Bolzano provints
Lõuna-Tirool, mida tuntakse ka itaaliapärase nimega Alto Adige (saksa keeles Südtirol), on autonoomne provints Põhja-Itaalias. Koos Trento provintsiga moodustab ta Trentino-Alto Adige/Südtirol piirkonna. Provintsi pindala on 7400 ruutkilomeetrit. Seal elab umbes 511 750 inimest (2011). Provintsi pealinn on Bolzano linn. Piirneb läänes Graubündeni ja Lombardia, põhjas Tirooli ja Salzburgi, lõunas Trentino ja Veneto maakonnaga.
Kuigi see on osa Itaaliast, räägib enamik elanikkonnast saksa keelt. Umbes veerand elanikkonnast räägib itaalia keelt, enamik neist elab kahes suurimas linnas (Bolzano ja Merano). Itaalia ja saksa keel on mõlemad ametlikud keeled. Osades provintsi osades räägitakse ka kolmandat keelt, ladina keelt, mis on samuti ametlik. Lõuna-Tirooli on provintsi kõige tavalisem nimetus vanas inglise keeles. Saksa ja ladina keele kõnelejad nimetavad piirkonda tavaliselt Südtiroliks. Ametlik nimi on Bolzano provintsi (itaalia keeles: Provincia autonoma di Bolzano - Alto Adige; saksa keeles: Autonome Provinz Bozen - Südtirol; ladina keeles: Provinzia autonoma de Balsan/Bulsan - Südtirol).
Lõuna-Tirool/Alto Adige on autonoomne provints. Tal on oma seadusandlik kogu, mis võtab vastu palju seadusi, mis on Itaalia valitsuse omadest eraldi. Luis Durnwalder on olnud valitsusjuht alates 1989. aastast. Ta kuulub Lõuna-Tirooli Rahvaparteisse, mis on valitsenud alates 1948. aastast.
Nimi
Nimi Alto Adige tuleneb Adige jõest. "Alto" tähendab ülemist, sest jõe ülemine osa voolab läbi provintsi.
Selle nime lõid esmalt Napoleoni aegsed prantslased, et eristada (osundada: eristada) seda itaaliakeelset piirkonda Austria impeeriumi Tiroolist, mis asub otse põhja pool.
Ajalugu
Renessansiajast kuni 19. sajandini toimus kogu selles piirkonnas, mida algselt asustasid ainult Rooma impeeriumi aegsed ladinlased, suur saksastumine. Napoleonile eelnevatel sajanditel jäi neolätlasteks ainult Dolomiitide piirkond praeguse Lõuna-Tirooli lääneosas (eriti Val Venosta Merano lähedal).
Austria kontrollis territooriumi Lõuna-Tirooli nime all kuni 1918. aastani, teostades pärast Itaalia iseseisvussõdasid täielikku saksastamispoliitikat.
Pärast Esimest maailmasõda, vaatamata sellele, et selle elanikud olid peaaegu täielikult saksakeelsed, määrati Lõuna-Tirool Saint-Germaini lepinguga Itaalia Kuningriigile ja nimi muudeti ametlikult Alto Adige'ks. See juhtus Itaalia irredentistide soovil, kes pidasid Alto Adige'i geograafiliselt Itaalia territooriumiks ja põhjendasid seda sellega, et algselt oli see territoorium kuni XIV sajandini peamiselt "ladinakeelne". Peale selle soodustas fašistlik valitsus provintsi industrialiseerimist, et meelitada ligi itaalia immigrante: selle "itaalia keele" tulemusena kasutab tänapäeval 120 000 inimest ehk 23% elanikkonnast, võrreldes 135 000 inimesega 1960. aastal (35%), itaalia keelt emakeelena.
Lõuna-Tirooli valitsev erakond on "Südtiroler Volkspartei", millel on alates 1947. aastast absoluutne enamus, sest seal on palju saksakeelseid elanikke. Vahetult pärast Teist maailmasõda rääkis umbes 65% elanikkonnast emakeelena saksa keelt, umbes kolmandik rääkis itaalia keelt ja umbes viis protsenti ladina keelt. 2011. aasta rahvaloendusel olid need protsendid järgmised: 63%, 23% ja 4% (veel 10% on sisserändajad väljastpoolt Itaaliat).
Küsimused ja vastused
K: Mis on Lõuna-Tirooli nimi?
V: Lõuna-Tirooli tuntakse ka itaaliapärase nime all Alto Adige (saksa keeles: Südtirol, itaalia keeles: Alto Adige, lõuna-baieri keeles: Sidtiroul).
K: Millise piirkonna moodustab Lõuna-Tirool koos Trento provintsiga?
V: Lõuna-Tirool moodustab Trentino-Alto Adige/Südtirol piirkonna koos Trento provintsiga.
K: Kui suur on Lõuna-Tirooli provints?
V: Provintsi pindala on 7400 ruutkilomeetrit.
K: Milline on Lõuna-Tirooli pealinn?
V: Lõuna-Tirooli pealinn on Bolzano.
K: Milliseid keeli räägitakse provintsi osades?
V: Osades provintsi osades räägitakse saksa, itaalia ja ladina keelt, mis on kõik ametlikud.
K: Milline poliitiline partei on Lõuna-Tiroolis alates 1948. aastast valitsenud? V: Lõuna-Tirooli Rahvapartei on valitsenud alates 1948. aastast.
