Plantagenetid – Inglismaa dünastia 1154–1485, Lancaster, York ja Rooside sõjad

Plantagenetide suguvõsa valitses Inglismaad ühel või teisel kujul alates Henry II valitsemisajast 1154. aastast kuni Tudorite suguvõsa võimule tulekuni, kui Richard III langes Bosworthi lahingus 1485. aastal.

See ulatub tagasi Lääne-Prantsusmaa Anjou provintsi Angevini krahvidele (alates 1360. aastast hertsogitele). Sellele kuulub kolm dünastiat: Angevinid, Lancasteri suguvõsa (Lancastrians) ja Yorki suguvõsa (Yorkistid). Lancasterid ja Yorkistid võitlesid üksteise vastu Rooside sõdades, et saada kroon ainult oma dünastiale.

Päritolu ja nimi

Plantagenetide nimi tuleb prantsuse hertsogist Geoffrey'ist, kes kandis hüüdnime "Plantagenet" (ladina keeles Plantagenêt). Tema järeltulijad pärisid trooni läbi Henry II, kelle valitsus tähistas algust pikaaegsele anažee (Angevin) valitsejate järeltulijate järjestusele Inglismaal. Alguses kasutatakse tihti terminit "Angevinid" just nende prantsusmaiste valduste tõttu, hiljem aga nimetatakse kogu perekonda üldnimetusega Plantagenetid.

Peamised sündmused ja reformid

• Õiguslikud ja haldusreformid: Plantagenetide ajal arendasid kuningad ja kohtusüsteem kaasaegset common law’d, tugevnes kuninga administratsioon ning loodi püsivam kohtuvõim.
• Magna Carta (1215): kuningas John (John Lackland) sundis aristokraatiat allkirjastama dokumendi, mis piiras kuninga absoluutset võimu ja pani aluse paremale poliitilisele tasakaalule (kuigi selle tõlgendused arenesid järk-järgult).
• Sõjad ja välist poliitika: Plantagenetid olid olulised osalejad Prantsusmaa sise- ning rahvusvahelistes konfliktides — tähelepanuväärseim oli saja-aastane sõda (1337–1453), mis mõjutas oluliselt Inglismaa ja Prantsusmaa suhteid.
• Katk ja sotsiaalsed muutused: 14. sajandi must surm (Black Death) ja selle järel toimunud rahvastiku- ning majanduslikud muutused muutsid aadli ja talupoegade vahelist tasakaalu ning kiirendasid ühiskondlikke liikumisi.

Tuntud monarhid ja juhtumid

• Henry II (1154–1189) — tugevdas kuningavõimu, reformis õiguskorra ja laiendas valduse haaret Prantsusmaal.
• Richard I ja John — Richard "Südaöökuningas" (Richard the Lionheart) osales ristisõdades; John (John Lackland) kaotas suure osa prantsuse aladest ja sõlmis 1215. aastal Magna Carta.
• Edward I, Edward II, Edward III — Edward I tugevdas kuningavõimu ja laiendas valdusi, Edward III algatas saja-aastase sõja ning tema järeltulijad annavad hilisemale Lancasteri ja Yorki vaidlusele sugupuulise aluse.
• Richard II — tema valitsemise lõpp ja tagandamine 1399. aastal tekitasid pretsedendi dünastiliste vaidluste eskaleerimiseks.
• Henry IV, Henry V, Henry VI — Lancasterite ajastu; Henry V oli edukas Prantsusmaa sõjakäikudel, Henry VI valitsus aga nõrgenes ja lõppes sisemise konfliktiga.
• Edward IV, Edward V, Richard III — Yorki ja Lancasteri vaidlused viivad lõpuks Rooside sõjadeni; Richard III kaotus Bosworthi lahingus 1485. aastal markeerib Plantagenetide valitsuse lõppu.

Lancaster ja York — põhjuste kokkuvõte

Peamised põhjused, miks Lancasterid ja Yorkid omavahel sõdisid:

• Järeltulijate küsimused — Edward III paljude poegade järel tekkisid mitmed tugeva väitega pretendentide harud.
• Poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus — nõrgad valitsejad, sõjalised ebaõnnestumised ja rahalised probleemid lõid pinnase sisekonfliktideks.
• Aristokraatia huvid — paljude võimukandjate ja aadlike liikumine tekitas fraktsioonide moodustumist, mille juhtideks said Lancasteri ja Yorki kujunevad liidrid.
• Sümboolika — Lancasteri punane roos ja Yorki valge roos muutusid võitluse embleemideks, mistõttu nimetatakse konflikti ka Rooside sõjadeks.

Pärand ja mõju

Plantagenetide valitsusajal kujunes välja palju põhilisi institutsioone ja õiguslikke tavapärasusi, mis mõjutasid hilisemat Briti riigi arengut. Samuti kujunes nende ajaloonarratiiviks pikaajaline konflikt, mis lõppes Tudorite tõusuga — Tudorite suguvõsa sidus enda järeltulijad nii Lancasteri kui Yorki vereliinidega ja püüdis riigi stabiliseerida pärast pikki kodusõdu.

Kokkuvõte

Plantagenetide dünastia oli mitmekihiline ajajärk Inglismaa ajaloos: see kattis suuri õigussüsteemi arenguid, välispoliitilisi konflikte ja sotsiaalseid raputusi ning lõppes verise dünastilise võitlusega. Kuigi valitsemine lõppes 1485. aastal Richard III langemisega, jäid Plantagenetide pärand ja muutused Inglismaa poliitikas ja ühiskonnas kauaks aegadele.

Küsimused ja vastused

K: Millal hakkas Plantagenetide suguvõsa Inglismaad valitsema?

Küsimus: Millal tuli Tudorite suguvõsa Inglismaal võimule?

K: Kust pärines Plantagenetide suguvõsa?

K: Mille eest võitlesid Lancasterid ja Yorkistid?

K: Millal toimusid Rooside sõjad?

K: Milline dünastia tuli lõpuks võimule pärast Rooside sõdu?

Otsing