Regierungsbezirk (Saksamaa) — määratlus ja haldusjaotus
Regierungsbezirk on Saksamaa valitsuspiirkond mõnes liidumaal (Bundesländer). Termin tuleneb saksa keelest ja tähendab sõna-sõnalt „valitsuse ringkond“ või „valitsuspiirkond“; tegemist on riigi (liidumaa) administratiivtasemega, mis paikneb liidumaa ja kohalike ringkondade vahel.
Regierungsbezirke jagunevad ringkondadeks (Kreise), kas Landkreise või linnapiirkonnad: linnad, mis moodustavad omaette ringkonna (kreisfreie Städte). Regierungsbeziehungsweise haldussüsteem ei ole omavalitsusüksusena sama, mis omavalitsuste kaksiktasand (kommunid); see on liidumaa alluvuses tegutsev täitev- ja järelevalveasutus. Regierungsbezirki juhib Bezirksregierung ja seda juhib Regierungspräsident.
Ülesanded ja funktsioonid
Regierungsbezirk peamised ülesanded on liidumaa seaduste ja määruste elluviimine laiemal piirkonnal ning kohalike ametiasutuste järelevalve. Tavaliselt kuuluvad nende töövaldkondade hulka:
- regionaalplaneerimine ja ruumiline arendamine;
- järelevalve kohaliku omavalitsuse ja ringkondade töö üle;
- keskkonnakaitse ja loodusressursside haldus;
- hariduse ja kooliehituslike küsimuste koordineerimine (teatud kooliastmetel);
- teede ja transpordi planeerimine piirkondlikul tasandil;
- majanduse toetamine ja tööjõupoliitika rakendamine ning ettevõtluse arendamine;
- tsiviilkaitse ja kriisihaldus koostöös teiste ametiasutustega;
- lubade ja kooskõlastuste väljastamine (nt ehitus- ja keskkonnalubade alal) ning Euroopa Liidu vahendite haldamise ja koordineerimise ülesanded;
- statistilised ja administratiivsed ülesanded, mis on määratud liidumaa seadustega.
Jaotus, nimed ja praegune olukord
Selline alajaotus ei ole kõigis liidumaades; mõned liidumaad korraldavad oma administratsiooni otse ringkondadeks või on Regierungsbezirkd ära kaotanud. Praegu on viis liidumaad jagatud 22 Regierungsbezirke (kokkuvõte allpool), mille rahvaarvud piirkonniti varieeruvad — näiteks üks suuremaid on Düsseldorf (umbes 5 255 000 inimest) ja väiksemaid näiteks Gießen (umbes 1 065 000):
- Bayern (7): Oberbayern, Niederbayern, Oberpfalz, Oberfranken, Mittelfranken, Unterfranken, Schwaben;
- Nordrhein-Westfalen (5): Düsseldorf, Köln, Münster, Detmold, Arnsberg;
- Baden-Württemberg (4): Freiburg, Karlsruhe, Stuttgart, Tübingen;
- Hessen (3): Darmstadt, Gießen, Kassel;
- Sachsen (3): Dresden, Chemnitz, Leipzig.
Mõnes liidumaas on ajaloos toimunud ümberkorraldusi: mõned liidumaad on oma Regierungsbezirke üles andnud ning nende ülesanded on koondatud otse liidumaa ministeeriumitesse või uutesse haldusorganitesse. Samuti võib nimetustes ja ülesannete täpsuses esineda riigiti erinevusi, sest administratiivne korraldus on iga liidumaa teha.
Ajalugu
Kontseptsioon ulatub 19. sajandi keskpaika, kui Prantsuse ja preisi haldussüsteemide mõjul loodi regionaalsed administratiivüksused, mille eesmärk oli liiduvälist haldust paremini koordineerida. Aja jooksul on süsteem muutunud ning kohalikud reformid on viinud nii uute üksuste tekkeni kui ka mõnede piirkondade ühinemiseni või kaotamiseni.
Kokkuvõttes on Regierungsbezirk oluline vahend liidumaa halduses: see pakub vaheastet riigi- ja kohaliku tasandi vahel, koordineerib piirkondlikku arengut ning täidab seadusest tulenevaid täitev- ja järelevalveülesandeid.
Ajalugu
Esimesed Regierungsbezirke lõi Preisi Kuningriik 1808/16, mis jagas oma provintsid 25 Regierungsbezirke. Nordrhein-Westfaleni Regierungsbezirke on otsene järg 1815. aastal loodud Regierungsbezirke. Teised Saksa keisririigi riigid lõid sarnaseid üksusi, mida nimetati Kreishauptmannschaft (Saksimaal) või Kreis (Baieris ja Württembergis) (mitte segi ajada tänase Kreis või Landkreisiga). Kolmanda Reichi ajal ühtlustas natsivalitsus nimetused; sellest ajast alates nimetatakse kõiki neid üksusi Regierungsbezirkideks.
1. jaanuaril 2000 lõpetas Rheinland-Pfalz oma kolm Regierungsbezirke Koblenz, Rheinhessen-Pfalz ja Trier - kolme Bezirksregierungi töötajad ja varad muudeti kolmeks kogu liidumaa eest vastutavaks riigiasutuseks, millest igaüks hõlmab osa Bezirksregierungi endistest ülesannetest.
1. jaanuaril 2004 lõpetas Saksi-Anhalt oma kolm Regierungsbezirke: Dessau, Halle ja Magdeburg. Neid ülesandeid täidab nüüd Landesverwaltungsamt, millel on kolm bürood endistes Bezirksregierungeni asukohtades.
1. jaanuaril 2005 lõpetas Alam-Saksi liidumaa oma neli Regierungsbezirke: Braunschweig, Hannover, Lüneburg ja Weser-Ems.
Nordrhein-Westfalen kavandas 2005. aastal viie Regierungsbezirke'i kaotamist ja kolme omavalitsusüksuse loomist. Vanas, "Preisi stiilis" Regierungsbezirkis ei olnud ühtegi omavalitsusorganit.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Regierungsbezirk?
V: Regierungsbezirk on Saksamaa valitsuspiirkond, mis asub mõnes liidumaal ja mis on jaotatud maakondadeks.
K: Milliseid kahte tüüpi piirkondi leidub Regierungsbezirke?
V: Valitsusringkondade kaks liiki on Landkreise ja linnapiirkonnad, mis on linnad, mis moodustavad omaette ringkonna (kreisfreie Städte).
K: Kes juhib Regierungsbezirki?
V: Regierungsbezirki juhib Bezirksregierung ja seda juhib Regierungspräsident.
K: Kas kõigil liidumaadel on Regierungsbezirke?
V: Ei, kõigil liidumaadel ei ole sellist allüksust. Mõned on jaotatud otse ringkondadeks.
K: Mitu liidumaad on praegu jagatud Regierungsbezirke?
V: Praegu on viis liidumaad jagatud 22 Regierungsbezirke.
K: Milline on erinevate Regierungsbezirke elanikkonna ulatus?
V: Erinevate Regierungsbezirke rahvaarv ulatub 5 255 000-st (Düsseldorf) kuni 1 065 000-ni (Gießen).
K: Kes on Regierungsbezirki juht?
V: Valitsusringkonna juht on Regierungspräsident.
