Hildesheim, Saksamaa: Alam-Saksi ajalooline linn Innerste'i kaldal

Hildesheim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal. See asub Hildesheimi ringkonnas ja Hannoverist umbes 30 km kagus. Linn asub Innerste jõe kaldal, mis on väiksem jõgi, mis suubub Leine jõkke. Sinna pääseb kiirteelt A7, mis ühendab Kasseli, Göttingeni ja Hannoveri.

Seal elab umbes 110 000 inimest. Hildesheim on oluline regionaalne keskus, kus on nii teenindus- ja tööstussektori ettevõtteid kui ka haridus- ja kultuuriasutusi, sh Universität Hildesheim (Hildesheimi ülikool).

Ajalugu lühidalt

Linn sai alguse varakehvadelisel keskajal ja kujunes kiiresti piiskopilinnaks. Põhiosa ajaloolistest ehitistest pärineb keskaegsest ajastust; mitmed olulised hooned õnnestus säilitada või taastada pärast Teist maailmasõda, kui vanalinna tabas ulatuslik häving. Tänapäeval on Hildesheim tuntud nii oma rikkaliku kiriku- ja kunstipärandi kui ka rekonstrueeritud kasvõi traditsioonilise poolpuitarkitektuuri poolest.

Peamised vaatamisväärsused

  • Hildesheimi katedraal (Mariendom) – romaani stiilis katedraal, kus on väärtuslikke kunstiteoseid, näiteks Bernwardi pronksuksed ja Bernwardi sambad.
  • St. Michaeli kirik – tähtis näide vararooma või romaani arhitektuurist, kuulus ka oma seinamaalingute ja kujunduse poolest; koos katedraaliga on see kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
  • Marktplatz ja vanalinna poolpuitmajad – ajalooline turuplats koos restaureeritud hoonetega, kuhu kuulub ka kuulus Knochenhaueramtshaus (endine lihunikute gildimaja), mis pakub ilusaid näiteid traditsioonilisest Saksa poolpuitarhitektuurist.
  • Roemer- und Pelizaeus-Museum – muuseum, kus on väljapanekuid antiikkunstist ja Egiptusekogu, samuti arheoloogilisi leide piirkonnast.
  • Innerste jõe kaldad ja jalutusteed — meeldivad paigad linnas jalutamiseks ja vaba aja veetmiseks.

Kultuur ja sündmused

Hildesheimis toimub aastaringselt mitmesuguseid kultuuriüritusi: ooperi- ja kontserdietendused, näitused, turud ja kohalikud festivalid. Linnas on teatreid, muuseume ning aktiivne klassikalise ja kaasaegse muusika elu. Suvel ja talvel korraldatakse ka linna- ja kirikupõhiseid pidustusi, mis toovad kokku kohalikke ja külalisi.

Transport ja ligipääs

  • Maantee: kiire ligipääs A7 maanteele, mis ühendab linna suuremate Saksamaa keskustega.
  • Raudtee: head rongiühendused eelkõige Hannoveri suunas; sealt edasi saab kiiresti ühendusi nii regionaalsetele kui ka riiklikele liinidele.
  • Lähedal asuvad lennujaamad (nt Hannover) teevad Hildesheimist mugava sihtkoha nii äri- kui turismireiside jaoks.

Majandus ja haridus

Linna majandus baseerub kombineeritult teenusel, väiketööstusel ja teadus- ning haridusasutustel. Universität Hildesheim annab linnale õpilaste ja teadlaste dünaamilise õhustiku ning toetab kohalikke kultuuri- ja uurimisprojekte. Kohalikud ettevõtted katavad laia valikut alates traditsioonilisest käsitööst kuni kaasaegsete tehnoloogiliste teenusteni.

Nõuanded külastajale

  • Planeeri aega katedraali ja St. Michael'i kiriku külastamiseks — mõlemad väärivad põhjalikku tutvumist.
  • Võta aega Marktplatz’i ja põletatud või taastatud poolpuitmajadega tänavate avastamiseks, eriti fotograafidele ja ajalooentusiastidele.
  • Kasuta rongiühendust Hannoveriga, kui plaanid teha Hildesheimist päevase väljasõidu peale suuremast linnakeskusest.

Hildesheim on hea sihtkoht neile, kes otsivad kombinatsiooni ajaloost, kultuurist ja meeldivast väikelinnatundest, kuid samas soovivad olla lähedal suurematele Saksamaa linnadele ja transpordisõlmedele.

Ajalugu

Hildesheim on üks vanimaid linnu Põhja-Saksamaal. Linn võis tekkida, kui piiskop kolis Elzest Innerste fordi, kus see oli oluline turg Hellwegi kaubateel. Asula kasvas peagi linnaks, millele kuningas Otto III andis 983. aastal turuõigused. Algselt toimus turg tänaval nimega Vana turg (Alter Markt), mis eksisteerib tänapäevalgi. Esimene turuplats rajati Püha Andrease kiriku ümber. Kui linn kasvas, muutus suurem turuplats olulisemaks. Praegune Hildesheimi turuplats tehti 13. sajandi alguses, kui linnas elas umbes 5000 elanikku. Kui Hildesheim sai 1249. aastal linnaõigused, oli ta üks suuremaid linnu Põhja-Saksamaal. Neli sajandit valitses Hildesheimi vaimulikkond, enne kui ehitati raekoda ja kodanikud saavutasid teatava mõju ja iseseisvuse. Praeguse raekoja ehitamist alustati 1268. aastal ja 1367. aastal sai Hildesheim Hansa Liidu liikmeks. Sõda linnakodanike ja nende piiskopi vahel läks kalliks maksma 1519-1523, kui nad pidasid vaenu. Hildesheim muutus 1542. aastal protestantlikuks ning ainult katedraal ja mõned muud hooned jäid keiserliku (roomakatoliku) võimu kätte. Mitmed külad linna ümbruses jäid samuti roomakatoliiklikuks. Pärast Napoleoni sõdu sai linn 1813. aastal Hannoveri Kuningriigi osaks, mis pärast Austria-Preisi sõda 1866. aastal liideti provintsina Preisimaa Kuningriigile.

Linna pommitati Teises maailmasõjas, kuid pommitamisel oli sõja käigus vähe tähtsust. 28,5% majadest hävis ja 44,7% sai kahjustada. 26,8% majadest ei olnud kahjustatud. Kesklinn, mis oli seni veel keskaegse iseloomuga, oli peaaegu maatasa tehtud. Nagu paljudes linnades, seati prioriteediks hädavajalike elamute kiire ehitamine ja hävinud hoonete asemele tulid betoonkonstruktsioonid. Õnneks ehitati enamik suuremaid kirikuid, millest kaks on nüüdseks UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud, varsti pärast sõda algses stiilis uuesti üles. Sõja ajal olid väärtuslikud maailmapärandi materjalid peidetud linnamüüri keldrisse. 1978. aastal asutati Hildesheimi ülikool. 1980. aastatel algas ajaloolise keskuse rekonstrueerimine. Mõned uued betoonehitised turuplatsi lähedal lammutati. Nende asemele ehitati originaalhoonete koopiad.

Hildesheimi raekoda, umbes 1895Zoom
Hildesheimi raekoda, umbes 1895

Rahvastiku ajalugu

Aasta

Rahvastik

1400

umbes 6000

1450

umbes 8000

1648

umbes 5500

1803

11,108

1825

12,630

1849

14,651

1871

20,801

1. detsember 1875 ¹

22,581

1. detsember 1890 ¹

33,481

1. detsember 1900 ¹

42,973

1. detsember 1910 ¹

50,239

8. oktoober 1919 ¹

53,499

16. juuni 1925 ¹

58,522

16. juuni 1933 ¹

62,519

17. mai 1939 ¹

72,101

13. september 1950 ¹

65,531

6. juuni 1961 ¹

96,296

31. detsember 1970

93,400

30. juuni 1975

106,000

30. juuni 1980

102,700

30. juuni 1985

100,900

1. jaanuar 1989

103,512

30. juuni 1997

105,700

31. detsember 2002

103,448

¹ rahvaloenduse andmed

Pildid linnast

·        

Knochenhauer-Amtshaus enne hävitamist 22. märtsil 1945. aastal.

·        

Püha Andreas, 114 m kõrgune torn.

·        

Turuplats (Markt) sügisõhtul.

·        

Püha Mauritiuse kirik.

·        

Kesslerstrasse poolpalkidest majad.

·        

Poolpalkmajad Hinterer Brühl'i tänaval.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Hildesheim?


V: Hildesheim asub Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.

K: Millises Saksamaa maakonnas asub Hildesheim?


V: Hildesheim asub Hildesheimi maakonnas.

K: Kui kaugel on Hildesheim Hannoverist?


V: Hildesheim asub Hannoverist umbes 30 km kagus.

K: Kuidas nimetatakse jõge, mis voolab läbi Hildesheimi?


V: Hildesheimi läbivat jõge nimetatakse Innerste jõeks.

K: Kui suur on Hildesheim rahvaarvu poolest?


V: Hildesheimi rahvaarv on umbes 110 000 inimest.

Küsimus: Kuidas saab Hildesheimi maanteed mööda sõita?


V: Hildesheimi pääseb maanteelt A7, mis ühendab Kasselit, Göttingeni ja Hannoverit.

K: Kas Innerste jõgi suubub Leine jõkke?


V: Jah, Innerste jõgi on väiksem jõgi, mis suubub Leine jõkke.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3