Alto Adige departemang (itaalia: Dipartimento dell'Alto Adige, prantsuse: département du Haut-Adige) oli Napoleoni Itaalia Kuningriigi administratiivne üksus, mis eksisteeris 19. sajandi alguse Napoleoni reorganisatsioonide ajal. See sai oma nime seda läbiva Adige (saksa keeles Etsch) jõe järgi ning departemangu pealinn oli Trento. Departemang moodustati Napoleoni valitsemisajal ja jäi kehtima kuni Napoleoni võimu langemiseni (ligikaudu 1810.–1814. aasta paiku), kui piirkonna poliitiline korraldus taas muutus.
Administratsioon ja iseloom
Departemang oli osa Napoleoni loodud Itaalia Kuningriigi haldussüsteemist ning jagunes administratiivselt tuntud prantsuse mudeli järgi arrondissementideks ja kantoniteks. Maastikult oli piirkond valdavalt mägine, sisaldades Alpide orusid ja läbivat Adige oru, mistõttu sellel oli strateegiline tähtsus mägikaubanduse ja sõjaliste liikumiste jaoks.
Sotsiaalselt ja keeleliselt oli piirkond mitmekesine: lisaks itaalia keelele kõneldi seal ka saksa murdeid ning kohati ladina põliseid keelendeid (ladina keele järeltulijad, nt ladini keeled). See mitmekeelsus peegeldus ka haldus- ja igapäevaelus, kuigi Napoleoni perioodil püüti rakendada ühtset halduskorraldust.
Suhe tänapäevasega
Departemangu territoorium ei olnud sama, mis tänapäeva Itaalia Alto Adige provintsi (tuntud ka kui Lõuna-Tirool) territoorium. Osa territooriumist kattub, näiteks Bolzano linn, kuid suurem osa departemangu ülejäänud alast kuulub nüüd Trento provintsi territooriumile. Need kaks provintsi moodustavad tänapäeval regiooni Trentino-Alto Adige/Südtirol.
Pärast Napoleoni
Pärast Napoleoni kaotust ja Saksamaa ning Austria ülemvõimu taastumist lõppes departemangu eksisteerimine ning piirkond liideti tagasi Habsburgide alluvusse (Tirol kui osa Austria keisririigist). Alles pärast Esimest maailmasõda ja 1919. aasta Saint-Germain’i rahulepingut läks suur osa Tirolist Itaalia koosseisu, mis lõi aluse tänapäevasele piiridele Trentino ja Lõuna-Tirooli (Alto Adige/Südtirol) kujul.
Täiendav ajalooline kontekst ja detailid administratiivsete piiride kohta leiab uurimustest Napoleoni ajaloo ja Itaalia ühinemise teemadel; see selgitab paremini, miks departemangu nimi ja piirid ei lange kokku hilisemate provintside ja tänapäevase haldusega.
