Saint-Gilles (Sint-Gillis): Brüsseli linnaosa — ajalugu ja faktid

Avasta Saint-Gilles (Sint-Gillis) — Brüsseli ajalooline ja mitmekesine linnaosa: ajalugu, arhitektuur, rahvarohkus ja huvitavad faktid külastajale ja ajaloohuvilisele.

Saint-Gilles (prantsuse keeles) või Sint-Gillis (hollandi keeles) on üks üheksateistkümnest haldusüksusest Belgia Brüsseli pealinna piirkonnas. See tiheasustusega linnavald paikneb linna lõunaosas ja on tuntud oma mitmekesise elanikkonna, rikkaliku arhitektuuripärandi ning aktiivse linnaelu poolest.

1830. aastal sai Brüssel vastloodud Belgia pealinnaks. Selle tulemusena tegi Saint-Gilles'i maaküla läbi suure kasvu. Elanike arv kasvas 2500 inimeselt 1800. aasta paiku üle 33 000 inimese 1880. aastal kuni 60 000 elanikuni 1910. aastal. Tänu sellele kiirele laienemisele kujunes välja tihe tänavavõrgustik ja uus linnakeskkond, mis peegeldas 19. sajandi lõpu urbaniseerumise laineid.

Tänavate muster kujundati täielikult ümber 1860. aastatel arhitekt ja urbanist Victor Besme'i poolt. Neil aastatel ehitati Louise'i avenüü, Brüsseli lõunapoolne raudteejaam ja uus Saint Giles'i kirik. Peagi järgnesid neile uus vangla ja linnavalitsus. Tänapäeval on Saint-Gilles üks Brüsseli linnastu tihedamaid omavalitsusi.

Ajalooline areng

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses oli piirkond kireva ehitusaktiivsuse keskus: tekkisid uued elamualad, administratiivhooned ja tööstusobjektid. Mõjutatud tööstusrevolutsioonist ja raudteetranspordi laienemisest kujunes Saint-Gillesist nii elamu- kui teeninduspiirkond, kuhu rändasid töölised, kaupmehed ja hiljem ka välistöötajad.

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Saint-Gilles'is on hästi säilinud mitme perioodi arhitektuur: leidub nii 19. sajandi klassitsistlikke ja eklektikalikke hooneid kui ka palju 20. sajandi alguse Art Nouveau ja Art Deco

Oluline maamärk on kirik, mille ehitamine kuulus uuenenud linnaehituse osasse. Lisaks paiknevad Saint-Gilles'i lähistel suured transpordisõlmed, mis muudavad selle heaks baasiks nii igapäevaks kui ka rahvusvaheliseks liikumiseks.

Elanikkond ja eluolu

Saint-Gilles on mitmekultuuriline ja keeleliselt mitmetahuline. Kuigi tänapäeval valitseb Brüsselis peamiselt prantsuse keel, kasutatakse ametlikult nii prantsuse kui hollandi nimetusi. Piirkond on koduks kohalikele elanikest, sisserändajatele ja üliõpilastele, mis loob mitmekesise linnaosa — nii kultuuriliselt kui ka kulinaarselt.

Tänapäeva Saint-Gilles'is on tihe elamuehitus, arvukalt väikeettevõtteid, kohvikuid, restorane ja poode. Linnalähedane asukoht ja head ühistranspordiühendused teevad sellest populaarse elamis- ning tööpiirkonna.

Kultuur, vaba aeg ja sündmused

Saint-Gilles’is on aktiivne kultuurielu: väiksemad teatrid, kunstigaleriid, kohvikud ja kohalikud üritused annavad linnaosale elavuse. Sageli toimuvad tänavaturud, kohalikud festivalid ja kogukondlikud sündmused, mis rõhutavad piirkonna mitmekesist identiteeti.

Transport ja ühendused

Saint-Gilles asub lähedal Brüsseli lõunapoolsele rongijaamale (Gare du Midi / Brussel-Zuid), mis on oluline rahvusvaheline sõlmpunkt (Eurostar, Thalys jt) ning ühendab linna nii kohaliku kui kaug-rongivõrguga. Lisaks pakub piirkond häid trammi- ja bussiliine ning kiire juurdepääsu kesklinnale ja teistesse Brüsseli linnaosadesse.

Haldus ja linnaplaanid

Nagu teisedki Brüsseli omavalitsused, haldab Saint-Gilles'i kohalik omavalitsus (burgomestre ja volikogu) kohalikke teenuseid — haridus, sotsiaalhoolekanne, puhastusteenused ja ruumiline planeerimine. Viimastel aastakümnetel on linnaosas toimunud linnauuendusi ja rekonstrueerimistöid, mille eesmärk on parandada avalikke ruume, transpordiühendusi ning säilitada arhitektuuripärandit samal ajal toetades vastuvõtlikku ja elujõulist kogukonda.

Külastamiseks

Saint-Gilles sobib külastamiseks neile, kes otsivad sahinat täis linnaelu, mitmekesist toidukultuuri ja huvitavat arhitektuuri ilma otsese turistitiheduseta. Soovitatav on jalutada tänavatel, avastada väiksemaid galeriisid ja kohvikuid ning uurida nõukogude- ja 19. sajandi ehituse jälgi, mis annavad piirkonnale erilise ilme.

Kui soovite veel konkreetset teavet (näiteks nüüdisaja elanike arv, kindlad vaatamisväärsused või transpordiliinid), saan otsida ja lisada värskeid numbreid ja soovitusi vastavalt teie soovile.

Sights

• Erilist arhitektuurilist naudingut pakuvad kümmekond juugendstiilis maja, mille on projekteerinud sellised meistrid nagu Horta, Struyvens ja Hankar. Seal, Rue Americaine/Amerikaansestraat'il, asub Horta enda jaoks projekteeritud maja, kus praegu asub Horta muuseum. Mitmed neist majadest on 2000. aastal UNESCO poolt tunnistatud maailmapärandi objektideks.
• Aastatel 1900-1904 ehitatud imposantne raekoda näeb suurem välja, kui ta tegelikult on, ja näeb välja nagu prantsuse šaatkond, millel on veneetsiapäraseid varjundeid.
• Säilinud gooti stiilis vangla ja lammutatud Palais de la Monnaie/Munthof pärinevad mõlemad 1880. aastatest, samas kui Saint Giles'i kirik ehitati 1867. aastal.
• Vallas ei ole palju vaba ruumi, kuigi metsapark asub selle läänepoolsel küljel.

Jules Brunfaut' projekteeritud juugendstiilis maja

Otsing