Hildesheim

Ajalugu

Hildesheim on üks vanimaid linnu Põhja-Saksamaal. Linn võis tekkida, kui piiskop kolis Elzest Innerste fordi, kus see oli oluline turg Hellwegi kaubateel. Asula kasvas peagi linnaks, millele kuningas Otto III andis 983. aastal turuõigused. Algselt toimus turg tänaval nimega Vana turg (Alter Markt), mis eksisteerib tänapäevalgi. Esimene turuplats rajati Püha Andrease kiriku ümber. Kui linn kasvas, muutus suurem turuplats olulisemaks. Praegune Hildesheimi turuplats tehti 13. sajandi alguses, kui linnas elas umbes 5000 elanikku. Kui Hildesheim sai 1249. aastal linnaõigused, oli ta üks suuremaid linnu Põhja-Saksamaal. Neli sajandit valitses Hildesheimi vaimulikkond, enne kui ehitati raekoda ja kodanikud saavutasid teatava mõju ja iseseisvuse. Praeguse raekoja ehitamist alustati 1268. aastal ja 1367. aastal sai Hildesheim Hansa Liidu liikmeks. Sõda linnakodanike ja nende piiskopi vahel läks kalliks maksma 1519-1523, kui nad pidasid vaenu. Hildesheim muutus 1542. aastal protestantlikuks ning ainult katedraal ja mõned muud hooned jäid keiserliku (roomakatoliku) võimu kätte. Mitmed külad linna ümbruses jäid samuti roomakatoliiklikuks. Pärast Napoleoni sõdu sai linn 1813. aastal Hannoveri Kuningriigi osaks, mis pärast Austria-Preisi sõda 1866. aastal liideti provintsina Preisimaa Kuningriigile.

Linna pommitati Teises maailmasõjas, kuid pommitamisel oli sõja käigus vähe tähtsust. 28,5% majadest hävis ja 44,7% sai kahjustada. 26,8% majadest ei olnud kahjustatud. Kesklinn, mis oli seni veel keskaegse iseloomuga, oli peaaegu maatasa tehtud. Nagu paljudes linnades, seati prioriteediks hädavajalike elamute kiire ehitamine ja hävinud hoonete asemele tulid betoonkonstruktsioonid. Õnneks ehitati enamik suuremaid kirikuid, millest kaks on nüüdseks UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud, varsti pärast sõda algses stiilis uuesti üles. Sõja ajal olid väärtuslikud maailmapärandi materjalid peidetud linnamüüri keldrisse. 1978. aastal asutati Hildesheimi ülikool. 1980. aastatel algas ajaloolise keskuse rekonstrueerimine. Mõned uued betoonehitised turuplatsi lähedal lammutati. Nende asemele ehitati originaalhoonete koopiad.

Hildesheimi raekoda, umbes 1895

Rahvastiku ajalugu

Aasta	Rahvastik
1400	umbes 6000
1450	umbes 8000
1648	umbes 5500
1803	11,108
1825	12,630
1849	14,651
1871	20,801
1. detsember 1875 ¹	22,581
1. detsember 1890 ¹	33,481
1. detsember 1900 ¹	42,973
1. detsember 1910 ¹	50,239
8. oktoober 1919 ¹	53,499
16. juuni 1925 ¹	58,522
16. juuni 1933 ¹	62,519
17. mai 1939 ¹	72,101
13. september 1950 ¹	65,531
6. juuni 1961 ¹	96,296
31. detsember 1970	93,400
30. juuni 1975	106,000
30. juuni 1980	102,700
30. juuni 1985	100,900
1. jaanuar 1989	103,512
30. juuni 1997	105,700
31. detsember 2002	103,448

¹ rahvaloenduse andmed

Pildid linnast