Saar (Sarre) – Vogesidest algav Moseli lisajõgi Prantsusmaal ja Saksamaal

Saar (prantsuse keeles Sarre) on jõgi Kirde-Prantsusmaal (Grand Est) ja Lääne-Saksamaal (Saarimaa, Rheinland-Pfalz). See on Moseli jõe parempoolne lisajõgi. Saare jõgi saab alguse Vogeside mägedes Grand Estis ja voolab Trieri lähedal põhja suunas Moselisse.

Üldinfo ja pikkus

Saare pikkus on ligikaudu 246 km ja selle valgal on mitmetes andmetes hinnanguliselt mõnikümmend tuhat ruutkilomeetrit. Jõgi voolab esmalt Prantsusmaal läbi Vosges'i mäestiku ning seejärel suundub põhja ja loodesse Saksamaa poole. Saar jaguneb keeleliselt ja kultuuriliselt mitme nimetuse vahel — tuntud nii saksa kui ka prantsuse nimetuse järgi.

Teekond ja olulised linnad

Jõgi kulgeb läbi või kõrval paljudest linnadest ja asulatest. Prantsuse poolel asuvad tuntumad kohad, kus Saar voolab, on piirkonnad Lorraine'i ja Grand Est'i lähedal. Saksamaal läbivad Saari mitmed olulised tööstus- ja sadamalinnad, sealhulgas Saarbrücken, Völklingen, Saarlouis, Merzig ja teised. Saare suubumine Moselisse leiab aset umbes Trieri ümbruses, väikese vahemaa tagant Moseli alamjooksu juurde.

Lisajõed ja hüdroloogia

Saare valgal on mitu lisajõge, millest mõned on olulised nii kohaliku hüdroloogia kui ka majandustegevuse jaoks. Jõgi on osaliselt kanaliseeritud ning selle alamjooks on laevatatav — seda on kohandatud kaubaveoks ja tööstuslikuks tarbimiseks (lennukaugustes ja sadamates asuvad lukud, kanalid ning ühendused teiste veeteedega). Suuremad lisajõed ja ojad lisavad Saarele oluliselt vett nii sademete kui ka sulavee perioodidel, mistõttu esineb piirkonnas aeg-ajalt üleujutusi.

Loodus ja majandus

Saare ümbrus on loodusrikkalik: jõekallastel ja floodplain-alaosadel leidub mitmesuguseid märgalasid, liike ning kaitsealasid. Jõgi toetab kalastikku, linde ja niiskust armastavat taimestikku. Majanduslikult on Saar olnud oluline veetee tööstusele — eriti raua- ja söetööstusele Saarimaa piirkonnas — kuna jõgi võimaldas toormaterjalide transporti ning tööstuse arengut järgnevatel sajanditel.

Ajalugu ja nimi

Saare piirkond on ajalooliselt olnud tihedalt seotud nii Rooma kui ka hilisemate Euroopa riikide sündmustega; ala on sageli olnud poliitiliste läbirääkimiste ja piirimuutuste objektiks. Esimene kirjalik mainimine Saare kohta, ladina keeles Saravusena, on Rooma luuletaja Decimus Magnus Ausoniuse luuletuses Mosella. Nimi pärineb tõenäoliselt keldi või eelrooma ajast ning on aja jooksul kujunenud erinevates keeleversioonides (saksa Saar, prantsuse Sarre).

Tähtsus tänapäeval

Tänapäeval on Saar oluline nii piirkondlikuks looduskauniks kui ka transpordi- ning vabaaja veeteeks: jões on harrastuskalapüüki, paadisõitu ja jõeäärseid radu. Samuti mängib Saar jätkuvalt rolli kohaliku tööstuse ja logistika teenindamisel, ent üha enam rõhutatakse ka keskkonnakaitset, veekvaliteedi parandamist ning jõekallaste taastamist.

Võimalike täpsemate hüdrograafiliste andmete ning nimevariantide kohta saab otsida spetsialiseeritud allikatest ja regiooni kaartidelt.