Wettinite suguvõsa oli Saksa krahvide, hertsogite, vürstide (Kurfürsten) ja kuningate dünastia, mis valitses tänapäeval tuntud Saksimaa ja Tüüringi liidumaade territooriumil üle 800 aasta. Wettinide suguvõsa liikmed olid ka Poola kuningad, samuti moodustasid nad Suurbritannia, Portugali, Bulgaaria, Poola, Saksimaa ja Belgia valitsejad. Tänapäeval valitsevad oma riike vaid Briti ja Belgia liinid, kuid Bulgaaria viimane tsaar Simeon II oli aastatel 2001-2005 Bulgaaria peaminister. Simeon Saxe-Coburg-Gotha on ainus endine kuningas, kes on kunagi naasnud oma riiki valitud juhina.

Päritolu ja varajane tõus

Wettinite suguvõsa juuri ühendatakse Wettini lossis (saksa keeles Burg Wettin) paiknevate mõisnike ja krahvidega; kirjalikud allikad viitavad Wettinile juba 11. sajandil. Aja jooksul suurenes suguvõsa varade ja mõisate hulk Tüüringi ja Saksimaa aladel ning sellest kasvas välja üks Kesk-Euroopa mõjukamaid dünastiaid, mis püsis poliitiliselt olulise jõuna üle seitsme ja poole sajandi.

Ernestini ja Albertini harud

1485. aasta Leipzigi lepingu järel jagunes Wettinide pärand kaheks põhiharuks:

  • Ernestini haru — sai peamiselt Tüüringi ja väiksemate Saksi hertsogkondade alad; sellest harust tekkisid mitmed väiksed Saksi duukrid (nt Saxe-Weimar, Saxe-Coburg, Saxe-Gotha jpt), mida nimetatakse sageli Ernestini „Ernestine” dünastiaks.
  • Albertini haru — sai Valitsevaks Saksi haruks (Albertine line), kelle liikmed olid Saksa-Rooma riigi Kurfürstide (valijate) hulgas ning hiljem Saksi kuningad (alates 19. sajandist).

Ernestini haru jagunes omakorda mitmeks väiksemaks Saksi-duktaadiks, mistõttu Tüüringi alade poliitiline kaart oli sajandeid killustunud.

Wettinid ja usu- ning riigipoliitika

Wettinid mängisid keskset rolli ka Lääne-Euroopa suuremates poliitilistes ja religioossetes muutustes. Näiteks oli Saksi valitseja Frederick III (tuntud kui Frederick the Wise) Lutheri varjupaigataja ja tema ülikool Wittembergis sai 16. sajandi alguses reformatsiooni keskuseks. Wettinid osalesid imperiaalsetes poliitilistes liitudes, ristisõdades, liidulepingutes ja pärandusvaidlustes, mis kujundasid Keskaegset ja varauusaegset Saksamaad.

Rahvusvahelised troonid ja Saxe‑Coburg‑Gotha

Wettinide kuulsaim eksport oli Saxe‑Coburg‑Gotha haru, mille liikmed astusid Rootsi- ja muu‑Euroopa dünastilistesse liitudesse ning andsid valitsejaid mitmesse maasse. Olulisemad näited:

  • Suurbritannia: Prince Albert (Saxe‑Coburg‑Gotha) abiellus kuninganna Victoria'ga 1840. Aastal said nende järglased Briti valitsevaks dünastiaks; 1917. aastal muutis Briti kuninglik perekond oma perekonnanime sõjaolukorras Windsoriks, kuid sugupuu kaudu on neil Wettini päritolu.
  • Belgia: Leopold I, sündinud Saxe‑Coburg'ist, sai 1831. aastal esimese Belgia kuningana. Belgia monarhia tänased valitsejad on tema järeltulijad.
  • Portugal: Ferdinando (Ferdinand II) Saxe‑Coburg‑Gotha oli Portugali kuninganna Maria II abikaasa ja kuningas‑consort XIX sajandil; tema järglased mõjutasid Portugali poliitikat ja kultuuri.
  • Bulgaaria: Ferdinand I (sündinud Saxe‑Coburg‑Gotha) valiti 1887 Bulgaaria vürstiks ja kuulutas 1908 välja kuningriigi; tema pojapoeg Simeon II oli lapsepõlves Bulgaaria tsaar ja naasis aastakümnete pärast riiki poliitikuna, olles 2001–2005 Bulgaaria peaminister.
  • Poola: Saksi kurfürstid Augustus II (Augustus II tugev) ja tema poeg Augustus III olid 17.–18. sajandi alguses Poola kuningad (poliitiline liit ja isiklik ühendus Saksi ja Poola troonide vahel).

Mitmekülgne dünastiline pärand

Wettinide järelkond on andnud mitmeid väiksemaid ja suuremaid Saksi prefiksitega hertsogkondi (nt Saxe‑Weimar‑Eisenach, Saxe‑Meiningen, Saxe‑Altenburg jne), millest paljud mõjutasid kultuuri, kunsti ja haridust (näiteks Weimari klassikud ja saksa kultuurielu). Wettinide mantlid ja heraldika on levinud paljudes Euroopas ja nende dünastiline võrgustik sidus Saksa valitsejad paljude teiste Euroopasse kuninglike peredega läbi abielude ja liitudega.

Tänapäevane mõju ja pärand

Kuigi suurem osa Wettinide valitsevatest hertsogkondadest ja kuningriikidest kaotasid oma poliitilise võimu 19. ja 20. sajandi revolutsioonide, rahvusriikide ja maailmasõdade käigus, jätkub suguvõsa kultuuriline ja ajalooline mõju. Belgia monarhia ja Ühendkuningriigi troonile kuuluv sugupuu kannavad endiselt märki Saxe‑Coburg‑Gotha pärandist. Bulgaaria Simeon II erakordne tagasitulek nii monarhina kui hiljem valitud peaministrina on ainulaadne juhtum kaasaegses Euroopa ajaloos.

Kokkuvõte: Wettinite üle 800‑aastane ajalugu hõlmab keskajal tõusmist piirkondlikuks võimuks, dünastiliste harude laienemist kogu Euroopasse ning suurt rolli usulistes ja poliitilistes muutustes. Nende järeltulijad on istunud mitmel Euroopa troonil, mõningad liinid on tänaseni valitsevad ning nende pärand on nähtav nii poliitikas, kultuuris kui ka muinas- ja kunstiarhiivides.