Saksamaa on jagatud 401 haldusüksuseks. Nendest 294 on maapiirkonnad (saksa keeles Landkreise) ja 107 on linnapiirkonnad (Kreisfreie Städte / Stadtkreise), mis on loetletud Saksamaa linnapiirkondade nimekirjas. Linnapiirkonnad ehk kreisfreie Städte on tavaliselt suuremad linnad, mis täidavad nii omavalitsuse kui ka piirkondliku (kreis) tasandi ülesandeid.
Erinevus maapiirkondade ja linnapiirkondade vahel
Maapiirkonnad (Landkreise) hõlmavad väiksemaid linnu ja külasid ning osutavad kohalikke ja regionaalseid teenuseid, mida väikesed omavalitsused ise sageli tagada ei suuda. Linnapiirkonnad (Kreisfreie Städte) on linnad, mis on administratiivselt iseseisvad ja täidavad samu ülesandeid ilma, et need oleksid osa suuremast maapiirkonnast.
Peamised ülesanded
Piirkondade ülesanded võivad riigiti veidi erineda, kuid tavaliselt kuuluvad neile:
- kohalik teedevõrk (kreisstraßen) ja liikluskorraldus,
- avalik transporti koordineerimine piirkonna tasandil,
- prügi- ja jäätmekäitlus ning keskkonnakaitse,
- sotsiaalhoolekanne ja teatud sotsiaalteenused (nt sotsiaalabi administratsioon),
- avaliku tervishoiu teenused (nt Gesundheitsamt),
- kutse- ja keskkooli tasandi haldus ning mõningane planeerimine (nt maakasutuse planeerimine),
- sõiduki registreerimine (kfz-Zulassung),
- tapmise- ja päästeteenistuste korraldamine ning kalmistute haldus.
Juhtimine
Maapiirkondi juhib valitud volikogu (Kreistag) ja täidesaatev juht, tavaliselt Landrat või Landrätin. Linnapiirkondi juhivad linna volikogu ja linnapea (Oberbürgermeister suuremates linnades). Need organid vastutavad piirkondlike otsuste ja eelarve eest.
Ämter ja omavalitsuste liidud
Mõnes liiduriigis koondatakse väiksemad vallad ja linnad vabatahtlikult või kohustuslikult ühisteks haldusüksusteks, mida nimetatakse Ämter (või sarnaste nimetustega struktuurid: Samtgemeinde, Verbandsgemeinde jpt). Sellised ühendused eksisteerivad eelkõige näiteks Schleswig-Holsteinis, Mecklenburg-Vorpommernis ja Brandenburgis (aga sarnaseid mudeleid on ka mujal). Ämter korraldavad ühisteenuseid — näiteks pääste- ja tuletõrje, kalmistud, planeerimine, registrite pidamine — kui üksikud omavalitsused on selleks liiga väikesed. Samal ajal võivad mõned linnad või vallad olla amtfrei, st mitte osa amtidest, sest nad suudavad oma ülesanded ise täita.
Regierungsbezirk — vahetase mõnes liiduriigis
Mõnes liiduriigis on lisaks veel üks haldusaste, Regierungsbezirk ehk valitsuspiirkond. See tase on vahend riikliku ja piirkondliku halduse vahel ning täidab koordineerivaid ja järelevalve ülesandeid (nt regionaalplaneerimine, järelevalve kohaliku omavalitsuse üle, teatud keskkonna- ja haridusvaldkonna funktsioonid). Regierungsbezirke on kasutusel ainult mõnes Bundesländes (näiteks Baieris, Põhja-Rein-Vestfaalis, Baden-Württembergis, Hesseni osades), kuid nende täpne roll ja õiguslik struktuur sõltub vastava liiduriigi seadusandlusest.
Tuleb rõhutada, et Saksamaa haldussüsteem on liiduline ja oluline varieeruvus tekib Bundeslandide (liiduriikide) vahel: iga liiduriik saab seaduslikult määratleda oma kohaliku halduse täpse ülesehituse ja nimetused, mistõttu täpne terminoloogia ja struktuur (nt Ämter vs Samtgemeinde vs Verbandsgemeinde) võivad erineda.