Saksamaal on viis valitsemistasandit. Saksamaa valitsuse kahte kõige madalamat tasandit nimetatakse kohalikuks omavalitsuseks. Kõik viis Saksamaa valitsuse tasandit on juriidiliselt sõltumatud. See tähendab, et igal valitsemistasandil on Saksamaal omaette ülesanne. Saksamaa põhiseaduses (Grundgesetz) on loetletud viis valitsemistasandit ja öeldud, mida iga tasand peaks tegema.

Viis taset on järgmised:

  1. Euroopa Liit (või EL). EL võib teha seadusi, mida kõik teised valitsemistasandid peavad täitma (tegema täielikult);
  2. Föderatsioon või riigi valitsus. Saksamaa riiklik valitsus vastutab kaitse- ja välispoliitika eest. Riiklik valitsus töötab välja normid kuueteistkümne liidumaa tegevuse kohta. Föderatsioon annab ka raha vaesematele liidumaadele. Ta tahab, et kõik liidumaad oleksid võrdsed.
  3. Kuusteist liidumaad. Riigivalitsus võib igas liidumaal luua kohaliku omavalitsuse eeskirju. Kuid liidumaade valitsused ei saa kohalikke omavalitsusi "kaotada" (ametlikult lõpetada). Kohalikud omavalitsused on tagatud põhiseaduse ja föderaalvalitsuse poolt;
  4. Maapiirkonnad ehk maakonnad (Landkreise) ja linnapiirkonnad ehk iseseisvad linnad;
  5. linnad ja vallad, mis on linnaosa või ehk linnaosa eeslinnade osad.

Mis tähendab see igapäevases elus?

Süsteemi mõte on selge tööjaotus: iga tasand tegeleb peamiselt nende valdkondadega, kus tal on kompetents ja ressursid. EL seab üle-riiklikud reeglid (näiteks kaubandus-, keskkonna- ja konkurentsireeglid), föderatsioon vastutab riiklike ülesannete eest (kaitse, välispoliitika, osa maksusüsteemist, raamseadusandlus), liidumaad juhivad haridust, politseid ja avalikku haldust oma territooriumil ning maakonnad ja omavalitsused (linnad, vallad) tagavad elanikule lähimad teenused: kohalikud teed, jäätmekäitlus, vee- ja kanalisatsiooniteenused, põhi- ja lasteaedade korraldus, hoonete planeerimine ning sotsiaalteenused ja päästeüksused.

Regierungsbezirke ja Ämte – erikorraldused mõnes liidumaas

Mõnes liidumaas on olemas regierungsbezirke — halduspiirkonnad, mis koondavad mitu maakonda ja linna, et koordineerida ülesandeid, nagu planeerimine või maanteede haldamine suuremas piirkonnas. Need üksused ei ole föderaalselt põhiseadusega kõigil liidumaadel kohustuslikult sätestatud, vaid sõltuvad iga liidumaa halduskorraldusest.

Teistes osariikides leitakse väiksemate omavalitsuste tugevdamiseks ühiseid üksusi nimega Amt (kogukonna-amet), kus mitu väikest kogukonda jagavad administraatorit ja teenuseid (näiteks sotsiaalteenused või ehitusload). Nii saab tagada teenuste kättesaadavuse ka harva asustatud piirkondades.

Omavalitsuse põhiseaduslik kaitse ja iseseisvus

Regierungsbezirke ja Ämte ei ole põhiseadusega tagatud, need on viis, mis aitab erinevatel valitsustasanditel oma tööd teha. Samas on kohaliku omavalitsuse õigus Saksamaa põhiseaduse (Grundgesetz) ja liidumaade õiguse kaudu kaitstud: kohalikel omavalitsustel on õigus ise oma asju korraldada (kommunale Selbstverwaltung). See tähendab, et linnadel ja valladel on otsustusõigus kohalike maksude, eelarve, planeerimise ja teenuste osas — muidugi seaduste raamistikus.

Rahastamine ja koostöö tasandite vahel

Rahastamine põhineb mitmel mehhanismil: maksutulud jagunevad eri tasandite vahel, föderatsioon ja liidumaad teevad ülekandeid ning mõningatel juhtudel toimib tulude ümberjaotamine (nt liidumaade finantssüsteem) selleks, et võrdsustada erinevate piirkondade võimalusi pakkuda avalikke teenuseid. Lisaks tehakse tihedat koostööd eri tasandite vahel — seadusandlus ja regulatsioon võivad tulla föderatsioonilt, kuid rakendamise ja teenuste pakkumise vastutus on tihti liidumaadel ja omavalitsustel.

Kuidas kohalikud omavalitsused toimivad praktiliselt?

  • Valitsemine: omavalitsustel on valitud volikogud (Stadtrat, Gemeinderat) ja tavaliselt valitav linnapea (Bürgermeister), kes vastutavad eelarve ning kohalike poliitikate eest.
  • Teenused: lapsed ja haridus (lasteaedadest ja põhikoolidest kuni teatud spetsiifiliste sotsiaalteenusteni), ehitusload ja maakasutuse planeerimine, teede ja avalike ruumide hooldus, kultuuri- ja sporditeenused jne.
  • Koostöö: väiksemad vallas- või külaomavalitsused liituvad sageli ühistesse struktuuridesse (nt Ämter), et jagada ressursse ja personali.

Kokkuvõte

Saksamaa valitsemissüsteem põhineb selgel tööjaotusel ja põhimõttel, et erinevad tasandid katavad eri ülesandeid ning teevad seda võimalikult tõhusalt, arvestades kohalikku iseloomu ja vajadusi. Samal ajal on süsteem üles ehitatud koostööle: Euroopa reeglitest kuni kohaliku tänava- ja seltsieluni sõltuvad teenuste kvaliteet ja kättesaadavus sageli sellest, kuidas eri tasandid omavahel suhtlevad ja rahastust jagavad.