New Forest – Lõuna-Inglismaa rahvuspark, metsad, karjamaad ja külad
New Forest on piirkond Lõuna-Inglismaal. See hõlmab üht suurimat allesjäänud avatud karjamaad, nõmmed ja metsa Inglismaa tihedalt asustatud kaguosas. See hõlmab Hampshire'i edelaosa ning ulatub Wiltshire'i kaguossa ja Dorseti idaosa poole.
Nimi viitab ka New Forest'i rahvuspargile, millel on sarnased piirid. New Forest'i kohalik omavalitsusüksus on Hampshire'i alajaotus, mis hõlmab suurema osa metsast. Piirkonnas on palju külasid ja mitu väikelinna, mis asuvad metsas ja selle servades.
Asukoht ja maastik
New Forest on tuntud oma mitmekesise maastiku poolest: vahelduvad hõredad metsad, laiad rohumaad, nõmmed, rabad ja väikesed põllulapid. Rahvuspark hõlmab umbes 566 km², moodustades ajaloolise ja looduskaitselise maastiku, mis on kujunenud sajandite jooksul kombineeritud metsanduse, karjatamise ja inimtegevuse tulemusel.
Ajalugu ja pärand
New Foresti ajalugu ulatub tagasi 11. sajandisse, kui kuningas William Vallutaja kehtestas selle kuninglikuks metsatuks. Ajaloolised tavaõigused, nn "commoning" (kohalike kasutajate õigus kariloomi vabalt karjatada), on tänini osa piirkonna identiteedist. Need traditsioonilised harjumused on aidanud säilitada avatud karjamaade ja nõmmede ökosüsteeme.
Elustik ja kaitse
Piirkond on bioloogiliselt väga väärtuslik: siin elavad metsa- ja nõmmelinnud (sh nightjar, Dartford warbler ja woodlark), mitmed imetajad, putukad ja haruldased liblikaliigid. Metssigade, veiste ja eriti New Foresti ponide vaba liikumine on kuulsa osa maastikust – ponid ja muud kariloomad liiguvad vabaõhus ning neid võib kohata teedel ja külatänavatel.
New Forest on kaitse all nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil: see on rahvuspark ning sisaldab mitmeid kaitsealasid nagu SSSI (Site of Special Scientific Interest) ja erikaitsepiirkonnad (SAC/SPA), mis aitavad hoida elupaiku ja liike.
Külad ja linnad
Piirkonnas on palju väikeseid külasid ja mõni suurem asula. Tuntumate hulka kuuluvad Lyndhurst (mis on sageli nimetatud New Foresti „pealinnaks”), Brockenhurst, Lymington, Beaulieu ja Fordingbridge. Külad pakuvad rohkelt majutust, kohalikke pubisid, poode ja väikeseid muuseume.
Vaba aeg ja vaatamisväärsused
- Matkamine ja jalgrattasõit: piirkonnas on tihe rada- ja teedevõrgustik, mis sobib nii lühikeste jalutuskäikude kui pikemate matkaradade jaoks.
- Ratsutamine: New Forest on tuntud ratsasõiduvõimaluste poolest, seal on palju ratsatalusid ja matkaradu.
- Loodusvaatlus ja linnuvaatlus: parimate vaatluskohtade leidmiseks tasub külastada märgalasid ja nõmmepiirkondi.
- Muuseumid ja aiad: piirkonnas asuvad näiteks Beaulieu motorimuuseum, Exbury Gardens ja ajaloolised laevatöökodad Bucklers Hardis.
- Veespordi võimalused: Lymingtoni lähedal asuvad sadamad ja liinipraamid Isle of Wighti.
Külastuse praktilised näpunäited
- Transport: New Foresti on hea ligipääs autoga; rongid ühendavad Londonit (Waterloo) ja kohalikke jaamu nagu Brockenhurst ja Lymington.
- Hooaeg: kevad ja suvi on head ajad looduse ja lillede nautimiseks; sügis pakub värviküllust ja talvel on rahulikum aeg külastamiseks.
- Turvalisus ja käitumisreeglid: austage kohalikku elu — ärge toitke põllumajandusloomi, hoidke koerad ühendatud seal, kus on kariloomad või pesitsusaeg, ja järgige liikluskiiruse piiranguid, sest loomad võivad niisama teele tulla.
- Infopunktid: rahvuspargi külastuskeskused ja kohalikud turismiinfopunktid annavad ajakohast teavet radade, ürituste ja looduskaitse piirangute kohta.
Miks külastada?
New Forest pakub unikaalset kombinatsiooni ajaloost, elustikust ja maastikusoomusest: laiad karjamaad, rändavad ponid, vanad metsad ja rahulik külaline elu teevad sellest ideaalse paiga loodushuvilistele, peredele ja neile, kes otsivad puhast loodust ning traditsioonilist inglise maakoha atmosfääri.
Ajalugu
New Forest loodi kuningliku metsana William I poolt umbes 1079. aastal kuningliku jahi, peamiselt hirvede küttimiseks. See loodi rohkem kui 20 väikese küla ja üksiku talu arvelt; seega oli see tema ajal "uus" kui üks kompaktne ala.
Esimest korda on see märgitud "Nova Foresta" nime all 1086. aastal Domesday Bookis. See on ainus mets, mida raamatus üksikasjalikult kirjeldatakse. "Tõenäoliselt ei ole ükski varajaste normannide kuningate tegevus kurikuulsam kui nende poolt loodud New Forest".
Kaks Williami poega surid metsas: Prints Richard 1081. aastal ja kuningas William II (William Rufus) 1100. aastal. Kohalik rahvaluule väitis, et see oli karistus kuritegude eest, mida William sooritas oma New Forest'i loomisel; üks 17. sajandi kirjanik esitab üksikasjad:
"William Vallutaja (selleks, et teha nimetatud metsast oma ulukite jaoks metsloomade sadamat) laskis maha lammutada 36 koguduse kirikut koos kõigi neile kuuluvate majadega ning vaesed elanikud jäeti ilma kodust või majast. Kuid see kuri tegu ei jäänud kaua karistamata, sest tema pojad said selle tagajärjed tunda: Richard sai katkuliku õhu kätte, Rufus lasti noolega läbi ja tema vanim poeg Robert poomises vanapoeg Henry riputati oma ulukit taga ajades üles okste vahele ja sai nii surma. See mets pakub praegu palju erinevaid ulukeid, kuhu tema Majesteet tihtipeale oma lõbustuseks tagasi tõmbub."
Ühised õigused kinnitati 1698. aastal seadusega. New Forestist sai kuningliku mereväe puiduallikas ja 18. sajandil loodi sel eesmärgil istandusi. Suures tormis 1703. aastal kaotati umbes 4000 tamme. Mereväe istandused mõjutasid Commonersi õigusi, kuid 1877. aastal sai mets parlamendi seadusega uue kaitse.
Kaasaegne ajastu
New Forest Act 1877 kinnitas Commoners'i ajaloolisi õigusi ja keelas igal ajal üle 65 km2 (25 ruut mi) suuruse maa-ala piiritlemise. Samuti loodi sellega uuesti Court of Verderers kui Commoners'i (mitte Crown'i) esindaja. Esimese maailmasõja ajal alustati lehtpuude raiet ja nende asendamist okaspuudega, et rahuldada sõjaaegset puunõudlust. Teise maailmasõja ajal tehti täiendavaid raietöid. See protsess on kohati tagasi pööratud, kusjuures mõned istandused on tagasi viidud nõmmedeks või lehtpuumetsadeks. Probleemiks on endiselt rododendron.
2005. aasta seisuga on umbes 90% New Forestist endiselt krooni omandis. Alates 1923. aastast haldab metsakomisjoni (Forestry Commission) ja enamik kroonimaadest jääb nüüd uue rahvuspargi territooriumile.
Järgnesid uued metsaseadused 1949., 1964. ja 1970. aastal. New Forest sai 1971. aastal SSSI-ks ja 1985. aastal New Forest Heritage Area'ks ning 1992. aastal lisati sellele täiendavad planeerimiskontrollid. New Forest'ile tehti 1999. aasta juunis ettepanek kuuluda UNESCO maailmapärandi nimistusse ja 2005. aastal sai sellest rahvuspark.
Ühised õigused
Metsaseaduste eesmärk oli säilitada New Forest kuningliku hirvijahi kohana ning kuninga hirvede ja nende söödaga tegelemise eest karistati. Piirkonna elanikel (commoners) olid juba varem olemas ühised õigused.
Õigused hõlmasid hobuste ja veiste (harva lammaste) väljaviimist metsa karjatama (ühine karjamaa), küttepuude kogumist, turba lõikamist kütuseks, savi (mergli) kaevamist ning sigade väljaviimist septembrist novembrini, et süüa langenud tammesid ja mesipähkleid (pannage ehk mast).
Karjatamine ja karjatamine on metsa ökoloogias endiselt olulised. Sead võivad probleemideta süüa tammesid, samas kui ponidele ja veistele võib suur hulk tammesid olla mürgine. Karjatamine kestab alati 60 päeva, kuid selle alguskuupäev sõltub ilmastikuoludest ja sellest, millal tammesid langevad. Verdererid otsustavad igal aastal, millal tammetõrje algab. Muudel aegadel tuleb sead sisse viia ja hoida omaniku maal, välja arvatud tiinetel emistel, keda nimetatakse eelisõiguslikeks emisteks, keda lubatakse alati välja viia, tingimusel et nad ei ole häirivad ja pöörduvad öösel tagasi ühismajandi ettevõttesse. Vajaduse korral peab talupidajatel olema väljaspool metsa varumaad, kus neid karjatatud loomi hoida.
Varem olid ühisõigused seotud konkreetsete maatükkidega (või konkreetsete küttekohtadega). Poonide ja kariloomade karjatamine on metsa majandamise oluline osa, mis aitab hoida nõmmede, soode, rohumaade ja puiskarjamaade elupaiku ning nende elusloodust heas seisukorras.See iidne tava sattus surve alla, sest piirkonna kasvavad kinnisvarahinnad takistasid kohalikel ühismajandite peredel kolida uutesse majadesse, millega kaasnesid õigused, mis tähendas, et järgmine põlvkond ei saanud ühismajandite omanikuks enne, kui nende vanemad pärandasid maja ja õigused. Nüüdseks on need õigused lahutatud. CDA, Verderersi ja sellega seotud organite jõupingutused tähendavad, et New Forestis areneb majandus ja mõnedele ühisomanikele avaneb võimalus teenida miinimumpalka tunduvalt kõrgemat palka - ja täiendavat abi oma põllumajandushuvidele. See aitab tavainimestel jätkata metsa säilitamist.
New Forest'i ponid
Lehm sööb talvesööta, Longdown Inclosure.
