Geoffrey V (1113–7. september 1151), keda kutsuti Kena (prantsuse: le Bel) ja Plantagenet (ladina: planta genista), oli alates 1129. aastast Anjou, Touraine'i ja Maine'i krahv. Alates 1144. aastast oli ta Normandia hertsog. Tema abielust keisrinna Matildaga, Inglismaa Henry I tütre ja pärijanna, sündis Geoffreyle poeg Henry Curtmantle, kes sai Inglismaa troonile. Geoffrey oli Plantagenetide suguvõsa rajaja, kes sai oma hüüdnime järgi sellise nime.
Perekond ja päritolu
Geoffrey sündis 1113. aastal Anjou hertsogivõimuga seotud aadlisuguvõssa. Ta oli Fulk V (hilisem Jeruusalemma kuningas) ja tema naise pärija perekonnast; ema pool kuulutas Geoffrey päritolu ka Maine'i ja Touraine'i suguvõsadesse. Tema päritolu ja laienev poliitiline mõju tekitasid aluse hilisemale Angevini (Anjou) võimu kasvule lääne-Euroopas.
Võimule tulek ja poliitika
1129. aastal sai Geoffrey krahviks, kui tema isa Fulk suundus ristisõtta ja hiljem Jeruusalemma troonile. Krahvina keskendus ta oma maavalduste kindlustamisele ja laiendamisele, püüdes säilitada kontrolli Anjou, Maine'i ja Touraine’i üle ning hoides ära naabrite sekkumist. Tema valitsemisaeg langes ajajärku, mil Lääne-Euroopa poliitika oli väga dünaamiline: Inglismaal ja Normandias toimus võimuvõitlus, mis andis Geoffreyle võimaluse laiendada oma mõju ka üle La Manche’i.
Abielu keisrinna Matildaga ja Inglismaa pärijus
Geoffrey abiellus keisrinna Matildaga, Henry I abilise tütrega. See abielu oli nii isiklik kui ka tugeva poliitilise tähendusega: Matilda oli Inglismaa kuninga pärijanna ja tema nõue troonile muutis Geoffrey oluliseks tegijaks Inglismaa ja Normandia asjus. Abielust sündis poeg Henry Curtmantle (hilisem Henry II), kelle pärimisõigus ja Anjou–Normandia ühendus pani aluse hilisemale Plantagenetide dünastiale.
Sõjakäigud Normandias ja hertsogi tiitel
Pärast Inglismaa kuningas Henry I surma puhkes troonivõitlus, mida tuntakse kui Inglise anarhiat (The Anarchy). Geoffrey ja tema naise Matilda püüdsid realiseerida Matilda õigust Inglismaa troonile. Kuigi nende katseid Inglismaal takistas kuningas Stephen, suutis Geoffrey keskenduda Normandia vallutamisele. 1144. aastal ta hõivas Roueni ning kõrvaldas Normandia kättesaamise kaudu olulise vastase võimsuse, mille tulemusena omistati talle Normandia hertsogi
Surm ja pärand
Geoffrey suri 7. septembril 1151. Tema enneaegne surm ei katkestanud aga poliitilist liini: poeg Henry Curtmantle päris Anjou, Maine ja Normandia ning tõusis 1154. aastal Inglismaa troonile, luues nii ühe võimsama keskajaperioodi, mida tuntakse kui Angeviyni impeeriumi. Geoffrey nime järgi nimetatud Plantagenetide suguvõsa valitses Inglismaad sajandeid ja tema pärand kajastub nii dünastilises püsivuses kui ka varasemas ühisvõimus Prantsusmaa territooriumide üle.
Hüüdnimed ja kultuuriline tähendus
Hüüdnimed Kena ja Plantagenet peegeldasid Geoffrey isiklikku kuvandit ja sümboolikat. Nimi Plantagenet tuleneb ladinakeelsest planta genista — broomioksake (harilik põõsas), mida Geoffrey olevat kantud kui embleemi või vutspilli. See perekonnanimi jääb ajalukku kui tähis uue suguvõsa algusest, kelle valitsejad mängisid keskajal olulist rolli nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa poliitikas.
Kokkuvõte: Geoffrey V (1113–1151) oli Anjou, Touraine'i ja Maine'i krahv ning hiljem Normandia hertsog, kelle abielu keisrinna Matildaga ning poeg Henry Curtmantle seadis aluse Plantagenetide dünastiale. Tema tegevus 12. sajandi keskpaigas aitas kujundada Lääne-Euroopa poliitilist maastikku ja sillutas teed Angevinide laialdasele mõjule.

