Mercia — anglosaksi kuningriik Inglismaa Midlandsis (5.–9. sajandil)
Mercia — anglosaksi kuningriik Inglismaa Midlandsis (5.–9. sajand): ajalugu, poliitika ja kultuuriline mõju Trenti orus ning naaberkuningriikidega.
Mercia oli üks Heptarhia anglosaksi kuningriikidest, mis eksisteeris peamiselt 5.–9. sajandil. See asus piirkonnas, mida tänapäeval nimetatakse Inglismaa Midlandsi nime all, peamiselt Trenti jõe ürgoru ja selle lisajõgede ümbruses. Mercia nimi tuleneb vanainglise sõnast, mis tähistas „piiriinimesi“ ehk piirialade rahvast.
Rahvastik ja päritolu
Alustuseks asustasid ala germaani hõimud — peamiselt anglid, inglased, sakslased ja jütid. (Originaaltekstis on üks nimetustest ekslikult märgitud juudid; õige kujuneb olevat jütid ehk Jutlandi päritolu hõimud.) Need rahvad rändasid Briti saarele 5. sajandil ja segunesid kohaliku, rooma-aegselt jääknud elanikkonnaga.
Piirid ja naabrid
Mercia piirnes idas ja kirdes teiste anglosaksi kuningriikidega, sh Northumbria, Wessexi, Sussexi, Essexi ja Ida-Inglismaaga. Läänes asusid briti (kuuluvad hilisemasse Walesi) kuningriigid, sealhulgas Powysis ja Lõuna-Walesi võimualad. Mercia paiknes strateegiliselt kangelaslikel kaubateedel ja jõgikondade vahel, mis andis kuningriigile sõjalise ja majandusliku tähtsuse.
Poliitika ja tähtsamad valitsejad
- Penda (surm 655) — üks tuntumaid varajasi mercialasi kuningaid, paganlik sõjamees, kes laienes ja võitles teiste anglosaksi riikidega.
- Wulfhere (r. 658–675) — aitas levitada kristlust ja suurendas Mercia mõju Lõuna-Inglismaal.
- Offa (r. 757–796) — Mercia kõrgaeg: Offa moodustas laiahelist poliitilist domineerimist, lõi tugeva administratsiooni, emiteeris ulatuslikku mündirahandust ja tellis kuulsaks saanud Offa tammiku (Offa's Dyke), mis tähistas piiri Walesi kuningriikidega. Ajutiselt tõusis Lichfieldi peapiiskopkond (787–803) Mercia mõju ilminguna.
Usund ja kirik
Mercia läbis ülemineku paganluselt kristlusele 7. sajandil. Mõned kuningad, nagu Penda, jäid pikalt paganlikuks, kuid varsti võeti vastu kristlikud mõjud põhjapoolsetest ja lõunapoolsetest piiskopkondadest. Olulised kiriklikud keskused olid Repton (monastiline keskus ja hilisem kuninglik matmiskoht), Lichfield (hiljem peapiiskopkond) ja Tamworth (kuninglik residents).
Majandus, sõjavägi ja kultuur
Mercia majandus põhines põllumajandusel, karjakasvatusel, metsandusel ja kaubandusel mööda jõgesid. Trenti ja selle ojad olid tähtsad veoteed. Offa valitsusajal suurenes ka rahamajandus — Offa hõbedapennid on olulised näited anglosaksi münditöötlusest.
Sõjaliselt oli Mercia tuntud heade ratsaväe- ja jalaväeüksuste poolest; poliitiline mõju tulenes sageli allaheitmisest ja vasallriikide kontrollist. Kultuuriliselt peegeldusid siinsed leiud (nt Reptonist ja hilisemalt Staffordshire Hoard) kõrget käsitööoskust ja sidemeid mandri-Euroopaga.
Administratsioon ja seadused
Mercia valitses mitmesuguste kohalikest vanematest koosnevate ametnike võrgustiku kaudu: ealdormanid, hertsogid ja kohalikud tinglikud landgårdid. Kuninglikud staabid andsid välja kirjalikke määrusi (charters) ja õigusemõistmist, mis aitasid säilitada keskset kontrolli.
Langus ja pärand
8. ja 9. sajandi muutused — tugevnev Wessexi mõju (nt Egberti edu, Ellanduni lahing 825), samuti Põhjamere ja Põhja mere viikingirünnakud — nõrgendasid Mercia positsiooni. 9. sajandi lõpuks oli Mercia olek kas allutatud Wessexile või jagatud viikingivõimu mõjusfääride vahel. Lõpuks sulandus Mercia aladega moodustunud Inglismaa kuningriiki.
Mercia pärandina on säilinud kohanimed, arhitektuurilised ja kunstilised leiud, Offa tammiku jäljed ning keeleline mõju inglise murretele. Arheoloogilised leiuplatsid nagu Repton ja Staffordshire Hoard annavad tänapäeval väärtuslikku teavet selle kuningriigi elust ja sõjalistest konfliktidest.
Kus õppida rohkem
Kes soovib sügavamat ülevaadet, leiab teavet anglosaksi kirjalikest allikatest (nt Beda "Kirjeldus Inglismaa kirikust"), arheoloogilistest uuringutest ja kaasaegsetest ajalooülevaadetest Mercia rollist Heptarhias ning keskajast inglise ajaloo kujunemisel.
Mercia ja tema naabrid u. 600
Varajane ajalugu
Arheoloogilised leiud näitavad, et esimesed anglialaste asulad asusid Trenti jõe orus. Mercia algsel kuningriigil oli mitmesugust maad. Suurem osa sellest ei oleks olnud esimene valik kellegi jaoks, kes oleks soovinud sinna asuda. Mitte siis, kui mujal oli parem maa kättesaadav. Nimi "Mercia" tuleneb hõimunimest Mierce, mis tähendab "piirivalitseja". Tõenäoliselt oli see nimi juba tuntud Inglismaa keskosas ja selle võtsid omaks sinna elama asunud inglased. Bede sõnul pärinesid inglased Angulusist Põhja-Saksamaalt. Nad olid samast suguvõsast kui ida-inglid ja northumbrilased. Germaani hõimude sissetung Inglismaale oli suhteliselt kiire. Umbes 650. aastaks oli Inglismaa suur hulk väikseid kuningriike, millest igaühel oli oma sõjapealik või väikekuningas. 200 aasta jooksul pärast nende saabumist Inglismaale, seitsmenda sajandi lõpus, tekkis Heptarhia: anglosaksi Inglismaa seitse kuningriiki. Mercia oli seitsmenda sajandi keskpaigast kuni üheksanda sajandi alguseni anglosakside seas valitsev jõud. Mitmed Mercia aadlikud mängisid Mercia asjades olulist rolli. See on vastuolus Wessexiga, kus naistel oli valitsuses harva aktiivne roll. Seitsmendal ja kaheksandal sajandil võitles Mercia peamiselt Northumbriaga. Üheksandaks sajandiks oli Wessex piirkonna domineerivaks võimuks. Wessexi kuningas Egbert (802-839) oli ülemvalitseja ja andis selle positsiooni esimest korda edasi oma pärijatele. Sellest ajast alates kuni oma kuningriigi kaotamiseni oli Mercia Wessexi vasallkuningriik. Üheksanda sajandi viimasel veerandil kaotas Mercia suure osa oma territooriumist Keskmaal taani asukatele.
Kristlus võeti Mertsiasse kasutusele 650. aastatel. Esimesed mungad olid iirlased, kellele järgnesid northumbrialased. Aastaks 653 loodi üks piiskopkond ja sellele järgnesid mitmed iirlaste koolitatud piiskopid. Aastal 674 loodi teine piiskopkond Ida-Mercia jaoks.
Märkimisväärsed kuningad
Penda (umbes 626-655) oli Mercia paganlik kuningas. Ta suutis moodustada mitmest väiksemast kuningriigist konföderatsiooni ja lõi sellest Mercia. Kuid 630. aastatel ei suutnud ta konkureerida suuremate anglosaksi kuningriikidega, mis olid tema ümber. Northumberland ähvardas laieneda Mercia territooriumile. Penda leidis, et tal oli mugav liituda Gwyneddiga, läänes asuva domineeriva Briti kuningriigiga. See oli ebatavaline koostöö kristlaste ja paganate vahel, kuid see toimis. Koos võitsid nad Northumbergi kuningat Edwinit, kes hukkus Hatfield Chase'i lahingus.
Athelred I (675-716) oli kolmas Penda poegadest, kes sai Mercia kuningaks. Ta laastas Kenti, et takistada neid tema valitsemisest lahku löömast. Aastal 679 oli ta sõjas Northumbria vastu. Bede sõnul vahendas Canterbury peapiiskop Theodore kahe kuninga vahel rahu taastamiseks. Ta abiellus Bernicia kuninga tütre Ostrythiga. Ta oli kristlik kuningas, kes asutas mitu kirikut ja kloostrit. Ta astus kuninga kohalt tagasi 704. aastal ja andis krooni üle oma vennapojale Cenredile. Ta oli Bardsey kloostri abt ja näib olevat surnud umbes 716. aastal.
Offa (757-796) oli esimene anglosaksi kuningatest, keda võib õigustatult nimetada "inglise kuningaks". Ta oli Penda venna Thingfrithi poeg. Ta võitles Mercia üle kontrolli saavutamise nimel, olles võimule tulnud vahetult pärast kodusõda. Kuid ta osutus halastamatuks, julgeks ja loominguliseks, kui ta tõi Kenti, Sussexi ja Essexi oma kontrolli alla. Offal olid diplomaatilised suhted Karl Suurega. Ta oli üks vähestest anglosaksi monarhidest, kes suhtles mandri valitsejatega. Vahetati kirju ja kingitusi. Kuid kui Offa soovis oma poja ja ühe Karl Suure tütre vahel abielluda, katkesid suhted kiiresti. Frangi sadamad suleti Briti laevadele. Offa, kes tegeles aktiivselt kirikuküsimustega, juhatas aastatel 786-7 isiklikult kirikukogusid. Aastal 787 veenis ta paavsti, et ta looks Lichfieldi peapiiskopi ametikoha Mercias. Ta soovis oma peapiiskoppi, kes oleks lähemal kui Canterbury peapiiskop. Ta korraldas oma kuningriigi kaitse ümber. Üks neist kaitsevahenditest, Offa's Dyke, oli massiivne muldkeha Mercia ja läänes asuvate Walesi kuningriikide vahel. Offa suri 796. aastal. Tema poeg Ecgfrith jäi kuningaks vaid 141 päeva. Mercia ei olnud enam kunagi nii võimas kui Offa valitsemise ajal.
Viikingite sissetungid
844. aastal tapsid viikingite rüüstajad uue mertsi kuninga Raedwulfi. Aastal 855 registreeriti viikingirühmituste viibimine Mercias Wrekini lähedal. Kuid 865. aastal toimus skandinaavia sissetungijate tegevuses suur muutus. Tegemist oli palju suurema sõjalise jõuga kui varem oli nähtud. Suure paganliku armee saabumine Ida-Inglismaale. Mõnda aega olid taanlased (viikingid) rohkem huvitatud Northumbriast. Nad saavutasid kontrolli Yorki üle ja liikusid lõuna poole Mertsiasse, seejärel lõid talveks laagri Nottinghamis. 868. aasta kevadel tuli viikingite vastu ühendatud mertslaste ja läänesakslaste armee, kuid lahingut ei toimunud. Mertsia kuningas Burghred sõlmis sissetungijatega rahulepingu, misjärel need liikusid põhja poole Yorki. Aastal 873 surusid viikingid Burghredi Merciast välja, kes seejärel seadsid oma valitud kuninga Ceowulfi. 874. aastal jagunes paganate armee, kusjuures Halfdan, üks juhtidest, viis oma väeosa põhja poole. 878. aastal ründas ja võitis viikingid Mercias Wessexi kuningas Alfred. Nad pöördusid ristiusku ja asusid elama Ida-Anglia maadele.
Kuningriigi allakäik
Üheksandal sajandil toimus Mercia kui kuningriigi allakäik. Aastatel 873-74 vallutas Mercia paganlik sõjavägi. 880. aastatel sõlmis Wessex abieluliidu Merciaga. Alfredi tütar Ethelflaeda abiellus Mercia kuninga Ethelstaniga (II). Kui Ethelstan 912. aastal suri, määras Edward vanem Ethelflaeda (tema õde) "Mercia kuningannaks". Kui Ethelflaeda 918. aastal suri, pidasid Mercia aadlikud end nüüd Wessexi valitsemisest vabaks. Edward astus vahele ja määras Ethelflaeda tütre Aelfwynn'i oma esindajana Mercia üle valitsema. Kuid 919. aastal tõi Edward ta tagasi Wessexi. Pärast seda peeti Merciat lihtsalt veel üheks tema võimu all olevaks maakonnaks. Järgnesid mitmed ealdormenid (sarnane krahvile Euroopas). Canute'i ajal 1017. aastal sai Mercia üheks Inglismaa neljast jaotusest.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Mercia?
V: Mercia oli üks Heptarhia anglosaksi kuningriikidest.
K: Kus asus Mercia?
V: Mercia asus piirkonnas, mida praegu tuntakse Inglismaa Midlandsi nime all, hõlmates nii Ida-Midlandsi kui ka Lääne-Midlandsi.
K: Mis oli Mercia keskus?
V: Mercia keskus asus Trenti jõe orus ja selle lisajõgedes.
K: Kes asustasid Mercia?
V: Mercia asustasid inglased, kelle nimest tuleneb nimetus "Inglismaa".
K: Kes olid Mercia naabrid?
V: Mercia naabriteks olid teised inglased, sakslased ja juudid, kes kõik olid pärit Saksamaalt. See piirnes Northumbria, Wessexi, Sussexi, Essexi ja Ida-Inglismaaga.
K: Milline oli Mercia pealinn?
V: Mercia pealinn oli Tamworth, mis on tänapäeval osa Staffordshire'ist.
K: Kes elasid Mercia lääneosas?
V: Merciast lääne pool elasid britid Powysis ja Lõuna-Walesi kuningriigid.
Otsige