Bolzano provints (Lõuna-Tirool) – autonoomne piirkond, pealinn Bolzano

Lõuna-Tirool, mida tuntakse ka itaaliapärase nimega Alto Adige (saksa keeles Südtirol), on autonoomne provints Põhja-Itaalias. Koos Trento provintsiga moodustab ta Trentino-Alto Adige/Südtirol piirkonna. Provintsi pindala on umbes 7 400 km². Ametlik rahvaloendus 2011. aastal näitas ligikaudu 511 750 elanikku; viimaste aastate hinnangud näitavad populaatsiooni kerget kasvu (umbes pool miljonit kuni veidi üle selle). Provintsi pealinn on Bolzano. Lõuna-Tirool piirneb läänes Graubündeni ja Lombardiaga, põhjas Tirooliga ja Salzburgiga, lõunas Trentinoga ning idas Venetoga.

Loodus ja geograafia

Piirkonda iseloomustavad Alpide kõrgmäestikud, sügavad orud ja kõrgmäestiku järved. Suur osa territooriumist on Dolomiitide ja Alpide nõlvadel, mistõttu on Lõuna-Tirool tuntud matkamise, mäesuusatamise ja alpiturismi poolest. Brenneri (Brennero) kõrgeim mäekuru on üks peamisi põhjapõhja ja lõuna suunalisi maanteetõkkeid Euroopas ning oluline ühendus Itaalia ja Austria vahel. Dolomiidid kuuluvad osaliselt UNESCO maailmapärandi nimistusse, mis rõhutab piirkonna loodusväärtusi.

Elanikud ja keeled

Kuigi Lõuna-Tirooli on osa Itaaliast, räägib piirkonna enamik elanikest saksa keelt. Ametlikud keeleandmed (2011. aasta rahvaloendus) olid ligikaudu:

• saksakeelsed: suurim osa elanikkonnast;
• itaaliakeelsed: umbes veerand elanikkonnast, enamik neist elab suuremates linnades nagu Bolzano ja Merano;
• ladini keel (kohalikult ladin): väiksemal alal Dolomiitide orgudes — see keel on samuti ametlik nendes vallades.

Itaalia ja saksa keel on provintsis mõlemad ametlikud ning ladini keel on ametlikaks tunnistatud teatud valdades, kus seda räägitakse. See kolmekeelne korraldus kehtib hariduses, halduses ja avalikes teenustes ning tagab keeleliste õiguste kaitse.

Nimi ja administratiivne staatus

Piirkonna nimi erineb sõltuvalt keelest ja ajaloolisest vaatenurgast. Inglise keeles kasutatakse sageli "South Tyrol" või "Alto Adige"; saksa ja ladini keele kõnelejad nimetavad piirkonda tavaliselt Südtiroliks. Ametlik nimi on Bolzano provints (itaalia keeles: Provincia autonoma di Bolzano - Alto Adige; saksa keeles: Autonome Provinz Bozen - Südtirol; ladina keeles: Provinzia autonoma de Balsan/Bulsan - Südtirol).

Autonoomia ja poliitika

Lõuna-Tirool/Alto Adige on autonoomne provints ning tal on oma seadusandlik kogu ja laiad volitused, mida reguleerib eristaatus (Statuto Speciale) — see annab provintsile suure osa maksu- ja administratiivsetest õigustest, kaitstes samal ajal kultuurilisi ja keelelisi vähemusi. Autonoomia põhineb kokkulepetel Itaalia riigiga pärast Teist maailmasõda ja sai täiendava tugevama vormi 1970. aastate lõpus.

Poliitiliselt on piirkond olnud pikka aega mõjutatud Lõuna-Tirooli Rahvaparteist (South Tyrolean People's Party, SVP). Luis Durnwalder oli provintsi juht aastatel 1989–2014 ning tema juhtkond mängis suurt rolli autonoomia arengus. Alates 2014. aastast on provintsi juhtinud Arno Kompatscher. Provintsi valitsemine rõhutab keeltealist võrdsust, kohaliku majanduse toetust ja heade suhete hoidmist naaberriikide Austria ning Šveitsiga.

Majandus ja elatustase

Majandus tugineb mitmele põhilisele sektorile:

• turism: mäetourism ja suusatööstus toovad regiooni olulisi tulu- ja töövõimalusi;
• põllumajandus: Lõuna-Tirool on tuntud õunakasvatuse, viinamarjakasvatuse ja kohalike toiduainete poolest;
• väike- ja keskmise suurusega tööstus ning käsitöö;
• teenindussektor ja investeeringud taastuvenergiasse (nt hüdro- ja päikeseenergia).

Piirkond kuulub Euroopa rikkamate hulka kohaliku elatustaseme ja tööhõive osas ning rõhutab kestlikku arendust, kultuuripärandi hoidmist ja kohaliku ettevõtluse toetust.

Pealinnad ja suuremad asulad

• Bolzano (pealinn) — kultuuri- ja halduskeskus, kus kohtuvad itaaliakeelne ja saksakeelne elu;
• Merano (Meran) — kuurortlinn ja turismi keskpunkt;
• Brixen (Bressanone), Bruneck (Brunico) jt — tähtsad kohalikud keskused, kus on tugevad kultuurilised traditsioonid ja kohalikud majandusharud.

Suhted ja koostöö

Lõuna-Tirool hoiab tihedaid sidemeid naaberriikide Austria ja Šveitsiga ning osaleb piiriülestes koostööalgatustes, näiteks Euregio/Tirol–Südtirol–Trentino koostöös. See aitab tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni Alpide piirkonnas ning toetada ühiseid projekte transpordi, keskkonna ja kultuuri vallas.

Lisateave: provintsi autonoomia, keelte statistika ja täpsemad demograafilised andmed muutuvad ajas — ametlikud ja värskemad numbrid leiab provintsi ja Itaalia statistikaasutuse avaldatud allikatest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Lõuna-Tirooli nimi?

K: Millise piirkonna moodustab Lõuna-Tirool koos Trento provintsiga?

K: Kui suur on Lõuna-Tirooli provints?

K: Milline on Lõuna-Tirooli pealinn?

K: Milliseid keeli räägitakse provintsi osades?

Otsing