Edward IV: Inglismaa kuningas (1442–1483) ja Rooside sõdade juht

Inglismaa kuningas Edward IV oli Inglismaa kuningas. Ta sündis 28. aprillil 1442. Ta oli Inglismaa kuningas alates 4. märtsist 1461 (ta krooniti ametlikult 28. juunil 1461), kuigi tema valitsusperiood katkes lühiajaliselt 1470–1471, kui troon tagasi sai Henry VI; Edward naasis aga troonile 1471. aastal ja valitses kuni oma surmani 9. aprillil 1483.

Varasus ja taust

Edward oli Yorki hertsogi Richard Plantageneti vanim poeg. Yorki suguvõsa esitas nõude Inglismaa troonile ning Edwardi isa oli üks tugevamaid pretendentidest Lancastrite dünastia kõrval. Aja jooksul kasvas Yorki suguvõsa ja nende toetajate rahulolematus senise kuninga Henry VI Inglismaa, keda paljud pidasid nõrgaks ja ebakindlaks, poliitikaga. See konflikt viis pikema ja verise kokkupõrkeni, mida tuntakse Rooside sõjad nime all.

Rooside sõjad ja troonile tulek

Yorki ja Lancastrite vaheline võitlus eskaleerus 1450.–1460. aastatel. Edward näitas end juba noore mehena oskusliku väejuhi ja moraalse liidrina: ta osales lahingutes, kui oli alles teismeeas, ning teenis mainet osava sõdurina. Wakefieldi lahingus 1460. aastal langes tema isa ning vend Edmund, Rutlandi krahv, mis jättis Edwardile Yorki hertsogi pärijana õiguse trooni nõuda.

Märtsis 1461 sisenes ta armeega Londoni lähistele ja pärast otsustavat võitu Towtoni lahingus märtsis 1461 oli tema positsioon nii tugev, et ta kuulutati kuningaks. Hoolimata noorest east — Edward oli 19 — tugevdas ta oma võimu kiiresti ja krooniti ametlikult suvel 1461.

Valitsejana ja konflikt Warwicki krahviga

Algul valitses Edward koos võimsate toetajatega, eriti Richard Neville'iga, Warwicki krahviga, kes oli Yorki asja tähtis tugisammas. Suhete murenemisel mängis suurt rolli Edwardi salajasõlmitud abielu Elizabeth Woodville, kellega ta abiellus umbes 1464. aastal ilma Warwicki teadmata. Warwick tahtis, et kuningas sõlmiks diplomaatilise abiellumise võõramaise printsessiga, et kindlustada välispoliitilised liidud; Edwardi isiklik valik nõrgestas Warwicki mõjutusvõimu.

Elizabethi perekonna kiire tõus võimule tekitas laialdast pahameelt ja rivistust kõrgema aadli seas. Pingeid suurendas ka see, et Warwick soovis tugevdada enda positsiooni liitudega, mistõttu 1469–1470 puhkes Warwicki ja tema liitlaste vastuseis Edwardile. Warwick sõlmis 1470. aastal isegi ajutise liidu kuninganna Margaretiga ning suutis Henry VI ajutiselt troonile taastada. Edward pidi põgenema Burgundiasse.

Põgenemine, tagasitulek ja lõplik võit

Burgundia ja Edwardi peresuhted aitasid tal koguja uusi vägesid ning 1471. aastal naasis Edward Inglismaale. Ta maandus ja kogus toetust, seejärel alistas Warwicki lahingus Barnetis (14. aprillil 1471) ning tappis Warwicki. Mõne nädala pärast alistas Edward ka kuninganna Margaret ja tema kaaslased Tewkesbury lahingus (4. mail 1471). Pärast neid võite jäi Lancastrite juhtkond murdunuks; kuningas Henry VI leiti peagi vangi ja tema surm vangistuses 1471. aastal kindlustas Edwardi positsiooni — Henry VI surma asjaolud on ajalooliselt vastuolulised ja seda on tõlgendatud erinevalt.

Valitsemispoliitika ja saavutused

Edward IV püüdis taastada rahu ja majanduslikku stabiilsust pärast pikki sõjapidamisperioode. Ta tugevdas riigikassat, julgustas kaubandust ja soosis suhete arengut mandri-Euroopaga, eriti Burgundia kaudu, mis tõi kasu Inglismaa tekstiili- ja villakaubandusele. Edward oli ka isik, kes vähendas mõningaid sõjajärgseid hajutusi ja pyüdles selle poole, et rahu korraldada ning krahvide ja suurfunktsionääride mõju kontrolli all hoida. Tema õukond oli kultuuriliselt aktiivne; Edward toetas arhitektuuri ja kunstilisi ettevõtmisi ning tema vankumatu troon püsis pärast 1471. aastat suhteliselt kindlana.

Perekond ja järglased

Edward ja Elizabeth Woodville, abiellusid ligikaudu 1464. aastal ning neil oli mitu last — kokku kümme last üheksateistkümne abieluaasta jooksul. Kõige tuntumad neist olid:

• Edward (sündinud 1470), kellele anti tiitel Walesi printsi ning kes järgnes isale troonil kui Edward V.
• Richard, hilisemalt tuntud kui üks kahtlusalustest Princes in the Tower'ist.
• Elizabeth, kes abiellus hiljem Henry Tudoriga ja sai emaks Inglismaa kuningale Henry VII (see liit lõpetas Rooside sõjad).

Edwardi õed-vennad mängisid tema valitsemises olulist rolli. Tema vend George, Clarence'i hertsog, vahetas truudust mitu korda ning pärast pikki intriige ja vastuolusid arreteeriti ning suri vangistuses (1478). Noorem vend Richard, Gloucesteri hertsog, oli kaua lojaalne ning temast sai pärast Edwardi surma hiljem kuningas Richard III.

Surm ja pärand

Edward IV suri ootamatult 9. aprillil 1483, olles 40-aastane. Pärast tema surma tõusis troonile lühiajaliselt tema poeg Inglismaa kuningas Edward V, kuid tema valitsemisaeg jäi lühikeseks. Edward V ja tema noorem vend kadusid peagi pärast isa surma Toweris ning nende saatus on üks keskaegse Inglismaa kuulsamaid ajaloolisi mõistatusi — Princes in the Toweri muutumine teadmata on jätnud jälje nii Richardi kui ka Tudorite perioodi tõlgendustele.

Edward IV pärandas Inglismaale võrdlemisi tugeva trooni ja majanduse taastamise alused. Tema valitsemine näitas, kui määrava tähtsusega olid isiklikud liidud, sõjaline oskus ja poliitiline paindlikkus keskajal — ning tema tegevusel olid otsesed tagajärjed Inglismaa valitsejate vahetumisele ja lõpuks Tudorite dünastia tõusule.