Kuninglik mets
Kuninglik mets on maa-ala, millel on erinevaid tähendusi, kuid põhimõtteliselt on see metsamaa, mis kunagi kuulus monarhidele.
Anglosaksi Inglismaal olid kuningad suured jahimehed, kuid nad ei eraldanud kunagi alasid, mis olid teistele kasutajatele keelatud. Ajaloolased ei leia tõendeid, et anglosaksi monarhid (umbes 500 kuni 1066) oleksid metsi loonud.
Normani kuningate ajal (pärast 1066. aastat) ei olnud kuninglikel maadel jahipidamine siiski lubatud, välja arvatud kuninga volitusel. Seaduse eesmärk oli kaitsta ulukiliha ja verti, "väärikaid" jahiloomi - eelkõige punahirve, metskitse, metssea ja metssiga - ning neid ülalpidavat rohelust.
Kuninglikud metsad olid mõeldud jahipiirkondadeks, mis olid reserveeritud monarhile või (kutselisele) aadlile. Normannid tõid selle mõiste Inglismaale 11. sajandil ning 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses oli kolmandik Lõuna-Inglismaa maa-alast määratud kuninglikuks metsaks. Ühel hetkel 12. sajandil metsastati kogu Essex ja Henry II kuulutas oma troonile asumisel kogu Huntingdonshire'i kuninglikuks metsaks.
Metsastamine, eelkõige New Forest'i loomine, oli "normannide ikke" rahvapärases ajaloos väga oluline:
"pilt jõukatest asulatest, mis on lõhutud, majad põletatud, talupojad välja aetud, kõik selleks, et teenida võõra türanni meelehead, on tuttavlik element inglise rahvuslikus loos .... Raskuste ja rahvaarvu vähenemise ulatust ja intensiivsust on liialdatud".
Metsaseadus nägi ette karmid karistused igaühe jaoks, kes sooritas metsas mis tahes õigusrikkumise. Ulukite tapmine oli surmanuhtlus. sajandi keskpaigaks selle seaduse jõustamine hääbus, kuid paljud Inglise metsamaad kannavad endiselt kuningliku metsa nimetust. Maa-alade reserveerimine üksnes aristokraatia kasutusse oli keskajal levinud kogu Euroopas.
Kuninglikud metsad hõlmasid tavaliselt suuri nõmmede, rohumaade ja märgalade alasid - kõikjal, kus elasid hirved ja muud ulukid. Lisaks sellele, kui piirkond oli määratud metsaks, kuulusid ka kõik selle sees asuvad külad, linnad ja põllud metsaseaduse alla. Kohalikud elanikud said piirata maa kasutamist, millest nad olid varem elatist saanud. Siiski ei kaotatud ühiseid õigusi, vaid neid lihtsalt piirati.
New Forestis
Küsimused ja vastused
K: Mis on kuninglik mets?
V: Kuninglik mets on maa-ala, mis kunagi kuulus monarhidele ja mida kasutati jahipidamiseks. See hõlmab tavaliselt suuri nõmmede, rohumaade ja märgalade alasid, mis on mõeldud hirvede ja muude ulukite elustamiseks.
K: Millal ilmus kuningliku metsa mõiste esmakordselt?
V: Kuninglike metsade mõiste võeti Inglismaal kasutusele normannide poolt 11. sajandil.
K: Kas anglosaksi kuningad lõid metsi?
V: Ajaloolased ei leia tõendeid, et anglosaksi kuningad (umbes 500 kuni 1066) oleksid metsi loonud.
K: Millised loomad olid kuningliku õiguse alusel kaitstud?
V: Kuningliku õiguse kohaselt ei olnud kuninglikel maadel lubatud jahti pidada, välja arvatud kuninga volitusel, ning sellised loomad nagu punahirved, metskitsed, metssigad olid kaitstud.
K: Kui palju maad Lõuna-Inglismaal määrati 12. sajandil kuninglikuks metsaks?
V: 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses oli kolmandik Lõuna-Inglismaa maa-alast määratud kuninglikuks metsaks.
K: Kas kedagi karistati kuritegude toimepanemise eest nendes metsades?
V: Jah, igaüks, kes pani nendes metsades toime mis tahes õigusrikkumise, sai metsaseaduse kohaselt karmi karistuse - isegi ulukite tapmine võis olla surmanuhtlus.
K: Kas ühised õigused kaotati, kui piirkond muutus metsaks?
V: Ei, kuigi kohalike elanike maa kasutamist, millest nad varem elatist teenisid, piirati, ei kaotatud ühiseid õigusi, vaid neid lihtsalt piirati.
