Pürenee Liit (1580–1640): Portugali ja Hispaania dünastiline unioon
Pürenee Liit (tuntud ka kui Ibeeria või Pürenee unioon) oli de facto dünastiline ühendus, mille all Portugali ja Habsburgide Hispaania kuningad kandsid sama krooni ning valitsesid Pürenee poolsaart aastatel 1580–1640. Pärast 1580. aasta portugali pärilussõja lõppu liideti Portugali kroon Habsburgide Hispaania haruga: dünastiline liit tõi Kastiilia, Portugali ja Aragóni kroonid ning nende külge kuulunud koloniaalvaldkonnad sama monarhi valitsemise alla. Praktikas jäid igal kuningriigil oma institutsioonid, valitsemiskorrad ja õigustraditsioonid; neid sidus eelkõige ühine kuningas ning teatud ühised välispoliitilised huvid. Välismaalaste seadused (Leyes de extranjeria) sätestasid, et ühe kuningriigi alam oli teistes Pürenee kuningriikides välismaalane. Terminit Pürenee unioon tol ajal ei kasutatud — see on hilisem ajaloolaste nimetus.
Algus ja taust
Pürenee ühinemise mõte polnud uus: kuningad ja dünastiad olid sajandeid püüdnud kas poliitiliselt või abieluteed korrastada poolsaare vägesid. Näiteks visigootide kuningriigi mälestus ja varasemad tiitlid nagu Imperator totius Hispaniae osutasid soovile omada ülehispaanialikku autoriteeti. Kui Portugali- ja Astuuria vürst Miguel da Paz (1498–1500) oleks ellu jäänud, oleks ühendus võinud aset leida juba varem, kuid ta suri lapsepõlves.
Portugali ajalugu alates 1578. aasta dünastilisest kriisist kuni esimeste Braganza kuningate majani oli üleminekuperiood. Pärast kuningas Sebastian I surma Alcácer Quibiri lahingus (1578) ja kardinal Henry surma (1580) tekkis troonipärimine, kus peamisteks pretendeerijateks olid António, Prior of Crato, ja Hispaania kuningas Philip II, kellel oli nõrgem, ent olemasolev õiguslik päritolu nõudmise toetuseks. Hispaania väeoperatsioonid ja poliitiline surve lõid aluse 1580. aasta liidule; vastuastumine jätkus aga veel mõnes Portugali territooriumis, näiteks Azooridel, kuni 1583. aastani.
Haldus ja poliitiline korraldus
Habsburgide kuningad püüdsid Portugali suveräänsust ja privileege suuresti säilitada, et teenida stabiilsust ning ennetada laialdasemat vastuseisu. Portugal säilitas eraldi seadused, tollimaksu- ja kaubandussüsteemid ning oma ametkonnad; sama kehtis ka kohtusüsteemi kohta. Samal ajal koondas Hispaania monarhia oma kätes välismaiste ja sõjaliste huvide juhtimise ning võis nõuda Portugali ressursside suunamist Hispaania üldisele sõjalisele ja poliitilisele strateegiale — see tekitas pingeid, sest Portugal tajus end tihti teenijana Hispaania huvidele.
Majanduslikud ja koloniaalsed mõjud
Portugali impeerium oli 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses veel laialdane: vürtsikaubandus India ookeanil oli algsetel sajanditel erakordselt tulus pärast Vasco da Gama's avastatud ookeaniteed kuni Henrik Meresõitja aegadest. See meretee võimaldas Euroopasse suunduva vürtsikaubanduse mööda ümber Aafrika kulgevat rada, mis vähendas sõltuvust Lähis-Ida kaudu kulgenud marsruutidest.
Kuid 17. sajandi jooksul hakkasid välised jõud (peamiselt Madalmaad, hiljem ka Inglismaa ja Prantsusmaa) ründama ning hõivama Portugali idapoolseid kaubanduspunkte ja mereteeid. Hollandi ja inglise ettevõtted haarasid üha suurema osa vürtsi-, suhkru- ja orjakaubandusest ning lõid tee Portugali kauplemise pikaajalisele langusele. Samal ajal sattusid Portugali kolooniad Harva Hispaania ja Habsburgide süngete sõjaliste konfliktide keskele: Hispaania sõjalised vajadused, näiteks abi katoliiklikus võitluses Euroopa sõdades (sealhulgas kolmekümneaastases sõjas), ning sõjaliste konfliktide tagajärjel aeti Portugali meresid ja kolooniaid piirima ja ründama.
Samal ajal kasutas ühine kroon ära Hispaania sõjalist jõudu, mis mõnel moel kaitses Portugali koloniaalhuve (nt Brasiilia territooriumi suhtes) ja häiris Hollandi kaubandust. Tegelikkuses aga tekitas see olukord vastuolusid: Portugali kaubanduse edule avaldas survet nii väliskonkurents kui ka liidu sees toimuv ressursside ümberjaotamine. Tulemuseks oli Portugali kasvav sõltuvus oma kolooniatest, esmalt Indiast ja seejärel eriti Brasiiliast.
Lõpp, taastamine ja pärand
Pürenee Liidu periood lõppes 1640. aastal, kui Portugali aadlikud ja parteid viisid läbi riigipöörde, taastades sõltumatu Portugali trooni ja kuulutades Braganza dünastia esindaja João (John) IV kuningaks. See sündmus tähistas Portugali riikliku iseseisvuse taastumist ning algatas pikaajalised võitlused Hispaaniaga selle tagajärgedega koloniaalvõimete ja kaubanduse ümberkujundamisel.
Ajaloos hinnatakse Pürenee Liitu nii kui perioodi, mil Portugali üle kaugsüsteemide ja kolooniate kontrolli mõjutasid Euroopa poliitilised konfliktid ja majanduslik konkurents. See oli ajavahemik, mis tõi kaasa koloniaalsete alade kaotusi Aasias ja Aafrikas, muutused atlandi-äärses suhkru- ja orjakaubanduses ning lõpuks Portugali poliitilise ja majandusliku ümberorienteerumise Brasiilia suunas. Tänapäeva ajaloolased kasutavad terminit Pürenee unioon kui mugavat mõistet selle 1580–1640 kestnud dünastilise perioodi kirjeldamiseks.
Oluline märkida: artikkel on mõeldud ülevaatlikuks ja ei kata kõiki detaile (näiteks seisu konkreetsetes lahingutes, administratiivsete ametikohtade nimetusi või kõigi koloniaalsete kaotuste kronoloogiat). Konkreetsete sündmuste ja aastaarvude täpsemaks uurimiseks on soovitatav pöörduda täpsemate ajalooliste allikate ja monograafiate poole.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Pürenee Liit?
V: Pürenee Liit oli riik, mis valitses Pürenee poolsaart aastatel 1580-1640. See ühendas Kastiilia, Portugali ja Aragóni kroonid koos nende vastavate koloniaalvaldustega Hispaania monarhia valitsemise alla.
K: Kuidas see tekkis?
V: Pärast Portugali noore kuninga ja tema onu surma pidasid kolm nende sugulast Portugali pärilussõda. Hispaania Filip II võitis, ühendades seega Portugali monarhia ja Habsburgide suguvõsa Hispaania haru.
K: Millised olid selle peamised tunnused?
V: Institutsioonid, valitsus ja õigustraditsioonid jäid üksteisest sõltumatuks; neil oli lihtsalt sama kuningas Habsburgide Hispaaniast. Lisaks sellele määrasid riiklikud seadused, et ühe kuningriigi kodanikke peeti kõigis teistes liiduga hõlmatud kuningriikides välismaalasteks.
K: Kas seda oli varemgi üritatud?
V: Jah - Sancho III Navarra ja Alfonso VII Leóni ja Kastiilia võtsid mõlemad sajandeid varem tiitli Imperator totius Hispaniae, mis tähendab "kogu Hispania keiser". Lisaks sellele, kui Miguel da Paz (1498-1500), Portugali ja Astuuria vürst oleks saanud kuningaks juba varem, siis oleks liitumine võinud toimuda ka varem.
Küsimus: Millist mõju avaldas see kaubandusele?
V: Portugali impeeriumi vürtsikaubandus saavutas algusaegadel haripunkti, kuid vähenes lõpuks hollandlaste, inglaste ja prantslaste röövimiste ning samuti Atlandi orjakaubanduse kasvava sissetungi tõttu, mis õõnestas peaaegu monopoli ookeanilise vürtside orjakaubanduses. See viis Portugali vürtsikaubanduse pikaajalisele langusele, tekitades samal ajal pingeid ka liidus endas.
K: Kuidas mõjutas see Portugali majandust? V: See tõi kaasa riigi sõltuvuse kolooniatest, kõigepealt Indiast, seejärel Brasiiliast, kuna Habsburgide monarhia poolt Portugalist välja suunatud rikkused aitasid toetada katoliiklaste poolset kolmekümneaastast sõda, samuti lõppes Aviz'i dünastia periood, mille jooksul Ibeeria Liit ise.
