Regierungsbezirk on Saksamaa valitsuspiirkond mõnes liidumaal (Bundesländer). Termin tuleneb saksa keelest ja tähendab sõna-sõnalt „valitsuse ringkond“ või „valitsuspiirkond“; tegemist on riigi (liidumaa) administratiivtasemega, mis paikneb liidumaa ja kohalike ringkondade vahel.

Regierungsbezirke jagunevad ringkondadeks (Kreise), kas Landkreise või linnapiirkonnad: linnad, mis moodustavad omaette ringkonna (kreisfreie Städte). Regierungsbeziehungsweise haldussüsteem ei ole omavalitsusüksusena sama, mis omavalitsuste kaksiktasand (kommunid); see on liidumaa alluvuses tegutsev täitev- ja järelevalveasutus. Regierungsbezirki juhib Bezirksregierung ja seda juhib Regierungspräsident.

Ülesanded ja funktsioonid

Regierungsbezirk peamised ülesanded on liidumaa seaduste ja määruste elluviimine laiemal piirkonnal ning kohalike ametiasutuste järelevalve. Tavaliselt kuuluvad nende töövaldkondade hulka:

  • regionaalplaneerimine ja ruumiline arendamine;
  • järelevalve kohaliku omavalitsuse ja ringkondade töö üle;
  • keskkonnakaitse ja loodusressursside haldus;
  • hariduse ja kooliehituslike küsimuste koordineerimine (teatud kooliastmetel);
  • teede ja transpordi planeerimine piirkondlikul tasandil;
  • majanduse toetamine ja tööjõupoliitika rakendamine ning ettevõtluse arendamine;
  • tsiviilkaitse ja kriisihaldus koostöös teiste ametiasutustega;
  • lubade ja kooskõlastuste väljastamine (nt ehitus- ja keskkonnalubade alal) ning Euroopa Liidu vahendite haldamise ja koordineerimise ülesanded;
  • statistilised ja administratiivsed ülesanded, mis on määratud liidumaa seadustega.

Jaotus, nimed ja praegune olukord

Selline alajaotus ei ole kõigis liidumaades; mõned liidumaad korraldavad oma administratsiooni otse ringkondadeks või on Regierungsbezirkd ära kaotanud. Praegu on viis liidumaad jagatud 22 Regierungsbezirke (kokkuvõte allpool), mille rahvaarvud piirkonniti varieeruvad — näiteks üks suuremaid on Düsseldorf (umbes 5 255 000 inimest) ja väiksemaid näiteks Gießen (umbes 1 065 000):

  • Bayern (7): Oberbayern, Niederbayern, Oberpfalz, Oberfranken, Mittelfranken, Unterfranken, Schwaben;
  • Nordrhein-Westfalen (5): Düsseldorf, Köln, Münster, Detmold, Arnsberg;
  • Baden-Württemberg (4): Freiburg, Karlsruhe, Stuttgart, Tübingen;
  • Hessen (3): Darmstadt, Gießen, Kassel;
  • Sachsen (3): Dresden, Chemnitz, Leipzig.

Mõnes liidumaas on ajaloos toimunud ümberkorraldusi: mõned liidumaad on oma Regierungsbezirke üles andnud ning nende ülesanded on koondatud otse liidumaa ministeeriumitesse või uutesse haldusorganitesse. Samuti võib nimetustes ja ülesannete täpsuses esineda riigiti erinevusi, sest administratiivne korraldus on iga liidumaa teha.

Ajalugu

Kontseptsioon ulatub 19. sajandi keskpaika, kui Prantsuse ja preisi haldussüsteemide mõjul loodi regionaalsed administratiivüksused, mille eesmärk oli liiduvälist haldust paremini koordineerida. Aja jooksul on süsteem muutunud ning kohalikud reformid on viinud nii uute üksuste tekkeni kui ka mõnede piirkondade ühinemiseni või kaotamiseni.

Kokkuvõttes on Regierungsbezirk oluline vahend liidumaa halduses: see pakub vaheastet riigi- ja kohaliku tasandi vahel, koordineerib piirkondlikku arengut ning täidab seadusest tulenevaid täitev- ja järelevalveülesandeid.