Saar (Sarre) – Vogesidest algav Moseli lisajõgi Prantsusmaal ja Saksamaal

Saar (Sarre) — Vogesidest algav Moseli lisajõgi Prantsusmaal ja Saksamaal. Avasta jõe ajalugu, geograafia, käänud ja tähtsamad paigad nagu Trier.

Saar (prantsuse keeles Sarre) on jõgi Kirde-Prantsusmaal (Grand Est) ja Lääne-Saksamaal (Saarimaa, Rheinland-Pfalz). See on Moseli jõe parempoolne lisajõgi. Saare jõgi saab alguse Vogeside mägedes Grand Estis ja voolab Trieri lähedal põhja suunas Moselisse.

Üldinfo ja pikkus

Saare pikkus on ligikaudu 246 km ja selle valgal on mitmetes andmetes hinnanguliselt mõnikümmend tuhat ruutkilomeetrit. Jõgi voolab esmalt Prantsusmaal läbi Vosges'i mäestiku ning seejärel suundub põhja ja loodesse Saksamaa poole. Saar jaguneb keeleliselt ja kultuuriliselt mitme nimetuse vahel — tuntud nii saksa kui ka prantsuse nimetuse järgi.

Teekond ja olulised linnad

Jõgi kulgeb läbi või kõrval paljudest linnadest ja asulatest. Prantsuse poolel asuvad tuntumad kohad, kus Saar voolab, on piirkonnad Lorraine'i ja Grand Est'i lähedal. Saksamaal läbivad Saari mitmed olulised tööstus- ja sadamalinnad, sealhulgas Saarbrücken, Völklingen, Saarlouis, Merzig ja teised. Saare suubumine Moselisse leiab aset umbes Trieri ümbruses, väikese vahemaa tagant Moseli alamjooksu juurde.

Lisajõed ja hüdroloogia

Saare valgal on mitu lisajõge, millest mõned on olulised nii kohaliku hüdroloogia kui ka majandustegevuse jaoks. Jõgi on osaliselt kanaliseeritud ning selle alamjooks on laevatatav — seda on kohandatud kaubaveoks ja tööstuslikuks tarbimiseks (lennukaugustes ja sadamates asuvad lukud, kanalid ning ühendused teiste veeteedega). Suuremad lisajõed ja ojad lisavad Saarele oluliselt vett nii sademete kui ka sulavee perioodidel, mistõttu esineb piirkonnas aeg-ajalt üleujutusi.

Loodus ja majandus

Saare ümbrus on loodusrikkalik: jõekallastel ja floodplain-alaosadel leidub mitmesuguseid märgalasid, liike ning kaitsealasid. Jõgi toetab kalastikku, linde ja niiskust armastavat taimestikku. Majanduslikult on Saar olnud oluline veetee tööstusele — eriti raua- ja söetööstusele Saarimaa piirkonnas — kuna jõgi võimaldas toormaterjalide transporti ning tööstuse arengut järgnevatel sajanditel.

Ajalugu ja nimi

Saare piirkond on ajalooliselt olnud tihedalt seotud nii Rooma kui ka hilisemate Euroopa riikide sündmustega; ala on sageli olnud poliitiliste läbirääkimiste ja piirimuutuste objektiks. Esimene kirjalik mainimine Saare kohta, ladina keeles Saravusena, on Rooma luuletaja Decimus Magnus Ausoniuse luuletuses Mosella. Nimi pärineb tõenäoliselt keldi või eelrooma ajast ning on aja jooksul kujunenud erinevates keeleversioonides (saksa Saar, prantsuse Sarre).

Tähtsus tänapäeval

Tänapäeval on Saar oluline nii piirkondlikuks looduskauniks kui ka transpordi- ning vabaaja veeteeks: jões on harrastuskalapüüki, paadisõitu ja jõeäärseid radu. Samuti mängib Saar jätkuvalt rolli kohaliku tööstuse ja logistika teenindamisel, ent üha enam rõhutatakse ka keskkonnakaitset, veekvaliteedi parandamist ning jõekallaste taastamist.

Võimalike täpsemate hüdrograafiliste andmete ning nimevariantide kohta saab otsida spetsialiseeritud allikatest ja regiooni kaartidelt.

Geograafia

See on 246 km pikkune Moseli jõe suurim lisajõgi. Selle valgala pindala on ligikaudu 7 431 km2 . ²

Kursus

Saari jõgi sünnib Mont Dononi jalamil, mis on Vogeside põhjapoolsete mägede kõrgeim tipp. Ta voolab kõigepealt umbes 126 km (78 mi) läbi Prantsusmaa Grand Est'i piirkonna. Saar tähistab Prantsusmaa ja Saksamaa vahelist piiri umbes 11 km ulatuses alates ühinemiskohast Bliesiga, Sarreguemines'i ja Saarbrückeni linnade vahel ja läheb Saksamaa territooriumile.

Seejärel voolab jõgi umbes 68 km (42 mi) läbi Saarimaa ja umbes 31 km (19 mi) läbi Rheinland-Pfalzi ning lõpuks suubub Konzi juures Trieri ja Luksemburgi piiri vahel Moselisse.

Ülem-Saar

Sarre Rouge'i (Punane Saar) ja Sarre Blanche'i (Valge Saar) peetakse Saare kaheks lähtejõeks.

Punase ja Valge Saare allikad asuvad Dononil, vähem kui 1 km kaugusel teineteisest. Valge Saare allikas on Grandfontaine'i linna lähedal (Bas-Rhini departemangus) ja Punase Saare allikas Abreschvilleri linna lähedal (Moselle'i departemangus). Nende kahe jõe ühinemiskoht on Hermelange'i lähedal (48°40′46″N 07°01′01″E / 48.67944°N 7.01694°E / 48.67944; 7.01694 (Hermelange)), Sarrebourgist lõuna pool.

Saare ülemjooksud
	Tühjendamine	Pikkus	Veekogu	Sourceheight	Koordinaadid
Punane Saar	1,86 m³/s	26,8 km	107,3 km²	785 m	48°32′4.3″N 07°2.7′0″E / 48.534528°N 7.04500°E / 48.534528; 7.04500 (Sarre Rouge)
Valge Saar	1,60 m³/s	26.6 km	80,4 km²	710 m	48°31′37″N 07°09′45″E / 48.52694°N 7.16250°E / 48.52694; 7.16250 (Sarre Blanche)

Saare jõgi ja selle kaks lähtejõge voolavad kõigepealt läbi Moselle'i departemangu Lorraine'i piirkonnas; seejärel voolavad nad lühikest aega läbi Bas-Rhin'i departemangu Grand Est'i piirkonnas. Sarrealbe'ist kuni Sarreguemines'ini voolab Saar piki Saksamaa piiri. Sarreguemines'i juures suubub Saari suurim lisajõgi Blies, mille vooluhulk tõuseb 20,9 m³/s kuni 41,5 m³/s-ni.

Kesk- ja alam-Saar

Sarregueminesist alates on Saar laevatatav (see on sügav, lai ja piisavalt aeglane, et laev saaks seda läbida). Seejärel jõuab Saar Saksa territooriumile, moodustades kitsa oru läbi läänepoolse Reini mäestiku. Selles piirkonnas moodustab ta oma alguses Mettlachi juures kuulsa Saarschleife (saksa keeles Saarschleife).

Pärast 246 km (129 km Prantsusmaal ja 117 km Saksamaal) suubub Saar Konzi (Rheinland-Pfalz) juures (Trier ja Luksemburgi piiri vahel) Moselle'i jõkke.

Viinamarju kasvatatakse veini tootmiseks Saare alamjooksul, peamiselt Serrigi ja Konzi vahel.

Punase Saare allikas


Valge Saare allikas


Punase Saare (tagumine) ja Valge Saare (silla all) ühinemine.

Jõeäärsed linnad

Mõned jõe ääres asuvad linnad on järgmised:

Prantsusmaa	Korterid	Linnad ja linnad
	Moselle	Abreschviller (Sarre Rouge), Lorquin, Sarrebourg, Fénétrange.
	Bas-Rhin	Sarre-Union
	Moselle	Sarralbe, Sarreguemines
Saksamaa	Bundesländer	Linnad ja linnad
	Saarimaa	Saarbrücken, Völklingen, Wadgassen, Bous, Saarlouis, Dillingen, Merzig.
	Rheinland-Pfalz	Saarburg, Konz

Vaade Saarburgist Saarele

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Saalburgi jõgi?

K: Millise jõe sisse voolab Saar?

K: Kust saab Saar alguse?

K: Millises keeles leiti esimene kirjalik mainimine Saare kohta?

K: Kas Saar on Moseli jõe vasak- või parempoolne lisajõgi?

Küsimus: Millises suunas Saar voolab?

K: Kuidas nimetatakse Saart prantsuse keeles?

Otsing