Nõmmed (kanarbiku elupaik) - määratlus, levik ja ökoloogia
Nõmmed (kanarbiku elupaik): määratlus, levik ja ökoloogia — avasta nende taimestiku, põlengu rolli, laialdase leviku ja kaitse tähtsus üle maailma.
Määratlus ja taimkate
Nõmmed (tuntud ka kui kanarbiku elupaigad või heidikud) on avatud, madala ja põõsastiku-rohke elupaik, mis tekib eelkõige happelistel, toitainetevaesetel muldadel. Neid iseloomustab madalakasvuline puittaimestik ja domineerivad põõsataimed nagu kanarbik (Calluna vulgaris) ning teised madalad külvikud ja rohud. Nõmmed pakuvad elupaika paljudele spetsialiseerunud taimedele ja loomadele ning mängivad olulist rolli maastiku mitmekesisuses.
Erinevus soodega ja mooridest
On selgeid erinevusi nõmmede ja soode vahel. Näiteks on soode pealispindel sageli tükkidena jahtunud turbakiht või püsiv veekate, mis hoiab niiskust ning mõjutab oluliselt taimkatet. Nõmmedel turba- või vesist pealiskihist tavaliselt puudub või on see väga õhuke, mistõttu mulla kuivenduvus ja mikroolud on erinevad. Samuti on moorid (ingl. moors) üldiselt seotud kõrgemate, jahedamate ja niiskemate aladega — see on eriti märgatav Suurbritannias, kus kliima on jahedam ja niiskem ning moodustuvad laiad turba- ja nõmmekihtidega alad.
Levik
Nõmmed on levinud laialdaselt üle maailma, kuigi nende ulatus ja tõlgendused võivad regiooniti erineda. Nad moodustavad ulatuslikke ja mitmekesiseid kooslusi näiteks Austraalias niisketel ja subniisketel aladel (nt kwongan), kus nõmmede-sarnased kooslused on väga liigirikkad. Eriti mitmekesine, kuid geograafiliselt piiratud on Lõuna-Aafrika fynbos, mis samuti on nõmmede tüüpi kooslus. Ulatuslikke nõmmede kooslusi leidub ka California kaparral, Uus-Kaledoonias, Tšiili keskosas ja Vahemere ääres. Lisaks nendele laialdastele piirkondadele esineb nõmmeid hajusalt kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktikas.
Ökoloogia ja tulekahjurežiimid
Nõmmete ökoloogia on tihedalt seotud tule- ja häiringurežiimidega. Paljud nõmmede taimed on kohastunud põletustele: mõned taastuvad kiirelt vegetatiivselt, teised idanevad tulest vabanevatest seemnetest. Regulaarsed põlengud pidurdavad võsustumist ja puudest koosnevate metsade tekkimist ning aitavad säilitada nõmme kui avatud elupaika. Kui häiringud (näiteks tulekahjud või karjatamine) lakkavad, toimub sageli järk-järguline eutrofeerumine ja võsustumine, kuni ala lõppkokkuvõttes metsa idaneb.
Liigirikkus ja ökoloogiline tähendus
Nõmmed on sageli tähtsad piirkonnad nii botaanilise kui loomastikulise mitmekesisuse jaoks. Nad võivad sisaldada palju endeemilisi ja kohaspetsiifilisi liike, sealhulgas putukaid, linnuliike ja linde, kes kasutavad avatud põõsastikku pesitsemiseks ja toitumiseks. Nõmmed osalevad ka süsiniku ja vee ringluses ning aitavad hoida maastiku ökoloogilist mitmekesisust, pakkudes linde ja selgrootuid elupaigana, mida teised elupaigatüübid ei asusta.
Inimese mõju ja kaitse
Inimtegevus on oluliselt muutnud paljude nõmmede seisundit: põllumajandus, metsatööstus ja maastikumuutused (nt metsistamine, põllumaadeks muutmine, kuivendamine) on vähendanud nõmmete pindala. Samuti ohustavad invasiivsed liigid ja liiga intensiivne küttimine. Kaitse või taastamise meetmed hõlmavad sobivaid haldamisrežiime (sihtotstarbeline põletamine, niitmine, sobiv karjatamine), võsastumise tõrjumist ja kaitsealade loomist, et säilitada nõmmede looduslikke omadusi ja liigirikkust.
Halduse põhimõtted
- Säilitada või taastada häiringute – eelkõige tule – ajaline rütm, mis takistab metsastumist.
- Vältida liigset väetistamist ja kuivendamist, sest see muudab mulda ning soodustab võsustumist ja invasiivsete liikide levikut.
- Kaitsta olulisi lõike aladest ja liike seadusandluse või looduskaitseprogrammide abil.
- Jälgida ning uurida nõmmede ökoloogiat, et planeerida pikaajalist ning kohastatav haldamist.
Kokkuvõttes on nõmmed olulised nii loodusliku mitmekesisuse kui ka maastiku funktsioonide hoidmiseks. Nende säilitamine nõuab teadlikku hooldust ja sobivate häiringute (nt kontrollitud põlengute või karjatamise) kasutamist, et hoida neid avatud ja liigivaesedel muldadel püsinud kooslusi.
Woodbury Common'i nõmmed, Devon (Inglismaa), kus on lillad Calluna vulgaris'e ja kollased Ulex gallii õied.
Lääne-Austraalias Stirling Range'i nõmmemaastik, mille keskel on surnukelmestunud oru
Küsimused ja vastused
K: Mis on nõmm või nõmmemaa?
V: Nõmm või nõmmemaa on põõsastunud elupaik, mida leidub peamiselt madala kvaliteediga happelistel muldadel, kus on avatud, madalakasvuline puittaimestik.
K: Millised on erinevused nõmmede ja soode vahel?
V: Mõned selged erinevused nõmmede ja soode vahel seisnevad selles, et soode pinnas on väga turvas ja vabalt kuivendav, samas kui nõmmede ei ole seda.
K: Kas nõmmed on kogu maailmas levinud?
V: Jah, nõmmed on levinud kogu maailmas.
K: Kus leidub ulatuslikke ja mitmekesiseid nõmmekooslusi?
V: Ulatuslikke ja mitmekesiseid nõmmede kooslusi leidub kogu Austraalias niisketes ja subhumidistes piirkondades, samuti Lõuna-Aafrikas, California kaparral, Uus-Kaledoonias, Tšiili keskosas ja Vahemere ääres.
K: Kuidas säilivad Austraalias nõmmed?
V: Austraalias hoitakse nõmmede alasid põlenguga seotud tulekahjurežiimide abil.
Küsimus: Kas nõmmed on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktikas?
V: Jah, nõmmed on levinud hajusalt kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktikas.
K: Milline on seos mooride ja kõrghaljastusega nõmmede vahel Suurbritannias?
V: Moorid on Suurbritannias üldiselt seotud kõrghaljastusega nõmmedega, eriti jahedama ja niiskema kliimaga.
Otsige