Richmond (Virginia) — osariigi iseseisev pealinn, ajalugu ja majandus

Richmond, Virginia — iseseisev pealinn: rikas ajalugu, Ameerika kodusõja pärand, tugev majandus ja finantskeskus. Avastage kultuur, ettevõtted ja ajaloolised paigad.

Richmond (/ˈrɪtʃmənd/) on Ameerika Ühendriikides asuva Virginia osariigi pealinn. See on iseseisev linn ja ei kuulu ühegi maakonna koosseisu. Linna piirides elas 2010. aastal 204 214 elanikku, Richmondi suurlinnapiirkonna hinnanguline rahvaarv oli 1 258 251 — seega on Richmond suuruselt kolmas Virginia osariigis. Linna elanike arv on viimastel aastakümnetel mõnevõrra kasvanud ja demograafiline koosseis muutunud mitmekesisemaks.

Asukoht ja geograafia

Richmond asub James'i jõe langusjoonel, umbes 108 miili (174 km) Washingtonist lõuna pool, 71 miili (114 km) Charlottesville'ist (Virginia) ida pool ja 54 miili (87 km) Williamsburgist (Virginia) lääne pool. Linn on ümbritsetud Henrico ja Chesterfieldi krahvkondadega ning paikneb oluliste maanteede ristumiskohas: Interstate 95 ja Interstate 64, lisaks seniilikke ringteid nagu Interstate 295 ja Virginia osariigi maantee 288.

Richmondi lähedal on Jamesi jõe kaljud ja kärestikud, mis on ajalooliselt mõjutanud linna arengut sadama ja tööstuse paiknemisel. Linnas on mõõdukas kõrguste vaheldus ja mitmeid parke ning rohealasid, mis toetavad vaba aja veetmise võimalusi.

Ajalugu

Piirkond kuulus enne eurooplaste saabumist Powhatanide konföderatsiooni alade hulka. Inglise kolonistide varajane kontakt toimus juba 1609. ning 1610–11. aastal asustasid lühiajaliselt piirkonda kolonistid Jamestownist. Püsiva asula alused pandi 1737. aastal, kui englasest kolonistid rajasid linna, mis hiljem kasvas tähtsaks linnakeskuseks ja kaubanduskeskuseks.

1780. aastal sai Richmond Virginia koloonia ja hiljem Dominioni pealinnaks ning linna roll iseseisvusajaloos oli märkimisväärne. Vabadussõja ajal oli linn tuntud Patrick Henry 1775. aasta kõnest "Anna mulle vabadus või anna mulle surm", mis peeti St John's Churchis, ning Thomas Jeffersoni kirjutatud Virginia usu- ja veendumusevabaduse statuudi vastuvõtmisest, mis aitas kujundada usuvabaduse printsiipi Ameerikas.

Ameerika kodusõja ajal teenis Richmond kui Ameerika Ühendriikide konföderatsiooni pealinn ning kujunes sõjaliselt ja tööstuslikult väga oluliseks sihtmärgiks. 1865. aasta kevadel, kui konföderatsiooni valitsus Richmondi evakueeris, puhkestas linnas ulatuslik tulekahju ja häving, mis mõjutas oluliselt linna keskaegset infrastruktuuri. Pärast sõda taastuti ning tööstus ja transport aitasid linna uuesti üles ehitada.

20. sajandi lõpul oli Richmond üks esimestest linnadest, kus kehtestati edukas elektriline trammisüsteem — Frank J. Sprague 1888. aastast pärit elektriline trammiprojekt Richmond Union Passenger Railway oli maailmas pioneermõõtmeid omav edulugu, mis mõjutas avalikku transporti laiemalt.

Majandus

Richmondi majandust mõjutavad peamiselt õigus, rahandus ja valitsus. Kesk- ja äripiirkonnas paiknevad mitmed föderaal-, osariigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, samuti suured õigus- ja pangandusfirmad. Linnas tegutsevad olulised föderaalsed institutsioonid, nagu Ameerika Ühendriikide neljanda ringkonna apellatsioonikohus ning Richmondi Föderaalreservipank, mis kuulub 12 piirkondliku Föderaalreservipanga võrgustikku.

Richmond on ka koduks paljudele eraettevõtetele ja tööstusettevõtetele. Linnas paiknevad või on paiknenud mitmed tuntud ettevõtted, näiteks Dominion (varem Dominion Resources), CarMax, Genworth Financial ja teised ettevõtted, mis on mõjutanud linna tööjõuturgu. Majandusele annab täiendavat tuge ka turism, sest piirkonna ajaloolised paigad, muuseumid ja üritused toovad linna külastajaid.

Kultuur ja haridus

Richmondis on tugev kultuurielu: linnas asuvad mitmed tähtsad muuseumid ja kunstiasutused, sealhulgas Virginia Museum of Fine Arts (VMFA), American Civil War Museum ja teised ajaloole ning kunstile pühendatud institutsioonid. Linna piirkonnas leidub ka teatri- ja muusikakollektiive ning regulaarseid kultuuri- ja festivalisündmusi.

Hariduse vallas on Richmondi tähtsaimaks kõrgkooliks Virginia Commonwealth University (VCU), mille meditsiini- ja kunstitegevus on laialt tuntud. Lisaks on linnas erakoole nagu University of Richmond ning ajaloolised HBCU koolid nagu Virginia Union University. Need õppeasutused annavad olulise panuse linna teadus- ja hariduselusse ning tööjõu värbamisele.

Transport

Richmond on hästi ühendatud nii maantee- kui raudteevõrgustikuga: Interstate 95 ja Interstate 64 lõikuvad linna lähedal, mis teeb sellest regionaalse transpordisõlme. Lennureise teenindab Richmond International Airport (RIC), mis pakub ühendusi nii sise- kui rahvusvahelistele sihtkohtadele. Raudteevõimalusi pakuvad Amtraki rongid ja ajaloolised terminalid, näiteks Main Street Station, mis on osa linna transpordipärandist.

Metroliinid ja bussivõrgustik teenindavad linna ning lähipiirkondi; jalgrattateed ja jõeäärsed rajad on järjest arenenud, mis soodustab aktiivseid liikumisviise ja turismi Jamesi jõe kallastel.

Demograafia ja elukeskkond

Richmondi elanikkond on ajalooliselt olnud mitmekesine, sealhulgas suur afroameerika kogukond, mis on andnud olulise panuse linna kultuuri ja ajaloole. Viimastel aastatel on linn näinud rännet nii teistest osariikidest kui ka rahvusvahelisi elanikke, mis on toonud kaasa kultuurilist mitmekesisust ja muutusi elukorralduses, eluasemearenduses ning ettevõtluses.

Linna eri piirkonnad varieeruvad hubastest ajaloolistest kvartalitest kuni kaasaegsete linnaosadeni, kus on palju restorane, käsitsi valmistatud õlut pruulivad pruulikojad ja vaba aja veetmise võimalused Jamesi jõe ääres.

Tähtsamad vaatamisväärsused

• Virginia State Capitol — osariigi parlament ja ajalooline hoone, mille plaanides osales Thomas Jefferson.
• St. John's Church — koht, kus Patrick Henry pidas oma kuulsat kõnet.
• Hollywood Cemetery — mahukas ajalooline surnuaed, kus on mitmete ajalooliste isikute hauad.
• Maymont ja Lewis Ginter Botanical Garden — suured pargid ja aiad, mis pakuvad vaba aja veetmise võimalusi.
• Monument Avenue ja vanad linnaosad — näited Rootsi- ja lõunapoolsest arhitektuurist ning ajaloolisest linnaplaneerimisest.

Kliima

Richmondis valitseb peamiselt niiske subtroopiline kliima: suved on soojad kuni kuumad ja niisked, talved suhteliselt leebed, kuid vahel esineb külmi perioode ja lumikattega talvi. Sademete hulk on ühtlasem kogu aasta jooksul ning kevad- ja sügisperioodid on sageli meeldivamad välitegevusteks.

Richmond ühendab ajalugu ja tänapäevased linnafunktsioonid: tugev avalik sektor, finants- ja juriidiline infrastruktuur, kultuuri- ja haridusasutused ning kasvav restoranide ja vaba aja sektor muudavad linna piirkondlikuks keskuseks ja huvipakkuvaks elukohaks nii elanike kui külastajate jaoks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Richmond?

K: Kas Richmond kuulub mõnda maakonda?

K: Kui palju inimesi elab Richmondi linna piires?

K: Kui suur on kogu Richmondi linnapiirkonna rahvaarv?

K: Milliseks teeb see Virginia suurust arvestades?

Otsing