Kyōto protokoll
Kyoto protokoll on ÜRO poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jaoks loodud kava, millega püütakse vähendada kliimamuutuste mõju, näiteks globaalset soojenemist. Kava kohaselt peavad riigid, kes võtavad Kyoto protokolli vastu (järgivad seda), püüdma vähendada süsinikdioksiidi (ja muude atmosfääri saastavate "kasvuhoonegaaside") heidet õhku.
Kyoto protokolli täielik nimetus on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll. Seda nimetatakse Kyoto protokolliks, sest see sõlmiti Kyoto linnas, Jaapanis. Kyoto protokoll jõustus ametlikult 16. veebruaril 2005. aastal. 16. veebruaril hakkas Venemaa Kyoto protokolli järgima (ratifitseerima) ja see otsustati "täies mahus" jõustada. 2009. aasta veebruari seisuga on Kyoto protokolli järgimisega nõustunud 183 riiki, kes moodustavad üle 55% meie atmosfääri paisatavatest kasvuhoonegaasidest.
Veel on 29 riiki, kes ei ole seda veel vastu võtnud. Horvaatia ja Kasahstan on lepingule alla kirjutanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud (teinud sellest seaduse, mida nad peavad järgima). Donald Trump ja Ameerika Ühendriigid on sellele alla kirjutanud, kuid öelnud, et nad ei ratifitseeri seda. Austraalia ratifitseeris Kyoto protokolli alles hiljuti eelmise peaministri Kevin Ruddi ajal. Mõlemad nimetatud riigid on öelnud, et asjaolu, et Hiina ja India kasutavad lepingu erandeid (need riigid usuvad, et lepingu osad ei kehti nende suhtes ja nad ei järgi neid osi) industrialiseerimise nimel, on ebaõiglane ja et nad ei ratifitseeri seda seetõttu, kuigi arvatakse, et USA ja Austraalia kaitsevad ratifitseerimata jätmisega oma majandushuve. Riikide juhid ütlevad, et kasvuhoonegaaside kasutamise muutmise tõttu kaotavad nende inimesed töökohti. Ülejäänud kakskümmend neli riiki ei ole lepingut allkirjastanud ega ratifitseerinud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kyoto protokoll?
V: Kyoto protokoll on ÜRO poolt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni jaoks loodud kava, millega püütakse vähendada kliimamuutuste mõju, näiteks globaalset soojenemist.
K: Mida Kyoto protokolliga palutakse riikidel teha?
V: Kava kohaselt peavad Kyoto protokolli vastu võtvad (järgivad) riigid püüdma vähendada süsinikdioksiidi (ja muude atmosfääri saastavate "kasvuhoonegaaside") heidet õhku.
K: Kes lõi Kyoto protokolli?
V: Kyoto protokolli lõi ÜRO.
K: Miks see loodi?
V: See loodi selleks, et vähendada kliimamuutuste, näiteks globaalse soojenemise mõju.
K: Milliseid gaase see protokoll sisaldab?
V: Protokoll hõlmab süsinikdioksiidi ja teisi kasvuhoonegaase, mis saastavad atmosfääri.
K: Kuidas riigid seda protokolli järgivad?
V: Selle protokolli järgimiseks peavad riigid püüdma vähendada süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mida nad õhku paiskavad.
K: Kas selle protokolli järgimiseks on olemas mingi jõustamismehhanism?
V: Ei, selle protokolli järgimiseks ei ole jõustamismehhanismi; see tugineb iga riigi vabatahtlikule kohustusele vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
