineerimist.
Häving ja pärand
Kongress tegutses kuni Ameerika Konföderatsiooni lagunemiseni 1865. aastal; pärast võimukatkestust lõpetati kongressi istungid ja paljud seadusandjad naasid kodanikuelu või langesid sõjajärgsetesse tagajärgedesse (vangistus, amnestia jms). Konföderatsiooni kongressi pärand on vastuoluline: selle töö hõlmas olulisi sõjaajalisi otsuseid (nt konskriptsioon ja rahastamine), kuid poliitiliselt seostub kongress ühtlasi orjuse kaitsmisega ja katsega säilitada lõhestunud ühiskond.
Kokkuvõte: Konföderatsiooniriikide kongress oli sõjaajaline, kahekojaline seadusandlik kogu, mille struktuur ja ülesanded sarnanesid USAd kasutavaga, kuid mis toimis eripärase põhiseadusliku ja sõjalise konteksti tingimustes ning mis lõpetas olemasolu konfederatsiooni kokkuvarisemisega 1865. aastal.