Isiklik liit

Mõned näited personaalsete liitude kohta

Andorra

• Osaline personaalunioon Prantsusmaaga alates 1607. aastast (Prantsusmaa president ja endine Prantsusmaa kuningas on üks Andorra riigipeadest, teine riigipea on Kataloonia (Hispaania) La Seu d'Urgelli piiskop).

Belgia

Isiklik liit Kongo Vaba Riigiga aastatel 1885-1908, mil ta annekteeris Kongo Vaba Riigi.

Bohemia

• Isiklik liit Poolaga 1003 - 1004 (Böömimaa okupeeritud poolakate poolt)
• Isiklik liit Poola 1300-1306 ja Ungariga 1301-1305 (Wenceslas II ja Wenceslas III).
• Personaalunioon Luksemburgiga 1313 - 1378 ja 1383 - 1388
• Isikuline liit Ungariga 1419-1439 (Luksemburgi Sigismund ja tema vader) ja 1490-1526 (Jagelloni dünastia).
• Iseseisvusliit Austria ja Ungariga 1526 - 1918 (v.a. aastad 1619 - 1620)

Brandenburg

• Personaalunioon Preisimaa hertsogiriigiga alates 1618. aastast, kui Preisimaa hertsog Albert Friedrich suri ilma meessoost pärijateta ja tema vader Johannes Sigismund, Brandenburgi kuurvürst, sai mõlema riigi valitsejaks. Brandenburg ja Preisimaa säilitasid eraldi valitsused ja võimu asukohad vastavalt Berliinis ja Königsbergis kuni 1701. aastani, mil Friedrich Wilhelm I ühendas need üheks valitsuseks.

Kongo Vaba Riik

Isiklik liit Belgiaga aastatel 1885-1908, mil Belgia annekteeris selle.

Austraalia

• Alates 1941. aastast, pärast Westminsteri statuudi ratifitseerimist 1942. aastal, mis lõpetas Briti parlamendi õiguse Austraalia kohta seadusi vastu võtta. 1986. aasta Austraalia seadusega kaotati muu hulgas Privy Council kui viimane apellatsioonikohus Austraalia kohtusüsteemis. Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II tegutseb iseseisvalt Austraalia kuningannana oma aseesimehe, kindralkuberneri kaudu, kelle nimetab ametisse peaminister.

Iirimaa

• Isiklik liit Inglismaa Kuningriigiga alates 1541. aastast, mil Iiri parlament kuulutas Inglismaa kuninga Henry VIII ka Iirimaa kuningaks, kuni 1707. aastani, mil Inglismaa Kuningriik ja Šotimaa Kuningriik ühinesid unioonilepinguga ja asendati Suurbritannia Kuningriigiga.
• Isiklik liit Šotimaa kuningriigiga alates 1603. aastast, mil Šotimaa kuningas James VI sai Inglismaa ja Iirimaa kuningaks, kuni 1707. aastani, mil Inglismaa ja Šotimaa kuningriik ühinesid ja asendati Suurbritannia kuningriigiga.
• Isikuliit Suurbritannia Kuningriigiga 1707. aastast kuni 1800. aastani, mil kaks kuningriiki liideti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks.
• Isiklik liit Hannoveriga aastatel 1714-1800.
• Rahvaste Ühenduse kuningriigina aastatel 1922-1936/1949, mil sellest sai vabariik (vt Iirimaa riigipea aastatel 1936-1949).

Taani

• Isikuliit Norraga aastatel 1380-1814 (Norra Riksråd kaotati 1536. aastal).
• Kalmari liit Norra ja Rootsiga aastatel 1389-1521 (mõnikord ei ole enam olemas).
• Taani kuningad olid samal ajal Schleswigi ja Holsteini hertsogid 1460-1864. (Holstein oli osa Pühast Rooma keisririigist, mis nüüdseks on osa Saksamaast).
• Isamaaga 1918. aastast kuni 1944. aastani, mil Islandist sai vabariik.

Inglismaa

• Isikuliit Iirimaaga alates 1541. aastast (kui Iirimaa tõsteti kuningriigi tasemele) kuni 1707. aastani.
• Isiklik liit Šotimaaga aastatel 1603-1707 (kui nad liideti Suurbritannia kuningriigiks).
• Personaalunioon Madalmaadega aastatel 1689-1702, kusjuures Madalmaade staadionär oli ka Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa kuningas.

Tegelik olukord oli veidi keerulisem, sest Madalmaade provintsid Holland, Zeeland, Utrecht, Gelderland ja Overijssel astusid 1689. aastal ja Drenthe 1696. aastal personaaluniooni. Ainult 2 Hollandi provintsi ei astunud kunagi personaaluniooni: Friisimaa ja Groningen.

Prantsusmaa

• Isiklik liit Bretagne'i hertsogkonnaga alates 1491. aastast, mil Bretagne'i hertsoginna Anne abiellus Prantsusmaa kuninga Karl VIII-ga sunniviisiliselt, kuni 1532. aastani, mil Bretagne'i hertsogkond liideti ametlikult Prantsusmaa Kuningriigiga.
• Isiklik liit Navarraga aastatel 1589-1620, mil Navarra liideti ametlikult Prantsusmaaga.
• Osaline personaalunioon Andorraga alates 1607. aastast (Prantsusmaa president on üks Andorra riigipeadest).

Suurbritannia

• Isikuliit Iirimaaga alates loomisest 1707. aastal kuni selle kaotamiseni 1801. aastal (kui nad liideti Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks).
• Isiklik liit Hannoveriga alates George I ametisseastumisest 1714. aastal kuni selle kaotamiseni 1801. aastal.

Hannover

• Isiklik liit Suurbritannia ja Iirimaaga aastatel 1714-1801
• Isiklik liit Ühendkuningriigiga aastatel 1801-1837, kui erinevate pärimisseaduste tõttu tõusis kuninganna Victoria Briti troonile ja tema onu Ernest August Hannoveri troonile.

Püha Rooma keisririik

• Isiklik liit Hispaaniaga aastatel 1519-1556 Karl V ajal.

Ungari

• Isiklik liit Horvaatiaga aastatel 1102-1918.
• Personaalunioon Poolaga aastatel 1370-1382 Louis Suure valitsemise ajal. Seda perioodi Poola ajaloos nimetatakse mõnikord Andegaweni Poolaks. Louis päris Poola trooni oma emapoolselt onult Kasimir III-lt. Pärast Louis'i surma otsustasid Poola aadlikud (szlachta) lõpetada personaaluniooni, kuna nad ei soovinud, et neid valitseksid Ungarist, ja valisid uueks valitsejaks Louis'i noorema tütre Jadwiga, samas kui Ungari päris tema vanem tütar Maria. Personaalunioon Poolaga teist korda 1440-1444.
• Personaalunioon Böömiga aastatel 1419-1439 ja 1490-1918
• Isiklik liit Püha Rooma keisririigiga aastatel 1410-1439 ja 1526-1806 (v.a 1608-1612).
• Isikuliit Austriaga aastatel 1867-1918 (Austria-Ungari kaksikmonarhia) Franz Josephi ja Karl IV valitsemise ajal (tegelikult oli tegemist pigem dünastilise liiduga, mitte isikliku liiduga).

Island

• Isikuliit Taaniga 1918. aastast kuni 1944. aastani, mil riigist sai vabariik.

Iirimaa

• Isiklik liit Inglismaaga alates 1541. aastast (kui Iiri parlament kuulutas Inglismaa kuninga Henry VIII Iirimaa kuningaks) kuni 1707. aastani (Suurbritannia moodustamisel).
• Isiklik liit Šotimaaga (ja Inglismaaga) aastatel 1603-1707 (kui Inglismaa ja Šotimaa liideti Suurbritannia Kuningriigiks).
• Isiklik liit Madalmaadega aastatel 1689-1702, kusjuures Iirimaa, Šotimaa ja Inglismaa kuningas oli ka enamiku Madalmaade provintside linnapea. Tegelik olukord oli veidi keerulisem, sest Madalmaade provintsid Holland, Zeeland, Utrecht, Gelderland ja Overijssel astusid 1689. aastal ja Drenthe 1696. aastal personaaluniooni. Ainult 2 Hollandi provintsi ei astunud kunagi personaaluniooni: Friisimaa ja Groningen.
• Iseseisev liit Suurbritanniaga aastatel 1707-1801 (mil nad ühinesid Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks).
• Isiklik liit Hannoveriga aastatel 1714-1801.
• Isiklik liit Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga aastatel 1922-1937/1949 (vt Iiri riigipea aastatel 1936-1949).

Leedu

• Personaalunioon Poolaga aastatel 1386-1569 - Poola-Leedu Liit. 1569. aastal muutus Poola-Leedu Liitvabariigi föderatsiooniks.

Luksemburg

• Isikuliit Madalmaadega aastatel 1815-1890

Navarra

• Isiklik liit Prantsusmaaga aastatel 1589-1620, mil Navarra liideti ametlikult Prantsusmaaga.

Madalmaad

• Personaalunioon Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaaga aastatel 1689-1702, kusjuures enamiku Madalmaade provintside linnapea oli ka Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa kuningas. Tegelik olukord oli veidi keerulisem, sest Madalmaade provintsid Holland, Zeeland, Utrecht, Guelders ja Overijssel astusid 1689. aastal ja Drenthe 1696. aastal personaaluniooni. Ainult 2 Hollandi provintsi ei astunud kunagi personaaluniooni: Friisimaa ja Groningen.
• Personaalunioon Luksemburgiga aastatel 1815-1890.

Norra

• Isiklik liit Rootsiga aastatel 1319-1343
• Isikuliit Taaniga aastatel 1380-1814 (Norra Riksråd kaotati 1536. aastal).
• Kalmari liit Taani ja Rootsiga aastatel 1389-1521 (mõnikord ei ole enam olemas).
• Isiklik liit Rootsiga alates 1814. aastast (kui Norra kuulutas end Taanist iseseisvaks ja oli sunnitud Rootsile liituma) kuni 1905. aastani.

Poola

• Isikuliit Ungariga aastatel 1370-1382 ja 1440-1444 (vt Ungari osa eespool).
• Isiklik liit Leeduga aastatel 1386-1569, mida tuntakse Poola-Leedu Liidu nime all. Aastal 1569 muudeti liit Poola-Leedu Liitvabariigi föderatsiooniks.
• Idapoolne osa: Isiklik liit Venemaaga aastatel 1814-1832, tuntud kui Kongress-Poola; pärast sõjaväeülestõusu mahasurumist annekteeris Venemaa selle territooriumi täielikult.

Poola-Leedu

• Isikuliit Rootsiga aastatel 1592-1599
• Personaalunioon Saksimaaga aastatel 1697-1705, 1709-1733 ja 1733-1763.

Portugal

• Pürenee Liit Hispaaniaga 1580-1640 (Hispaania poeg ja pojapoeg Philip II alluvuses).

Rumeenia

• Valahhia ja Transilvaania vaheline personaalunioon 1599-1600 Mihhail Julma valitsemise ajal
• Vallaavia, Moldaavia ja Transilvaania vaheline personaalunioon aastatel 1600-1601 Mihhail Julma valitsemise ajal.
• Vallaavia ja Moldaavia vaheline personaalunioon 1859-1862 Aleksander John Cuza valitsemise ajal.

Šotimaa

• Isiklik liit Inglismaaga ja Iirimaaga 1603-1707 (kui Inglismaa ja Šotimaa liideti Suurbritannia Kuningriigiks).
• Personaalunioon Madalmaadega aastatel 1689-1702, kusjuures Šotimaa, Inglismaa ja Iirimaa kuningas oli ka enamiku Madalmaade provintside linnapea. Tegelik olukord oli veidi keerulisem, sest Madalmaade provintsid Holland, Zeeland, Utrecht, Gelderland ja Overijssel astusid 1689. aastal ja Drenthe 1696. aastal personaaluniooni. Ainult 2 Hollandi provintsi ei astunud kunagi personaaluniooni: Friisimaa ja Groningen.

Hispaania

• Isiklik liit Püha Rooma keisririigiga aastatel 1519-1556 Karl I (Karl V, Püha Rooma keiser) alluvuses.
• Pürenee Liit Portugaliga aastatel 1580-1640 (Hispaania poeg ja pojapoeg Philip II alluvuses).

Rootsi

• Isiklik liit Norraga aastatel 1319-1343
• Kalmari liit Taani ja Norraga aastatel 1389-1521 (mõnikord ei ole enam olemas).
• Personaalunioon Poola-Leeduga aastatel 1592-1599
• Isikuliit Norraga aastatel 1814-1905 (mõnikord Rootsi-Norra).

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

• Isiklik liit Hannoveriga aastatel 1801-1837, kui erinevate pärimisseaduste tõttu tõusis Briti troonile kuninganna Victoria ja Hannoveri troonile tema onu Ernest Augustus.