Richard III – Inglismaa kuningas (1452–1485): valitsus ja pärand
Richard III — Inglismaa kuningas (1452–1485): valitsus, troonivõim, Rooside sõjad, Bosworthi lahing ja tema vastuoluline pärand.
Richard III (2. oktoober 1452 – 22. august 1485) oli inglise kuningas, kes valitses aastatel 1483–1485 ja oli viimase kuningana Plantagenetide suguvõsast. Ta oli Yorki koja liige Rooside sõdade ajal ja kuningas Edward IV noorem vend.
Varane elu ja karjäär enne trooni
Richard sündis Fotheringhay lossis ning sai noore mehena tuntuks kui osav sõjapealik ja poliitik. Tema tiitlid hõlmasid Gloucesteri hertsogi ametit. Ta teenis oma venna Edward IV kõrval ja mängis tähtsat rolli Yorki võimu kindlustamises, kui Rooside sõjad jätkusid.
Trooni omandamine ja "kaitse" Edward V suhtes
Edward IV suri 1483. aastal ning tema 12-aastane poeg sai kuningas Edward V. Richardile anti ametlikult "kaitsja" roll (Lord Protector), mis tähendas, et ta pidi valitsema riiki kuni noorekuninga täiskasvanuks saamiseni. Varsti pärast seda võttis Richard trooni enda kätte: parlament heitis heaks dokumendi, tuntud kui Titulus Regius, milles väideti, et Edward IV abielu oli kehtetu ja seega olid tema pojad räägitud troonist välja. See võimaldas Richardil kuulutada end kuningaks.
Poiste kadumine Toweris
Varsti pärast trooni haaramist jäid Londoni Toweris elavad Edward V ja tema noorem vend kadunuks. Paljud inimesed hakkasid rääkima, et Richard oli andnud korralduse poiste tapmiseks. Ajaloolased ei ole selles üksmeelel: otsesed tõendid puuduvad ja juhtumi ümber on palju oletusi. Siiski tekitas poiste kadumine tugevat vastuseisu tema vastu ning mõjutas oluliselt tema mainet.
Mässud, Bosworthi lahing ja surm
Richard suutis algselt maha suruda osa sisevastuseisu, sealhulgas mässu, mida juhtis tema endine liitlane Buckinghami hertsog. Siiski tekkis suuramad probleemid siis, kui tema vastu astus üles Henry Tudor, kelle vägi maandus Inglismaal ja kogus toetust Yorki vaenulike jõudude seast. See kulmineerus Bosworth Fieldi lahinguga (22. august 1485), kus Richard sai surma ning tema armee kaotas. Ta oli viimane Inglismaa kuningas, kes langes lahinguväljal.
Matmine, avastamine ja uuema aja uurimused
Richardi surnukeha maeti kiiresti lähikonnas asunud Leicesteri kirikusse. 2012. aastal leiti tema jäänused uuesti ühe autopargi alt tehtud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus. Skeletianalüüs näitas selgroo kõverust (scoliosis) ja mitmeid lahingutraumasid, sh mitu tõsist peavigastust, mis tõenäoliselt põhjustasid surma. Ta maeti uuesti 2015. aastal Leicesteri katedraali suure rahvusvahelise tähelepanu all.
Valitsemine ja seaduslikud sammud
Kuigi Richardi valitsemisaeg oli lühike, püüdis ta tugevdada keskvõimu ja tõhustada haldust põhjapoolsetes maakondades. Ta seadis sisse komisjone, mis uurisid korruptsiooni ja kohtupraktikaid, ning tema administratiivsed sammud näitavad soovi paremini kaitsta vaesemaid alamate kihte ja piirata kohaliku jõuka eliidi omavoli. Mõned ajaloolased tõstavad esile tema seadusi ja hoolsust õigusemõistmises, teised rõhutavad, et tema autoritaarne stiil ja julmad sammud tekitasid laialdast vastuseisu.
Maine ja pärand
Paljude aastate jooksul on Richard III maine olnud väga vastuoluline. Tudori kuningad ja kuningannad soodustasid negatiivset kuvandit, et õigustada Henry Tudori võimu. Ka Shakespeare'i kuulus näidendRichard III kujutas teda kavalana ja silmapaistvalt kurjana, mis on mõjutanud tema kuvandit sajandeid.
Tänapäeva ajaloolased ja huvigrupid annavad mitmekülgsema pildi: mõned väidavad, et ta oli poliitiliselt julge valitseja, kes tegi rea seaduslikke ja halduslikke reforme, ning eitavad süüdistusi poegade tapmises. Teised rõhutavad, et tema karm ja vähekaasunline võimupraktika oli tolle aja poliitilistes oludes pigem tavaline ning tema tegude hindamine nõuab konteksti arvestamist.
Kokkuvõte
- Richard III oli Yorki koja viimane kuningas, kelle valitsemine ja surm märkisid keskset lõppu Plantagenetide ajastule.
- Tema troonile tulek oli seotud poliitiliste manöövrite ja parlamendiga, mis tunnistas Edwardi laste päritolu probleemseks.
- Prinsside kadumine Toweris, Bosworthi lahing ning Tudorite propaganda mõjutasid tugevalt tema postuumselt kujutist.
- Uuem arheoloogiline ja skeletiuuring on andnud täiendavaid fakte tema füüsilise seisundi ja surma kohta, mis on aidanud korrigeerida mõningaid ajaloolisi oletusi.
Varajane elu
Richard oli Yorki hertsogi Richardi noorim poeg. Tal oli kolm vanemat venda, Edward, Edmund ja George. Richard, Yorki hertsog, ja tema teine poeg Edmund langesid mõlemad Rooside sõdade ajal lahingus. Vanim poeg Edward oli väga hea sõdur ja võitis Inglismaa trooni lahingus valitseva kuninga Henry VI vastu. Edwardist sai seejärel Inglismaa kuningas Edward IV ning tema kahest vennast, George'ist ja Richardist, said väga võimsad mehed.
Richard abiellus Anne Neville'iga, kelle isa oli kunagi olnud pere sõber. Richard ja Anne olid teineteist tundnud juba lapsepõlvest saadik, kuid Anne oli viidud Prantsusmaale, kus ta abiellus Walesi printsi, Henry VI pojaga. Kui Walesi prints langes lahingus, jäi Anne leseks ja peagi oli ta abielus Richardiga, kuigi too oli olnud tema abikaasa vaenlane. Richard ja Anne elasid Middlehami lossis Põhja-Yorkshire'is. Neil oli üks poeg, kes sai nime Edward Richard'i venna, kuningas Edwardi järgi. Richard tülitses sageli oma venna George'iga, kes oli abielus Anne'i õe Isabeliga. Kuningas Edward vihastas nii väga, et pani George'i vangi, kus ta suri.
Kuningas Edward abiellus naisega nimega Elizabeth Woodville, kes oli juba varem abielus olnud ja kellel oli palju sugulasi. Peagi said tema sugulased väga rikkaks ja võimsaks, mis tekitas pahameelt nende seas, kes olid enne abielu olnud kuninga soosingus. Edwardil ja Elizabethil sündis mitu last, sealhulgas kaks poega, kes said nimed Edward ja Richard.
Kui Edward IV aprillis 1484 ootamatult suri, sai tema vanemast pojast kuningas Edward V, kuid ta oli veel poiss. Kuningavend Richard oli palunud oma vennal kuningal kahe poisi eest hoolitseda. Ta oli mures, et uus noor kuningas ei suuda riiki korralikult valitseda. Samuti oli ta mures, et Woodville'i perekond hakkab varsti kuningale ütlema, mida teha, ja valitsema riiki ise.
Kuningas Richard
Richard võttis trooni oma vennapojalt kaks kuud hiljem. Ta väitis, et Edward IV abielu Elizabeth Woodville'iga ei olnud korralik abielu ja et see tähendas, et Edward V ei saa olla kuningas. Parlament võttis seejärel vastu seaduse, mis oli sellega nõus. Ta krooniti 3. juulil Richard III-ks.
Richard saatis Edwardi ja tema venna elama Londoni Towerisse. Mõni kuu hiljem kadusid printsid tornis ja neid ei nähtud enam kunagi. Sellest sai "Princes in the Toweri" müsteerium. Tol ajal uskusid paljud inimesed, et kuningas Richard oli käskinud kellegi neid tappa. Paljud ajaloolased nõustuvad sellega, kuid kindel olla ei saa. Richard ei viibinud sel ajal Londonis, kuid poisse valvasid talle lojaalsed mehed. Kui inimesed hakkasid uskuma, et Richard oli andnud korralduse poiste tapmiseks, pöördusid paljud inimesed tema vastu. Üks neist oli Richardi sõber Buckinghami hertsog, kes alustas mässu, mis ebaõnnestus. Henry Tudorist, Lancasteri suguvõsa kaugest sugulasest, sai seejärel Richardi peamine vaenlane. Ta naasis Inglismaale ja kogus armee.
Richard ja Henry armeed võitlesid teineteisega Bosworthi lahingus 1485. aastal. Henry võitis lahingu ja temast sai järgmine Inglismaa kuningas Henry VII. Richard sai lahingus surma, kuigi tõenäoliselt mitte Henry enda poolt. Ta oli viimane inglise kuningas, kes suri lahingus. Ta sai kaks peahaava, mis oleksid teda peaaegu kohe tapnud. Pärast lahingut riisuti tema keha riietest ja kanti alasti hobuse seljas Leicesterisse. Ta maeti Greyfriars'i kirikusse.
Surnukeha taasleidmine ja ümbermatmine
Greyfriars'i kirik lammutati hiljem ja sellest sai osa suure maja aiast. Umbes 200 aastat tähistas haua asukohta kivisammas. See oli 1844. aastaks kadunud. Aastate jooksul lisandusid sellele kohale ka muud hooned. Aastaks 1944 oli haua ümbrus muutunud lähedal asuva nõukogu büroo parklaseks. Mõnda aega arvati, et surnukeha oli visatud jõkke. Leicesteri Bow Bridge'i juures on silt, mis räägib seda lugu, kuid see ei olnud tõsi.
2012. aastal alustasid arheoloogid projekti, et püüda leida surnukeha. 24. augustil 2012 alustasid nad kaevamist parklas ja leidsid esimesel päeval skeleti. 12. septembril pakkusid nad välja, et tegemist on Richard III skeletiga. 4. veebruaril 2013 teatasid nad, et nad on kindlad, et see on tema. Nad olid kasutanud DNA-testi, et veenduda. Tema skelett näitab, et ta oli tapetud kahe peahaavaga, mis sarnaneb sellega, kuidas 15. sajandi kirjanikud olid öelnud, et ta oli surnud. Samuti näitab see, et keha oli pärast tema surma veelgi kahjustatud.
26. märtsil 2015 maeti Richard III surnukeha ümber. Nüüd asub ta Leicesteri katedraalis asuvas hauakambris.
Richardi skelett avastati 2012. aastal.
Ajaloolase seisukohad
Aastaid on arutletud selle üle, kas Richard III oli hea või halb kuningas. Tema valitsemise ajal, mis kestis vaid kaks aastat, oli ta väga populaarne osades riigi osades, eriti Põhja-Inglismaal. Siiski oli piisavalt inimesi, kes teda vihkasid, et tema vaenlased suutsid tema vastu suure armee koondada ja teda lahingus võita.
Sageli öeldakse, et "ajalugu kirjutavad võitjad". Pärast Henry VII võitu käsitleti Richard III-d sageli kirjutistes ja lugudes kurjategijana. Näiteks Shakespeare'i näidendis "Richard III" näidatakse teda täiesti kurjana. Teisest küljest teevad mõned kirjanikud Rikardi valitsemisajast temast kangelase ja ignoreerivad tema vigu.
1605. aastal kirjutas William Camden, et "ta elas kurjalt, kuid tegi häid seadusi". Ka tänapäeva ajaloolased püüavad olla ettevaatlikud Richard III üle otsustades. Näiteks on mõned ajaloolased kiitnud teda selle eest, et ta andis tavainimestele rohkem õigusi. Samas arvavad paljud ka, et ta tõepoolest andis käsu tappa vürstid Toweris.
Richard III seaduste hulgas olid raamatute trükkimise ja müügi piirangute kaotamine, rohkem õigusi kuriteos süüdistatavatele inimestele, seadused inimeste kaitsmiseks pettuse eest maa müümisel, muud liiki pettuste keelustamine ja seaduste muutmine prantsuse keelest inglise keelde. Ta lõi Põhjanõukogu, mis järgmise 150 aasta jooksul aitas lahendada Põhja-Inglismaa probleeme.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Richard III?
V: Richard III oli Inglismaa kuningas aastatel 1483-1485. Ta oli viimane kuningas Plantagenetide suguvõsast ja osa Yorki suguvõsast Rooside sõdade ajal.
K: Mis juhtus, kui Edward IV suri?
V: Kui Edward IV suri, sai tema 12aastasest pojast kuningas Edward V ja Richardile anti "protektori" roll, mis tähendab, et ta pidi riiki juhtima, kuni Edward V sai täiskasvanuks. Kuid Richard III võttis trooni endale.
K: Mis juhtus Edward V ja tema vennaga?
V: Varsti pärast seda kadusid Edward V ja tema noorem vend Londoni Toweris elades. Paljud inimesed hakkasid rääkima, et Richard lasi nad tappa, kuid ajaloolased ei ole selles kindlad.
K: Kuidas reageerisid inimesed Richardi tegevusele?
V: Paljud Yorki koja toetajad uskusid, et ta oli seda teinud, ja pöördusid tema vastu. Tal õnnestus maha suruda oma vana sõbra, Buckinghami hertsogi mäss, kuid ta seisis silmitsi Henry Tudori teise mässuga, mis viis Bosworthi lahingusse, kus ta sai surma ja tema armee kaotas.
K: Kuhu on Richard III maetud?
V: Tema surnukeha maeti kiiresti Leicesteri kirikusse, kuid seejärel avastati see 2012. aastal uuesti ühe parkla alt, enne kui ta 2015. aastal Leicesteri katedraali tagasi maeti.
K: Kuidas on Richardit aja jooksul kujutatud?
V: Paljude aastate jooksul on Richard III-d vaadeldud kurjategijana Tudori kuningate ja kuningannade julgustuse ning Shakespeare'i kuulsa näidendi "Richard III" tõttu. Peaaegu kõik tolleaegsed kirjanikud nägid teda kas kangelase või kurjategijana, kusjuures mõned väitsid, et vaatamata halastamatusele tegi ta palju häid seadusi, samas kui teised väitsid, et selline käitumine oli tollal võimsate inimeste puhul tavaline.
Otsige