Ühismaa: ajalugu, õigused ja kaasaegne tähendus
Ühismaa: ajalugu, õigused ja kaasaegne tähendus — avasta keskaja kommuunidest tänapäeva ühisõigusteni, maa kasutus, kogukonna roll ja õiguslik mõju.
Ühismaa (common land) on maa, millel kohalikel elanikel on teatavad õigused. Need õigused ei tähenda tingimata omandit, vaid võimalust kasutada ühist ressurssi teatud viisil. Tavapärased õigused on näiteks lubada oma lammastel karjatada, koguda küttepuid või raiuda turba kütuseks. Lisaks võivad esineda õigused teatud aastaaegadel karjatada, korjata vilju, püüda kalu või kasutada teatud teed ja ligipääsu.
Mõiste ja tüüpilised õigused
Ühismaa mõiste hõlmab nii väiksemaid küla- või pedaalühikuid kui ka laiemalt kasutatavaid maastikke. Olulisemad õiguste liigid on:
- karjamaõigus (karjatada loomi);
- puidu ja küttepuidu korjamine;
- turbary ehk õigus võtta turvast kütmiseks või aianduseks;
- pannage (õigus lasta metsloomadel otsida toitu, nt sead kaskemaksus);
- õigus kasutada teatud teid, rada või vee- ja kalandusressursse.
Need õigused võivad olla seotud konkreetse kinnistu omanikuga, kellel on nn ühisonuksed õigused (commoners), või eraldi kohustuste ja piirangutega, mis on reguleeritud kohalike reeglite või lepingutega.
Ajalooline taust
Algselt oli keskaegses Inglismaal ühismaa sageli osa mõisast. Mõisaomanikul võis olla maa omand, kuid kohalikud talunikud või rentnikud omasid teatud pärandatud õigusi ühismaa kasutamiseks (näiteks karjatamine või küttepuidu võtmine). 16.–19. sajandil toimunud enclosure ehk ühisalade erastamine vähendas oluliselt traditsioonilisi ühiskasutusalasid ja muutis paljude inimeste elatusvõimalusi.
Seaduslik olukord ja haldus
Erinevates riikides on ühismaa staatus ja haldus lahendatud eri viisil. Mõnes kohtus on olemas ametlikud registrid ja haldusorganid, teistes on õigused ja kohustused säilinud eelkõige tavaõigusest tulenevalt. Näiteks tänapäeval on registreeritud ja kaitstud ühisalad, kus on sätestatud, kes on õigustatud ja millised piirangud kehtivad. Kohalikud ühisonanikud või ühingud vastutavad sageli hoolduse, karjatamise reeglite ja ühishuvidest tulenevate vaidluste lahendamise eest.
Kaasaegne tähendus ja näited
Laiendatult on mõistet "ühisvara" hakatud kasutama ka muude ressursside kohta, millele kogukonnal on õigused või juurdepääs — näiteks (riigi)maad, veekogud, kalavarud, metsavarud või isegi digitaalsed ja linna ühisruumid. Tänapäeval kasutatakse mõistet "ühine" peamiselt maa kohta, mille üle õigusi teostatakse. Isik, kellel on õigus ühisele maale, on ühisomanik.
Tänapäeval on Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides endiselt olemas kommuunid ja ühisalad, kuigi nende pindala on võrreldes 17. sajandil eksisteerinud miljonite aakritega oluliselt vähenenud. Mitmes riigis on ühismaadel tänu sellele ökoloogiline ja sotsiaalne tähtsus — nad pakuvad elupaiku, võimaldavad traditsioonilist majandustegevust ja toimivad vaba aja veetmise paigana.
Vastutus, väljakutsed ja säilitamine
Ühismaa haldamine nõuab tasakaalu kasutajate õiguste ja ökosüsteemi kaitse vahel. Levinud väljakutsed on:
- liigne kasutus või ülekarjatamine, mis viib halvenenud elupaikadeni;
- erastamis- ja arenduspressid, mis vähendavad avalikult kättesaadavat maad;
- õiguslik segadus: kellel millised õigused on ja kuidas neid tõestada;
- keskkonnamuutused, mis mõjutavad ressursside järelkasvu ja kasutatavust.
Paljudes piirkondades tegutsevad kohaliku tasandi ühingud, kes sõlmivad kokkuleppeid, kasutavad agri-environmentaalseid toetusi või töötavad koos riiklike asutustega, et ühismaad kaitsta ja kestlikult majandada. Kaasaegsed lähenemised hõlmavad ka kogukondlikke maa-usaldusi (community land trusts), mis pakuvad alternatiive täielikule erastamisele.
Kokkuvõte: Ühismaa on sidus kohaliku eluoluga, pakkudes nii materiaalseid hüvesid (karjatamine, küttepuud, turbavõtt) kui ka laiemat ühiskondlikku ja keskkonnaalast väärtust. Selle tulevik sõltub tasakaalust traditsiooniliste õiguste, õigusliku selguse, kohaliku juhtimise ja loodushoiu vahel.
Tänapäevane pannage ehk "mastide ühisosa" New Forestis
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on ühine maa?
V: Ühismaa on maa, kus kohalikel inimestel on teatud õigused, näiteks kariloomade karjatamine, küttepuude kogumine või turba lõikamine kütuseks.
K: Milleks kasutati algselt ühismaad keskaegses Inglismaal?
V: Algselt oli ühismaa osa mõisast ja rentnikel olid sellele teatud õigused.
K: Kellele kuulus keskaegses Inglismaal ühismaa?
V: Kuigi ühismaa oli osa mõisahärra valdusest, olid rentnikel teatud õigused sellele.
K: Kuidas on mõiste "commons" aja jooksul laienenud?
V: Mõiste "commons" on hakanud laienema ka muudele ressurssidele, millele kogukonnal on õigused või juurdepääs.
K: Milleks kasutatakse tänapäeval peamiselt mõistet "ühisvara"?
V: Tänapäeval kasutatakse mõistet "ühine" peamiselt maa kohta, mille üle on teatud õigused.
K: Mis on ühisosa?
V: Isik, kellel on õigus ühisele maale, on commoner.
K: Kas ühismaad on tänapäeval veel olemas?
V: Jah, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides eksisteerivad ühismaad ka praegu, kuigi nende ulatus on võrreldes 17. sajandil eksisteerinud miljonite aakritega palju väiksem.