Mecklenburg-Strelitz on endine maakond Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni lõunaosas. Ringkonnavaba linn (linnapiirkond) Neubrandenburg on peaaegu täielikult ümbritsetud Mecklenburg-Strelitzi ringkonnaga. Mecklenburg-Strelitzi hertsogkonna pealinn oli Strelitz. Aastal 1712 hävitas tulekahju linna täielikult. Hertsog otsustas ehitada uue linna väikese järve, Zierker See, kaldale. Sellest linnast sai Neustrelitz ehk inglise keeles New Strelitz.

Ajalugu

Mecklenburg-Strelitz'i nimeline poliitiline üksus on oma ajaloos olnud nii hertsogkond kui ka hiljem administratiivne ringkond. Hertsogkond tekkis 17.–18. sajandi jagunemiste tagajärjel ja sai rahvusvaheliselt tuntuks ka tänu hertsogite suguvõsale — näiteks abiellusid Mecklenburg-Strelitzi hertsogkonna liikmed 18. sajandil Euroopa kuninglike peredega (mõjukas näide on Inglise kuninganna Charlotte, kes oli Mecklenburg-Strelitzi hertsogkonna päritolu).

1712. aasta linnaõnnetus sundis pealinna paigutama uue asula Zierker See äärde, millest kujunes barokk‑stiilis planeeringuga Neustrelitz. 19. sajandil sai hertsogkonnast (hiljem suurhertsogkond) oluline regiooni valitseja; pärast Esimese maailmasõja lõppu (1918) monarhia kadus ja piirkond liikus järgmiste riiklik‑administratiivsete reformide käigus uutesse kooslustesse.

Kaasaegne haldus ja ümberkorraldused

Piirkond loodi 1994. aastal kolme vana linnaosa Neubrandenburgi, Neustrelitzi ja Strasburgi ühendamisel. See kaasaegne ringkond hõlmas peamiselt maapiirkondi ja väiksemaid linnu ning oli tuntud oma looduslike väärtuste — rohkete järvede, metsade ja maalähedase kultuuripärandi — poolest.

2010. ja 2011. aasta ümberkorraldused Mecklenburg-Vorpommerni haldussüsteemis tõid kaasa ringkondade ühendamise suuremateks üksusteks: Mecklenburg-Strelitz ühines 2011. aasta ringkondade reformi käigus laiemate haldusüksustega ning otseses tähenduses kui eraldiseisev administratiivne ringkond lõpetas oma senise eksistentsi. Kohalikud omavalitsused ja asulad jätkasid tööd uute haldusstruktuuride raames.

Geograafia, majandus ja kultuur

Piirkond paiknes Mecklenburgi järvestiku (Mecklenburgische Seenplatte) serval ning seda iseloomustavad arvukad järved, märgalad ja metsad, mis teevad piirkonnast populaarse turismi‑ ja puhkeala. Peamised tööstusharud olid põllumajandus, metsandus, väikeettevõtlus ja kasvav turismisektor – eriti veematkad, kalapüük, loodusharidus ja ajaloomälestiste külastused.

Neustrelitzis on säilinud linnaplaneeringu ja parkide kompleks, mis peegeldab 18. sajandi barokset ja klassitsistlikku linnaplaneerimist: lossipark, keskväljak ja puit‑ ning kiviehitised kuuluvad piirkonna vaatamisväärsuste hulka. Kaasaegsed kultuuriüritused ja muuseumid tutvustavad kohalikke traditsioone ning ajaloolist sidet laiemate Euroopa sündmustega.

Tänapäeva tähendus

Kuna Mecklenburg-Strelitz oli enamasti maapiirkond, on piirkond silmapaistev oma looduse ja vaiksuse poolest ning pakub vastukaalu suurtele linnakeskustele. Kuigi administratiivne jaotumine on aja jooksul muutunud, jääb nimi Mecklenburg-Strelitz oluliseks ajalooliseks ja kultuuriliseks tähiseks, mida kasutatakse kohanimena, turismipakettides ja kohalikes mälestistes.

Peamised linnad ja keskused: Neubrandenburg (ringkonnavaba linn, mis asub peaaegu täielikult endise ringkonna keskel), Neustrelitz (ajalooline pealinn ja halduskeskus) ning Strasburg koos ümbrusega.