Henry II
Inglismaa Henry II, tuntud ka kui Henry II Curtmantle (Le Mans, Prantsusmaa, 5. märts 1133 - Chinon, Prantsusmaa, 6. juuli 1189) oli ka Anjou krahv, Maine'i krahv, Normandia hertsog, Akvitaania hertsog, Gaskonna hertsog, Nantes'i krahv, Iirimaa isand ning kontrollis erinevatel aegadel Walesi, Šotimaa ja Lääne-Prantsusmaa osi. Ta tegeles oma impeeriumiga Prantsusmaal sama palju kui Inglismaaga.
Henrik oli Anjou krahvi Geoffrey V ja keisrinna Matilda poeg. Ta abiellus 1152. aastal Akvitaania Eleanoriga ja krooniti kuningaks 1154. aastal. Tema laste hulka kuulusid tulevased kuningad Richard, kes hiljem juhtis paljusid lahinguid, ja John. Kuigi ta oli Inglismaa kuningas, ei õppinud ta kunagi inglise keelt, sest tema perekond oli 1066. aastal Normanniast üle tulnud. Nad rääkisid normanni prantsuse keelt. Henrik oli intelligentne ja hästi haritud. Ta rääkis ladina keelt, mis oli tol ajal Euroopas haritud inimeste keel. Kõik dokumendid ja seadused olid kirjutatud ladina keeles.
Henry II võitles 1152. aastal Montsoreau's oma venna Geoffrey vastu. Henry II troonipärimine Inglismaal lepiti kokku 1153. aastal. Lõplikult jõudis ta troonile 1154. aastal pärast Stephen I surma. Ta vähendas parunite võimu, kes olid Stephani valitsemisajal väga võimsaks muutunud, ja kehtestas 1166. aastal kohtuprotsessi.
Henry II, Inglismaa kuningas
Mõju õigusele ja korrale
Henryl oli tohutu mõju "Law and Orderile". Henry oli rahulolematu sellega, et õigust ei kohaldatud kogu Inglismaal ühtmoodi, ja tema muudatused aitasid arendada tavaõigust. See tähendas, et seadusi kohaldataks kõikides linnades ja külades ühtemoodi, nii et kõiki koheldaks ühtemoodi ja õiglaselt. Selleks tegi Henry mitmeid muudatusi:
- Loodi kohtunikud, kes reisivad mööda riiki ja mõistavad kohut seaduste rikkumises süüdistatavate inimeste üle. See tähendas, et kõigi kuritegude üle mõistis kohut kuningas või tema kohtunikud, mitte kohalikud inimesed, kes võisid olla erapoolikud või mõjutatud.
- Lubas kohtunikel koguda väikeste kuritegude eest määratud trahve, mis anti seejärel kuningale.
- Loodi kohtuprotsess žürii poolt. See tähendas, et mitu kohalikku meest, tavaliselt 12 meest, pidi kuriteos süüdistatava üle kohut mõistma. Kui nad uskusid, et ta on süüdi, karistati teda, kui aga uskusid, et ta on süütu, vabastati ta.
Kohtuprotsess sai turvalisemaks alternatiiviks kohtuprotsessile, mis võis lõppeda vigastuste või surmaga. Pärast seda, kui paavst Innocentius III keelas 1215. aastal preestritel kohtuprotsesside järelevalve, sai vandekohtuprotsessist kõige tavalisem viis kurjategijate üle kohut mõista.
Üks suuri sündmusi, mis juhtus Henriku valitsemise ajal, oli Thomas Becket'i tapmine. Henrik ja Becket olid vanad sõbrad, kes sattusid tülli, kui Becketist sai Canterbury peapiiskop. Nende vaidlus puudutas kiriku rolli Inglismaal. Becket püüdis suurendada kirikukohtute võimu, mis oli kaotanud võimu, kui Henry oli teinud õigussüsteemis suuri muudatusi. Neli rüütlit tapsid Becketit Canterbury katedraalis. Legend räägib, et rüütlid olid kuulnud, kuidas Henrik ütles: "Kes vabastab mind sellest tormilisest (mässumeelsest) preestrist?".
Henriku esimene poeg William, Poitiers'i krahv, suri lapsena. 1170. aastal krooniti kuningaks Henry ja Eleanori viieteistkümneaastane poeg Henry (veel üks põhjus, miks Henry vaidles Thomas Becketiga, kes ei olnud nõus Henry kroonimisega). Noor Henry ei valitsenud kunagi ja teda ei ole Inglismaa kuningate ja kuningannade nimekirjas; teda hakati nimetama nooreks kuningaks Henryks, et teda ei segi ajada tema vennapoja Henry III-ga.
Henrikil ja tema abikaasal, Akvitaania Eleanoril, oli viis poega ja kolm tütart: William, Henry, Richard, Geoffrey, John, Matilda, Eleanor ja Joan. Henry püüdis Eleanorilt (ja nende pojalt Richardilt) maad ära võtta. See tõi kaasa konflikti ühelt poolt Henriku ja teiselt poolt tema naise ja poegade vahel.
Henryl oli ka palju abieluväliseid lapsi, sealhulgas William de Longespee, Salisbury krahv, kelle ema oli Norfolki krahvinna Ida, Yorki peapiiskop Geoffrey, kes oli Ykenai-nimelise naise poeg, Durhami piiskop Morgan ja Barkingi abtissinna Matilda.
Henrik pidas pidevaid võitlusi ja lahinguid Prantsusmaa kuninga Louis VII vastu, kuid ka palju konflikte oma naise ja poegadega. Tema seaduslikud lapsed olid tema sõnul "tõelised värdjad". Kui nad ei sõdinud üksteisega, siis sõdisid nad Henriku vastu. Kõigepealt võitlesid Richard ja noor Henry oma isa vastu nende maade valduse pärast, mida neile oli lubatud. Nad said lüüa ja neile määrati suured trahvid. Hiljem juhtisid Eleanor ja noor Henrik kodusõda kuningas Henriku vastu (1173/74). Ka selle võitis Henry, lihtsalt. Lõpuks võitis Richard Henriku lahingus Anjou eest (1189). Richardil oli abiks Philip II, kes oli nüüd Prantsusmaa kuningas.
Nõrk, haige ja kõigi poolt hüljatud, välja arvatud abieluväline poeg, suri Henrik 1189. aastal Prantsusmaal 56-aastaselt. Ta valitses 35 aastat ja talle järgnes Richard.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Inglismaa Henry II?
V: Inglismaa Henry II, tuntud ka kui Henry II Curtmantle, oli Anjou krahv, Maine'i krahv, Normandia hertsog, Akvitaania hertsog, Gaskoonia hertsog, Nantes'i krahv, Iirimaa isand ning kontrollis osa Walesist, Šotimaast ja Lääne-Prantsusmaast. Ta oli Geoffrey V ja keisrinna Matilda poeg.
K: Millal ta abiellus Eleanoriga?
V: Ta abiellus Eleanoriga 1152. aastal.
K: Mis keelt ta rääkis?
V: Tema perekond oli 1066. aastal Normandiast üle tulnud, seega rääkisid nad normanni prantsuse keelt. Kuid ta oli intelligentne ja hästi haritud, nii et ta oskas ladina keelt, mida tol ajal kasutasid Euroopas haritud inimesed.
K: Kuidas ta troonile tuli?
V: Tema troonipärimises Inglismaa troonile lepiti kokku 1153. aastal ja ta jõudis lõpuks troonile pärast Stephen I surma 1154. aastal.
K: Milliseid lahinguid pidasid tema lapsed?
V: Tema laste hulka kuulusid tulevased kuningad Richard, kes hiljem juhtis paljusid lahinguid, ja John.
K: Millist võimu vähendas Henrik oma valitsemisajal? V: Oma valitsemisaja jooksul vähendas Henrik parunite võimu, kes olid saanud väga võimsaks Stephani valitsemise ajal.
K: Millise seaduse kehtestas Henrik oma valitsemisajal? V: 1166. aastal kehtestas Henrik oma valitsemisajal seaduseks vandekohtu.
