Trenti jõgi — Inglismaa kolmas pikim jõgi, mis suubub Humberisse
Trenti jõgi — Inglismaa kolmas pikim jõgi, algab Staffordshire'is, voolab läbi Midlands’i põhja, ühineb Ouse’iga ja moodustab Humberi; eriline oma põhja poole voolamise ja Aegiri poolest.
Koordinaadid: 53°42′03″N 00°41′28″W / 53.70083°N 0.69111°W / 53.70083; -0.69111
Trenti jõgi on üks Inglismaa suuremaid jõgesid. See on Ühendkuningriigi kolmas pikim jõgi. See algab Staffordshire'is. Ta voolab läbi Inglismaa keskosa, kuni ühineb Ouse'i jõega, moodustades Humberi jõe (suudmeala), mis suubub Põhjameri.
Nimi "Trent" tuleneb keldi sõnast, mis võib tähendada "tugevalt üleujutavat". Täpsemalt öeldes võib nimi olla kahe keldi sõna tros ("üle") ja hynt ("tee") lühend.
Inglismaa jõgede seas on ta ebatavaline selle poolest, et voolab põhja poole (teisel pool oma marsruudist), ning samuti on ta ebatavaline selle poolest, et tal on tõusu- ja mõõnapaisjärv, "Aegir". Jõe poolt kuivendatud piirkond hõlmab suurema osa Midlandsi põhjaosast.
Topograafia ja põhiteave
Trent on umbes 298 km (ligikaudu 185 miili) pikk ja selle vesikond katab ulatusliku ala — hinnanguliselt üle 10 000 km². Jõe allikas asub Staffordshire'i kõrgematel aladel (lähedal Biddulph Moorile) ning vool suunab ennast idast ja põhjast läbi mitme maakonna, kuni lõppedes Humberi suudmes Põhjamerre. Trenti ja Ouse'i ühinemine Humberi moodustamiseks toimub madalikel ja luhastel aladel, mis on olulised nii meretasemega seonduvate protsesside kui ka linnastumise ja põllumajanduse jaoks.
Olulisemad linnad ja kursus
Trenti äärde jäävad mitmed tuntud linnad ja tööstuskeskused. Suuremad asulad, mida jõgi mõjutab või mille lähedal ta voolab, hõlmavad:
- Stoke-on-Trent (lähedal olev piirkond ja hajutatud linnapiirkonnad)
- Burton upon Trent (tuntud pruulimistööstuse poolest)
- Nottingham (suur linn Trenti idakaldal)
- Newark-on-Trent (ajalooline linn Trenti kaldal)
- Gainsborough (lähedal Madalate jõealadele enne Humberi suudmet)
Peamised lisajõed
Trendi suveres lisajõed annavad märkimisväärse lisavee ja kujundavad kogu vesikonna hüdroloogiat. Suurimad ja tähtsamad lisajõed on:
- River Tame
- River Dove
- River Derwent
- River Soar
Need lisajõed voolavad kokku erinevatest maakondadest ja toovad Trendi veemahtu ning mõjutavad üleujutuse- ja settekäitumist.
Navigatsioon, tööstus ja kasutus
Trent on ajalooliselt olnud oluline veetranspordi ja kaubanduse veetee. Jõel on lukud ja paisud ning see on seotud laiemate kanalisüsteemidega (nt Trent and Mersey Canal), mis võimaldavad ühendusi Inglismaa sisealade vahel. Madalamad jõeosad on sobilikud nii äritegevuseks kui ka vabaajapuhkuseks: laevatee kasutavad mehitamata kaubalaevad, veesõidud, paadisport ja kalapüük on tavalised tegevused.
Eraldi äratähelepanu väärib Burton upon Trent, kus joogitootmine ja pruulimistehaste ajalugu on tugevalt seotud vee kvaliteedi ja kättesaadavusega Trendi kaudu.
Tõusu- ja mõõnaperioodid — Aegir
Trendi madalikel osadel esineb märgatav tõusu- ja mõõnaperioodide mõju. Alumistel lõikudel tekib mõnikord ka tõusu-laine ehk Aegir, mis on eriti nähtav tugevatel tõusvatel loodetel ja teatud ilmastikutingimustel. See nähtus mõjutab rannikupiirkondi, navigatsiooni tingimusi ja kohalikku loodust.
Keskkond ja elurikkus
Trendi vesikond on elupaigaks paljudele vee- ja rannaelustiku liikidele. Jõgi toetab mitmesuguseid kalaliike (sealhulgas rändkalu), veetaimi ja linnustikku. Viimastel aastakümnetel on tehtud mitmeid taastustöid ja keskkonnakaitsealgatusi vee kvaliteedi parandamiseks, rannikualade elupaikade taastamiseks ning liikide elutingimuste parandamiseks.
Trendi ümbritsevad luhad ja sooalad on olulised linnupeetuseks ja loodusõpperadade moodustamiseks ning paljud kohalikud kaitseorganisatsioonid töötavad selle nimel, et säilitada piirkonna ökoloogilist väärtust.
Ajalugu ja üleujutused
Trendi aladel on olnud mitmeid märkimisväärseid üleujutusi läbi ajaloo — jõgi võib kiiresti paisuda tugeva vihma või lumesulamise järel. Selle tõttu on piirkonnas rajatud kaitse- ja reguleerimissüsteeme: tammid, embankmendid, paisud ja jõe korrastustööd aitavad üleujutusriske vähendada. Samas jäävad madalalaagri alad ikkagi vastuvõtlikuks suurtõusudele ja nad on olulised looduslikud üleujutus- ning puhkealad.
Kokkuvõte
Trenti jõgi on oluline geograafiline ja majanduslik jõud Inglismaa keskel: ta seob kokku erinevad maakonnad, toetab taristut ja tööstust, pakub vaba aja veetmise võimalusi ning on tähtis loodusobjekt oma mitmekesise elustiku tõttu. Tema eripärad — näiteks põhjasuundne vool ja madalike mõju (sh Aegir) — eristavad teda paljudest teistest Inglismaa jõgedest.
Navigation Täna
Jõgi on seaduslikult laevatatav umbes 117 miili (188 km) ulatuses allpool Burton upon Trenti. Praktilistel eesmärkidel toimub laevandus Trenti ja Mersey kanali lõunapoolse lõpp-punkti (Shardlow's) siiski pigem kanalil kui jõel endal.
Trent Aegir
Teatud aastaaegadel on Trent'i alamjooksul tõusu ja mõõna, mis võib olla kuni 1,5 meetri kõrgune.
Küsimused ja vastused
K: Kust algab Trenti jõgi?
V: Trenti jõgi algab Staffordshire'is.
K: Milline on Ühendkuningriigi kolmas pikim jõgi?
V: Kolmandaks pikim jõgi Ühendkuningriigis on Trenti jõgi.
K: Mida tähendab "Trent"?
V: Nimi "Trent" tuleneb keldi sõnast, mis võib tähendada "tugevalt üleujutavat". Täpsemalt öeldes võib see olla kahe keldi sõna tros ("üle") ja hynt ("tee") lühend.
K: Mis on Trenti jõe puhul ebatavaline võrreldes teiste Inglise jõgedega?
V: Trenti jõgi on Inglismaa jõgede seas ebatavaline selle poolest, et ta voolab põhja poole (teisel pool oma teekonda) ja tal on ka loodete paisjärv, mida tuntakse "Aegir" nime all.
K: Kus lõpeb Trenti jõgi?
V: Trenti jõgi lõpeb, kui ta ühineb Ouse'i jõega, moodustades Humberi suudme, mis suubub Põhjamerre.
K: Millist piirkonda see äravoolab?
V: Jõe poolt kuivendatud piirkond hõlmab suurema osa Midlandsi põhjaosast.
Otsige