Saksamaa kohalikud omavalitsused: ülevaade, struktuur ja ülesanded

Saksamaal on viis valitsemistasandit. Saksamaa valitsuse kahte kõige madalamat tasandit nimetatakse kohalikuks omavalitsuseks. Kõik viis Saksamaa valitsuse tasandit on juriidiliselt sõltumatud. See tähendab, et igal valitsemistasandil on Saksamaal omaette ülesanne. Saksamaa põhiseaduses (Grundgesetz) on loetletud viis valitsemistasandit ja öeldud, mida iga tasand peaks tegema.

Viis taset on järgmised:

Euroopa Liit (või EL). EL võib teha seadusi, mida kõik teised valitsemistasandid peavad täitma (tegema täielikult);
Föderatsioon või riigi valitsus. Saksamaa riiklik valitsus vastutab kaitse- ja välispoliitika eest. Riiklik valitsus töötab välja normid kuueteistkümne liidumaa tegevuse kohta. Föderatsioon annab ka raha vaesematele liidumaadele. Ta tahab, et kõik liidumaad oleksid võrdsed.
Kuusteist liidumaad. Riigivalitsus võib igas liidumaal luua kohaliku omavalitsuse eeskirju. Kuid liidumaade valitsused ei saa kohalikke omavalitsusi "kaotada" (ametlikult lõpetada). Kohalikud omavalitsused on tagatud põhiseaduse ja föderaalvalitsuse poolt;
Maapiirkonnad ehk maakonnad (Landkreise) ja linnapiirkonnad ehk iseseisvad linnad;
linnad ja vallad, mis on linnaosa või ehk linnaosa eeslinnade osad.

Mis tähendab see igapäevases elus?

Süsteemi mõte on selge tööjaotus: iga tasand tegeleb peamiselt nende valdkondadega, kus tal on kompetents ja ressursid. EL seab üle-riiklikud reeglid (näiteks kaubandus-, keskkonna- ja konkurentsireeglid), föderatsioon vastutab riiklike ülesannete eest (kaitse, välispoliitika, osa maksusüsteemist, raamseadusandlus), liidumaad juhivad haridust, politseid ja avalikku haldust oma territooriumil ning maakonnad ja omavalitsused (linnad, vallad) tagavad elanikule lähimad teenused: kohalikud teed, jäätmekäitlus, vee- ja kanalisatsiooniteenused, põhi- ja lasteaedade korraldus, hoonete planeerimine ning sotsiaalteenused ja päästeüksused.

Regierungsbezirke ja Ämte – erikorraldused mõnes liidumaas

Mõnes liidumaas on olemas regierungsbezirke — halduspiirkonnad, mis koondavad mitu maakonda ja linna, et koordineerida ülesandeid, nagu planeerimine või maanteede haldamine suuremas piirkonnas. Need üksused ei ole föderaalselt põhiseadusega kõigil liidumaadel kohustuslikult sätestatud, vaid sõltuvad iga liidumaa halduskorraldusest.

Teistes osariikides leitakse väiksemate omavalitsuste tugevdamiseks ühiseid üksusi nimega Amt (kogukonna-amet), kus mitu väikest kogukonda jagavad administraatorit ja teenuseid (näiteks sotsiaalteenused või ehitusload). Nii saab tagada teenuste kättesaadavuse ka harva asustatud piirkondades.

Omavalitsuse põhiseaduslik kaitse ja iseseisvus

Regierungsbezirke ja Ämte ei ole põhiseadusega tagatud, need on viis, mis aitab erinevatel valitsustasanditel oma tööd teha. Samas on kohaliku omavalitsuse õigus Saksamaa põhiseaduse (Grundgesetz) ja liidumaade õiguse kaudu kaitstud: kohalikel omavalitsustel on õigus ise oma asju korraldada (kommunale Selbstverwaltung). See tähendab, et linnadel ja valladel on otsustusõigus kohalike maksude, eelarve, planeerimise ja teenuste osas — muidugi seaduste raamistikus.

Rahastamine ja koostöö tasandite vahel

Rahastamine põhineb mitmel mehhanismil: maksutulud jagunevad eri tasandite vahel, föderatsioon ja liidumaad teevad ülekandeid ning mõningatel juhtudel toimib tulude ümberjaotamine (nt liidumaade finantssüsteem) selleks, et võrdsustada erinevate piirkondade võimalusi pakkuda avalikke teenuseid. Lisaks tehakse tihedat koostööd eri tasandite vahel — seadusandlus ja regulatsioon võivad tulla föderatsioonilt, kuid rakendamise ja teenuste pakkumise vastutus on tihti liidumaadel ja omavalitsustel.

Kuidas kohalikud omavalitsused toimivad praktiliselt?

Valitsemine: omavalitsustel on valitud volikogud (Stadtrat, Gemeinderat) ja tavaliselt valitav linnapea (Bürgermeister), kes vastutavad eelarve ning kohalike poliitikate eest.
Teenused: lapsed ja haridus (lasteaedadest ja põhikoolidest kuni teatud spetsiifiliste sotsiaalteenusteni), ehitusload ja maakasutuse planeerimine, teede ja avalike ruumide hooldus, kultuuri- ja sporditeenused jne.
Koostöö: väiksemad vallas- või külaomavalitsused liituvad sageli ühistesse struktuuridesse (nt Ämter), et jagada ressursse ja personali.

Kokkuvõte

Saksamaa valitsemissüsteem põhineb selgel tööjaotusel ja põhimõttel, et erinevad tasandid katavad eri ülesandeid ning teevad seda võimalikult tõhusalt, arvestades kohalikku iseloomu ja vajadusi. Samal ajal on süsteem üles ehitatud koostööle: Euroopa reeglitest kuni kohaliku tänava- ja seltsieluni sõltuvad teenuste kvaliteet ja kättesaadavus sageli sellest, kuidas eri tasandid omavahel suhtlevad ja rahastust jagavad.

Subsidiaarsus

Subsidiaarsuse idee tähendab, et valitsuse tööd peaks tegema võimalikult madalal tasandil.

Omavalitsuse jaoks on kahte liiki ülesandeid (töökohti). "Vabatahtlikud", mida linn või vald võib teha, kui ta tahab, ja "kohustuslikud" ehk asjad, mida tuleb teha föderaalseaduse või riigi seaduse tõttu.

Teatri, muuseumi, spordiväljaku või koosolekute saali rajamine on vabatahtlik ülesanne. Kui omavalitsus saab endale lubada nende asjade rajamist, ei saa maa neid takistada. Samuti ei saa liidumaa anda omavalitsusele korraldust nende asjade rajamiseks.

Kohustuslikud omavalitsusülesanded on asjad, mida omavalitsus peab ise tegema või korraldama, et neid tema nimel tehtaks. Näiteks on iga kohaliku omavalitsuse üks tähtsamaid ülesandeid kodanike varustamine vee, elektri, kaugkütte, gaasi, reovee- ja jäätmeveoteenuste ning jäätmeveoga.

Volikogu võib hallata oma veevärki või liituda teistega, et jagada suuremat rajatist. Kaasaegne elektrivarustus tähendab, et volikogu ei pea enam oma elektrijaama pidama. Küll aga peavad nad aitama eraettevõtetel kohalikke maju ja tehaseid elektriga varustada.

Ülekantud ülesanded

Kuigi föderatsioonil või riigil võib olla õigus kontrollida mõningaid asju, tähendab subsidiaarsuse idee, et neid hallatakse (teostatakse) võimalikult madalal tasandil. Näiteks abielutseremooniaid ning sünni- ja surmatunnistuste väljastamist korraldab linnakantselei, föderatsioon ja liidumaa korraldavad õigusliku ja eksperdijärelevalve, et ülesanne oleks nõuetekohaselt ja kogu Saksamaal ühesugune.

Muud üleantud ülesanded hõlmavad:

Üldine turvalisus
Kodakondsus, registreerimine, passiasjad
Registripidaja ja perekonnaseis
Kommertsküsimused
Ehitusalased küsimused
Tervishoid, veterinaaria
Maanteeliiklus
Sõidukite registreerimine ja maksustamine (riiklikud ja osariikide seadused ütlevad, milliseid autosid võib registreerida, kuid tegelikku tööd teevad kohalikud ametid).
Veeseadused ja maaharimine
föderaal- ja liidumaa parlamendivalimiste läbiviimine (umbes iga ringkond või kreis on föderaalvalimisringkond, nii et valijate registreerimine ja loendamine võiks toimuda ringkonna kaupa, kuid on ka suuremaid liidumaal põhinevaid valimisringkondi, nii et susidiarsus teeb liidumaast väikseima võimaliku tasandi, et loendamisega tegeleda).
Sotsiaalkindlustuse küsimused, noorsootöö. Sotsiaalkindlustusmaksed kehtestab föderaalvalitsus, kuid neid maksavad välja kohalikud omavalitsused.
Ajaloomälestiste kaitse ja hooldus
Statistika
Metsandus ja kalandus.

Kohaliku omavalitsuse juhtimine

See, kes juhib linna- või ringkonnavalitsust, sõltub sellest, kus Saksamaal linn asub.

Magistrati süsteem

Linnavolikogu või linnavolikogu koosolek vastutab kõigi tööde eest, mida ei ole antud magistratile. Magistrat on teenuste haldamise eest vastutav täitevorgan. Ta valitakse linnavolikogu poolt ja tal võib olla nii kutselisi kui ka auliikmeid. Linnapea on magistrati, kuid mitte linnavolikogu koosoleku juhataja. Linnapea valitakse eraldi rahva, mitte volikogu poolt. seda süsteemi kasutatakse ainult Hessenis. See on vanim süsteem ja ainus süsteem, kus halduse eest vastutab rühm valitud inimesi, mitte ainult üks, linnapea.

Linnapea süsteem

Linnapea on volikogu ja administratsiooni juht.

Põhja-Saksa süsteem

Võimud on jagatud linnapea ja linnakantsleri vahel. Linnapea täidab mõningaid ülesandeid, kuid igapäevast haldustööd teeb professionaalne linnakantseleiametnik.

Lõuna-Saksa süsteem

Kasutatakse Baierimaal ja vanades idapoolsetes liidumaades. Linnapea valitakse rahva poolt ning ta juhib volikogu ja linnavalitsust. Volikogu vastutab peaaegu kõigi otsuste eest. Mõned otsused võtab vastu linnapea. Volikogu võib anda mõned oma ülesanded linnapeale, sellisel juhul ei saa ta linnapea otsust muuta.

Seotud leheküljed

Saksamaa linnapiirkonnad
Saksamaa maapiirkonnad

Küsimused ja vastused

K: Millised on viis valitsemistasandit Saksamaal?

V: Saksamaa viis valitsemistasandit on Euroopa Liit (ehk EL), föderatsioon ehk riiklik valitsus, kuusteist liidumaad (Länder), maakonnad ehk maakonnad (Landkreise) ja linnapiirkonnad ehk iseseisvad linnad ning linnad ja vallad.

K: Mis on Regierungsbezirke ja Ämte eesmärk?

V: Regierungsbezirke ja Ämte kasutatakse selleks, et aidata juhtida teatud ülesandeid kogu piirkonnas, koondades maakondi ja linnu ühe ringkonna piires või omavalitsusi ühe ringkonna piires, kui need on liiga väikesed, et juhtida mõningaid kohalikke teenuseid.

K: Kuidas tagab Saksamaa põhiseadus kohaliku omavalitsuse?

V: Saksamaa põhiseadus tagab kohaliku omavalitsuse, sätestades, et riigivalitsused ei saa seda "kaotada" (ametlikult lõpetada).

K: Mis on Saksamaa riikliku valitsuse ülesanne?

V: Saksamaa riikliku valitsuse ülesanne on vastutada kaitse- ja välispoliitika eest ning töötada välja normid riikide poolt võetavate meetmete kohta. Samuti annab ta raha vaesematele riikidele, et aidata tagada nende vahel võrdsust.

K: Kas Saksamaa valitsuse igal tasandil on eraldi töö?

V: Jah, igal Saksamaa valitsustasandil on eraldi töö vastavalt sellele, mis on sätestatud Grundgesetzis (Saksamaa põhiseaduses).

K: Kuidas võivad ELi poolt vastuvõetud seadused mõjutada Saksamaa valitsuse teisi tasandeid? V: ELi poolt vastuvõetud seadused võivad mõjutada Saksamaa valitsuse teisi tasandeid, sest neid tuleb täielikult täita kõigil teistel tasanditel.