Hockenheim – Saksamaa linn Rhein-Neckar-Kreisis, kuulus Hockenheimring
Hockenheim on Saksamaa linn Loode-Bürttembergis, umbes 20 km Mannheimist lõuna pool. See asub Ülem-Reini orus, Badeni spargelitee ("Badische Spargelstraße") ja Bertha Bentsi mälestusraja turismimarsruudil. Linn on tuntud oma võidusõidurajast, Hockenheimringist.
Hockenheim on üks kuuest suurimast linnast Rhein-Neckar-Kreisis. Alates 1999. aastast on elanike arv ületanud 20 000 elaniku piiri ning Hockenheim sai 2001. aastal piirkondliku kesklinna ("Große Kreisstadt") staatuse.
Asukoht ja geograafia
Hockenheim asub Ülem-Reini oru viljakal tasandikul, mis annab piirkonnale sooja ja mõõduka kliima. Linnapiirkonnad segunevad põllumajandusmaa ja väiksemate metsasaartega; eriti tuntud on kohalik spargelikasvatus, mis meelitab kevadel turiste ja gurmaane.
Ajaloost
Linna ajalugu ulatub tagasi keskajani ning see on läbi aegade olnud oluline maanteede ristumiskoht Reini- ja Neckari jõe piirkonnas. 20. sajandil muutus Hockenheim üha enam tööstuse ja teeninduse keskuseks ning viimastel aastakümnetel on linn tuntuks saanud ka rahvusvahelise võidusõiduspordi keskuse tõttu.
Hockenheimring ja sport
Hockenheimring on linna kõige tuntum maamärk ja rahvusvaheliselt tuntud võidusõidurada. Rada on võõrustanud erinevaid motosportiüritusi, sealhulgas vormel-1 võistlusi, ringraja- ja mootorrattavõistlusi ning suuri kontserte. Võidusõidust tulenev turism ja üritustegevus on regionaalselt oluline majandus- ja imagoelement.
Majandus ja transport
Linna majandus põhineb mitmel alustalal: väiketööstusel, teenindusel, turismil (eriti seoses võidusõidu- ja toiduüritustega) ning põllumajandusel. Hockenheim on hea liikuvusega: see on ligipääsetav suuremate linnade poolt ja ühendatud tähtsamate maanteede ning avaliku transpordiga, mis teeb linna mugavaks nii töölkäimiseks kui ka külaliste vastuvõtuks.
Kultuur, sündmused ja turism
Hockenheimis korraldatakse aastaringselt kohalikke ja rahvusvahelisi üritusi. Kevadel on tugevalt esindatud spargelikultuur: Badeni spargelitee toob piirkonda gastronoomiakülalisi. Lisaks pakub linna kultuurielu kohalikke festivale, näitusi ja vaba aja veetmise võimalusi. Bertha Bentsi mälestusrajaga on Hockenheim osa autotranspordi ajaloo mälupaikade võrgustikust.
Vaatamisväärsused ja vaba aeg
- Hockenheimring — rada ja sellega seotud muuseum ning üritused;
- paikne ajalooline kesklaud ja linnapildid;
- maastikud ja rattateed Ülem-Reini orus;
- kulinaarsed road ja hooajalised turud, eriti spargelihooajal.
Haldus ja elanikkond
Hockenheim on Rhein‑Neckar‑Kreisi tähtsamaid asulaid ning oma >20 000 elanikuga täidab ta piirkondliku keskuse rolli. Linn võtab vastu nii elanikke kui ka külalisi, pakkudes teenuseid, haridust ja majanduslikke võimalusi lähedal asuvate suuremate linnadega tihedas seoses.
Hockenheim on kombinatsioon traditsioonilisest Baden‑piirkonna elust, kaasaegsest tööstusest ja rahvusvahelisest võidusõidukultuurist — see teeb linnast huvitava sihtkoha nii elamiseks kui ka külastamiseks.
Geograafia
Asukoht ja keskkond
Hockenheim asub Reini ülemises orus. See asub vanal kaubateel, mis kulges Frankfurdist Baselisse. Kraichbachi jõgi voolab läbi linna ja jagab Hockenheimi ida- ja läänepoolseks osaks. Hockenheimi pindala on 34,84 km². Umbes 28,2 protsenti sellest kasutatakse asustuse ja transpordi jaoks. Umbes 47,5 protsenti kasutatakse põllumajanduseks. Umbes 2,3 protsenti pindalast on veeteed ja 21,1 protsenti on metsad.
Linn on jagatud kaheks suureks looduslikuks piirkonnaks. Rheinaue läänes ja Niederterrasse idas. "Hockenheimer Rheinbogen" on Reini ala. 656 hektarit sellest alast on looduskaitse all.
Linna struktuur
Keskne linnapiirkond moodustab ühe üksuse. Statistilistel põhjustel on see jagatud viieks linnaosaks.
Ajalugu
1984. aastal leiti Hockenheimi kaevamiste käigus vana telliskivipõletusahi. Ahju sees olid Rooma keisririigi aegsed tembeldatud tellised. Rooma Legio XIV Gemina oli Mainzi lähedal aastatel 71 kuni 92 pKr. Tellised viitavad Hockenheimi piirkonna varasele asustusele.
Hockenheimi mainitakse esmakordselt 769. aastal kui "Ochinheim" ühes Lorschi koodeksi dokumendis (varajase kloostri kingituste loetelu). Ametlikes dokumentides kasutati nime "Hockenheim" esmakordselt 1238. aastal. Keskajal kuulus Hockenheim mitmele kohalikule omavalitsusele.
17. sajandil hävitasid Prantsuse väed Hockenheimi kaks korda rängalt. Aastal 1644 Kolmekümneaastase sõja ajal ja 1674. aastal Prantsuse-Hollandi sõja ajal. Tubakat tõid piirkonda prantslased. Sel ajal hakati humalakasvatust asendama tubakaga. 1803. aastal liideti Hockenheim Badeniga. Tubakakasvatus kasvas hästi ja õitses ning Hockenheim sai 22. juulil 1895 linnaõigused.
20. sajandi alguses asendas sparglikasvatus suurema osa ülejäänud humalakasvatusest. 29. mail 1932 avati Hockenheimring mootorrattavõistlusega. Jaanuaris 1973 määrati Hockenheim uuele Rhein-Neckar-Kreisile.
Hockenheim ja ümbrus 1907
Poliitika
Linna juhib linnapea ("Oberbürgermeister"). Linnapea valitakse iga 8 aasta tagant elanikkonna poolt. Alates 2004. aastast on seda ametit pidanud Dieter Gummer (SPD). Hockenheimi kohalikku volikogusse kuulub 22 liiget, volikogu eesistujaks on linnapea.
1975. aastal leppis Hockenheimi valitsus kokku omavalitsusliidus ("Verwaltungsgemeinschaft") naaberkülade Altlußheimi, Neulußheimi ja Reilingeniga.
Vapp
1609. aastal vastu võetud Hockenheimi vapil on diagonaalselt ristatud hõbedased konksud, mille all on kroonitud kuldne lõvi. Lõvi on Pfalzi kuurvürstiriigi loom, kuhu Hockenheim kuulus; konksud on tõenäoliselt tuletatud kohanimest. Sümbolite kuju on korduvalt muudetud, kuid alates 1895. aastast on see praegusel kujul määratletud kohaliku omavalitsuse seadusega.
Sport
Hockenheimring, 1932. aastal ehitatud võidusõidurada. Sellest on saanud üks kahest Formula 1 Saksamaa Grand Prix kodurajoonist (teine on Nürburgring). Alates 1970. aastast on seal toimunud see F1-sündmus üle 30 korra.
Hockenheimring
Huvipakkuvad kohad
1984. aastal asutati tubakakasvatuse (kasvatamise) muuseum. See oli esimene omataoline Baden-Württembergis. 1986. aastal avati Hockenheimringi lähedal autospordimuuseum, kus on üle 200 ajaloolise mootorratta ja mootori. "Gartenschaupark" loodi 1991. aastal riigi aiandusnäituse korraldamiseks. See on 16 hektari suuruse pindalaga Hockenheimi suurim park.
Linna veetorn ehitati 1910. aastal juugendstiilis. See on linna maamärk. Teiste ajalooliste hoonete hulka kuuluvad protestantlik linnakirik, 1906. aastal arhitekt Hermann Behagheli poolt ehitatud uusbarokne hoone, ja 1910. aastal Johannes Schrothi poolt ehitatud katoliku kirik, mis on ehitatud juugendstiilis ja millel on kõrge torn. Vana katoliku kirik (1817), mille hilisgooti stiilis kooritorn on klassikalises saalikonstruktsioonis, toimib tänapäeval kogukonnakeskusena.
Protestantlik linnakirik
Rahvusvahelised suhted
Hockenheim on sõpruslinn:
Commercy, Prantsusmaa, alates 1970. aastast
Hohenstein-Ernstthal, Saksimaa, Saksamaa, alates 1990 (linn endises Ida-Saksamaal enne taasühinemist)
Mooresville, Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid, alates 2002. aastast.
Muu veebisait
- Bertha Bentsi mälestustee
| · v · t · e Baden-Württembergi liidumaa linna- ja maapiirkonnad Saksamaal | |
| Linnapiirkonnad | Baden-Baden - Freiburg - Heidelberg - Heilbronn - Karlsruhe - Mannheim - Pforzheim - Stuttgart - Ulm |
| Maapiirkonnad | Alb-Donau - Biberach - Bodensee - Böblingen - Breisgau-Hochschwarzwald - Calw - Konstanz (Constance) - Emmendingen - Enz - Esslingen - Freudenstadt - Göppingen - Heidenheim - Heilbronn - Hohenlohe - Karlsruhe - Lörrach - Ludwigsburg - Main-Tauber - Neckar-Odenwald - Ortenau - Ostalbkreis - Rastatt - Ravensburg - Rems-Murr - Reutlingen - Rhein-Neckar - Rottweil - Schwarzwald-Baar - Schwäbisch Hall - Sigmaringen - Tuttlingen - Tübingen - Waldshut - Zollernalb |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hockenheim?
V: Hockenheim on Saksa linn Baden-Württembergi loodeosas, umbes 20 km Mannheimist lõuna pool.
K: Kus see asub?
V: See asub Ülem-Reini orus Badeni spargliraja ("Badische Spargelstrae") ja Bertha Bentsi mälestusraja turismimarsruudil.
K: Mille poolest on Hockenheim tuntud?
V: Linn on tuntud oma võidusõidurajal, Hockenheimringil.
K: Kui suur on see linn?
V: Hockenheim on üks kuuest suurimast linnast Rhein-Neckar-Kreisis.
K: Millal ületas selle elanike arv 20 000?
V: Alates 1999. aastast on elanike arv ületanud 20 000.
K: Millal sai ta piirkondliku kesklinna staatuse?
V: 2001. aastal sai Hockenheim piirkondliku kesklinna ("Groe Kreisstadt") staatuse.
