Kuninglik mets: tähendus, ajalugu ja metsaseadus

Kuninglik mets on maa-ala, millel on erinevaid tähendusi, kuid põhimõtteliselt tähendab see metsamaad, mis kunagi kuulus monarhidele või oli seaduslikult reserveeritud kuningliku võimu kasutusse. Selline määratlus ei tähendanud alati tihedat metsa – sageli kuulus siia ka laiem loodus- ja maastikukompleks, kus kehtisid erireeglid maa ja loomade kaitseks ning jahiks.

Tähendus ja ajalugu

Anglosaksi Inglismaal olid kuningad suured jahimehed, kuid nad ei eraldanud kunagi alasid, mis olid teistele kasutajatele keelatud. Ajaloolased ei leia usaldusväärseid tõendeid, et anglosaksi monarhid (umbes 500 kuni 1066) oleksid metsasid teadlikult metsastanud või loonud eraldi õiguslikku „kuningliku metsa” institutsiooni.

Normannide vallutuse järel muutus olukord: normani kuningad ja nende administratsioon kehtestasid Inglismaal ranged metsareeglid. Pärast 1066. aastat) kehtestati üheselt mõistetavamad normaalsed metsaseadused, mille eesmärk oli kaitsta kuninglikke ja aadlike jahiloomi ning nende elupaiku. Metsaseadus keskendus eelkõige ulukiliha ja verti kaitsmisele — selle all mõeldi „väärikaid” jahiloomi, näiteks:

• punahirve
• metskitse
• metssea
• metssiga

Kuninglikud metsad loodi peamiselt selleks, et tagada monarhi või tema määratud aadli eksklusiivne õigus jahile ja metsavaradele. Normannid tõid selle mõiste Inglismaale 11. sajandil ning 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses oli kolmandik Lõuna-Inglismaa maa-alast määratud kuninglikuks metsaks. Ühel hetkel 12. sajandil metsastati kogu Essex ja Henry II kuulutas oma troonile asumisel kogu Huntingdonshire'i kuninglikuks metsaks.

Metsastamine, eelkõige New Forest'i loomine, oli normannide vallutuse ja haldussüsteemi piltlikult öeldes üks visuaalselt ja sotsiaalselt tähendusrikkamaid muudatusi rahva elutingimustes:

"pilt jõukatest asulatest, mis on lõhutud, majad põletatud, talupojad välja aetud, kõik selleks, et teenida võõra türanni meelehead, on tuttavlik element inglise rahvuslikus loos .... Raskuste ja rahvaarvu vähenemise ulatust ja intensiivsust on liialdatud".

Metsaseadus ja karistused

Metsaseadus nägi ette väga karmid karistused nendele, kes rikkusid kuningliku metsa reegleid. Ulukite ebaseaduslik tapmine võis olla karistatav kuni surmanuhtlusega. Sajandi keskpaigaks selle seaduse jõustamine küll ajutiselt hääbus ja muutus leebemaks, kuid õiguslikud mõjud ja kohalikud piirangud jäid paljudel aladel püsima. Samuti kannavad paljud Inglise metsamaad tänapäeval endiselt nimetus "kuninglik mets" (Royal Forest) ehkki nende õiguslik staatus on muutunud.

Maa-alade reserveerimine üksnes aristokraatia kasutusse ei olnud Inglismaale omane nähtus üksnes — see oli keskajal levinud üle Euroopa. Kuninglik mets oli koosseisus ametkondade ja ametnikega (näiteks forester'id ja verderers), kes haldasid metsa, koondasid trahve ning valvasid jahieeskirjade täitmist.

Maastik, ühised õigused ja pärand

Kuninglikud metsad hõlmasid sageli laiasid ja mitmekesiseid maastikke, mitte ainult puistuid. Neisse kuulusid suured nõmmede, rohumaade ja märgalade alad — kõikjal, kus elasid hirved ja muud ulukid. Kui piirkond oli ametlikult määratud metsaks, langesid selle sees asuvad külad, linnad ja põllud samuti metsaseaduse alla: kohalikud elanikud said piiranguid maa kasutamisel ja neilt võidi ära võtta osa varem omandatud või praktiliselt kasutatavat ressurssi (näiteks õigust karjatada, koguda küttepuid või püüda kala). See ei tähendanud alati üldiste õiguste täielikku kaotust, kuid need õigused piirati ja reguleeriti rangemini.

Ajapikku muutusid õigused ja halduspraktika: osa maast küüviti kuninglikust staatusest välja (disafforestation), osa anti uute omanike või kogukondade kätte ning mõnes kohas säilisid ühiste (common) kasutusõigused. Kaasaegses tähenduses on "kuninglik mets" peamiselt ajalooline või toponüümiline mõiste, kuid see pärand mõjutab jätkuvalt maakasutust, maapiirkondade õigusi ja kultuurilist mälu.

Oluline kokkuvõte

• Kuninglik mets oli õiguslikult määratletud maa- või maastikuala, mis oli reserveeritud monarhi või tema määratud isikute jahiks ja ressursside kasutamiseks.
• Seda institutsiooni tugevdasid normannid pärast 1066. aastat, mille tulemusel kehtestati metsaseadused ja rajati suuri „kuninglikke metsi”.
• Metsade haldamine ja seaduste täideviimine kaasnesid sageli karmide karistustega ning mõjutasid märgatavalt kohalike elanike elu ja ühiskondlikke suhteid.
• Tänapäeval on „kuninglik mets” enamasti ajalooline või geograafiline mõiste, kuid selle juriidiline ja kultuuriline pärand on endiselt tuntav.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kuninglik mets?

K: Millal ilmus kuningliku metsa mõiste esmakordselt?

K: Kas anglosaksi kuningad lõid metsi?

K: Millised loomad olid kuningliku õiguse alusel kaitstud?

K: Kui palju maad Lõuna-Inglismaal määrati 12. sajandil kuninglikuks metsaks?

K: Kas kedagi karistati kuritegude toimepanemise eest nendes metsades?

K: Kas ühised õigused kaotati, kui piirkond muutus metsaks?

Otsing