Richard I Inglismaa kuningas 1157–1199 Lõvisüda ja kolmas ristisõda

Richard I (8. september 1157 – 6. aprill 1199) oli Inglismaa kuningas aastatel 1189–1199. Teda tuntakse laialdaselt hüüdnimega Richard Lõvisüda (prantsuse keeles Coeur de Lion). Richard oli Inglismaa kuninga Henry II ja Akvitaania Eleanori poeg. Kuna ta oli kolmas poeg, ei oodanud ta tavaliselt trooni pärimist; teda kasvatati ja koolitati pigem sõjaliseks juhiks. Aastal 1168 sai temast Akvitaania hertsog.

Varajane elu ja iseloom

Richard sündis Inglismaal ja kasvas üles peamiselt oma ema valdustes Lõuna-Prantsusmaal, kus omandas rüütluse ja võitluskunstioskused. Ta rääkis eelkõige läänekeelseid romaani keeli (nt oksitaani ja Normandia prantsuse keelt) ning tunti teda kui otsustavat ja sõjaväelise andega juhti. Aastatel enne troonile asumist oli tal konfliktseid suhteid isaga ja vendadega, mis peegeldas Anjou–Plantageneti dünastia perekondlikke pingeid.

Valitsemine ja poliitika

Richard krooniti Inglismaa kuningaks 1189. Kuigi ta oli kuningas, viibis ta Inglismaal väga vähe: oma üheteistkümneaastasest valitsusajast veetis ta kodumaal kokku vaid umbes kuus kuud. Tema peamised huvid ja tegevus keskendusid Anjou imperiumi valduste kaitsmisele ja sõjalistele kampaaniatele väljaspool saart. Ta oli tuntud oma iseloomuliku kavaluse, sõjaväeoskuse ja suure isikliku julgustuse poolest, ent tema laiaulatuslikud sõjalised tegevused kulutasid riigikassat — Inglise rahvas pidi maksma suuri makse, sh üüratu lunaraha, et katta sõjakulud ja hiljem tema lunastus.

Kolmas ristisõda

Richard oli üks peamistest Euroopa juhtidest, kes võtsid osa Saladini vastu suunatud kolmandast ristisõjast. Ristisõjas oli ta silmapaistev sõjalise juhina: ta osales Sitsiilia ja Küprose vallutamises (Küpros jäi tema kontrolli alla pärast 1191. aasta kampaaniat), ning tema juhtimisel võideldi olulistes lahingutes nagu Akkoni ja Arsufi lahing. Ta saavutas Akkoni võidu ja 1191. aastal võitis Arsufis Saladini vägesid, mis tõstis tema mainet kui väejuhina.

Kuigi Richard saavutas mitmeid sõjalisi edusamme, ei õnnestunud tal vallutada tagasi Jeruusalemma. 1192. aastal sõlmis ta Saladini juhtidega kokkuleppe (nn Jaffa lepituse laadi kokkulepe), mis lubas kristlastel kaitstud ligipääsu pühapaikadele, kuid ei taastanud kristlikku valitsust Jeruusalemmas. Ristisõda lõppes lõplikku võiduta, kuid Richardi maine kui vapra ja osava väejuhi kinnistus.

Tagasitee, vangistus ja lunastamine

Pärast ristisõda alustas Richard teed Inglismaale tagasi, kuid tal tuli seista ees ootamatute takistuste ees: tagasiteel püüdis teda kinni Austria hertsog Leopold I ning hiljem anti ta üle Saksa-Rooma keisrile. Richard oli mõneks ajaks vangis ja Inglismaa maksis tema vabastamiseks väga kõrge lunamakse. See vangistus ja lunastuskoormus tõi kaasa suuri rahalisi raskusi tema alamatele ning mõjutas oluliselt tema valitsemisaega ja reputatsiooni kodumaal.

Surm ja mälestus

Richard sai surmavalt haavata 6. aprillil 1199 piiramise ajal Limousinis (link tekstis: Limousinis) asuva lossi juures. Vastuoluline, kuid levinud keskaja jutustus räägib, et teda tabas nool, mis võis sisaldada mürki; tänapäevased uurimused toetavad pigem arvamust, et ta suri noolehaavast tekkinud gangreeni või septitseemia tõttu. Tema keha osa-maitsetesse tulid erinevad matmised: kogu surnukeha maeti Prantsusmaal Saumuri lähedal asuvasse Fontevraud' kloostrisse, nagu ka tema isa ja ema; tema siseorganid maeti Chalus'isse, Limoges'i lähedal; ja tema süda maeti Rouenis asuvasse Notre Dame'i katedraali. Hiljem leiti süda 1838. aastal ning 2012. aastal läbi viidud analüüsid ei leidnud veenavaid tõendeid mürgituse kohta, mis lükkab alusetuks osa keskaja legendidest.

Richardile järgnes troonil tema noorem vend John, kuna Richardi abielust Berengaria of Navarrega ei sündinud pärijat, kes oleks järeltulija positsiooni nõudnud.

Pärand ja kultuuriline kuvand

Richard I jäi ajalukku kui sõjaväeline ideaal: vapra, isiklikult julge ja sõjalise virtuoossusega kuningana. Samas peeti teda ka kaugeks valitsejaks, kes pühendas palju aega oma valduste kaitsmisele ja vägedele väljaspool Inglismaad, jättes sisemised asjad sageli teiste hooleks. Tema elu ja teod on inspireerinud arvukalt legende, romaanilisi kirjeldusi ja populaarset kultuuri (sh seosed Robin Hoodi lugudega), kus teda kujutatakse sageli sõja- ja rüütluse sümbolina.

Kokkuvõttes oli Richard I tugeva isiksusega ja sõjaliste saavutustega valitseja, kelle tehniline võimekus ja kuulsus ei suuda varjata tema valitsemise ajal tekkinud majanduslikke ja poliitilisi pingeid.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes oli Inglismaa Richard I?

K: Milline oli tema suhe Henrik II ja Eleanor Akvitaaniaga?

K: Mida ta tegi kolmanda ristisõja ajal Saladini vastu?

K: Kuidas suri kuningas Richard?

K: Kuhu maeti kuningas Richardi säilmed?

Otsing