Overijsseli provints
Overijssel (ladina keeles: Transisalania) on Madalmaade provints. See asub riigi kesk-idaosas. Provintsi nimi tähendab nii hollandi kui ka ladina keeles "maad üle IJsseli jõe". Overijsseli pealinn on Zwolle. Selle suurim linn on Enschede.
Geograafia
Overijssel on idas Saksamaa. Lõuna pool asub Gelderlandi Achterhoeki piirkond, lääne pool Gelderlandi Veluwe piirkond ja Flevoland ning põhjas Friesland ja endine Drenthe'i moor. Overijssel koosneb kolmest piirkonnast: Kop van Overijssel loodes, Salland provintsi keskosas ja Twente idas. Peale pealinna Zwolle on suuremad linnad Almelo, Deventer, Enschede ja Hengelo.
Kagu pool on maa enamasti liivane. Seda läbivad väikesed jõed ja ojad. Sellised jõed on näiteks Regge ja Dinkel. Loodeosas koosneb geoloogia peamiselt Overijsselse Vechti setetest ja savist. Põhjaosad olid kunagi kaetud veenidega, mis eraldasid Drenthe'ist kuivemat ja põllumaad rohkem kasutavat lõunaosa. Neid soid on suures osas kasutatud kütusena. Tänapäeval on säilinud vaid väikesed laigud (Engbertsdijksvenen Tubbergeni lähedal, Witteveen (Haaksbergeni lähedal ja Aamsveen (Enschede lähedal). Äärmises loodeosas domineerib kunagise turbakaevandamise tagajärjel tekkinud järvede süsteem, Weerribben, mis on väärtuslik märgala.
Overijsseli kõrgeim punkt on Losseri vallas asuva Tankenbergi tipp. Selle kõrgus on 89 meetrit. Madalaim punkt asub Kampeni lähedal Mastenbroek Polderis 2 meetrit allpool merepinda.
Ajalugu
Overijssel oli varem tuntud kui Oversticht. Aastal 1336 tehti see Gueldersi osaks. Aastal 1347 anti see Utrechti piiskopkonnale. Utrecht oli tuntud kui het Sticht. Piiskopid andsid Overstichi 1528. aastal keiser Karl V-le, kes nimetas end "Overijsseli isandaks". Sellega andis ta provintsile selle tänapäevase nime. Inimesed ühinesid teiste hollandlastega ja mässasid Karli troonipärija Philip II vastu. Overijsselit hakkasid valitsema provintsi kõige võimsamad linnapead ja isandad.
Pärast lühiajalist okupatsiooni Münsteri piiskopi vägede poolt (1672-1674) sai Overijssel uue valitsemisvormi. See andis staadioniomanikele rohkem võimu. Laialdane vastupanu suurema võimu vastu kogu provintsis viis 1795. aastal Bataavia Vabariigi tekkimiseni. Tekkis tsentralistlik valitsus ja Madalmaad organiseeriti mitmeks departemanguks, mis põhinesid revolutsioonilises Prantsusmaal kasutatavatel departemangudel. Esialgu organiseeriti see omaette departemanguks, kuid 1798. aastal liideti see Drenthega, moodustades Ouden Ijsseli, mis 1801. aastal nimetati ümber Overijsseliks.
1810. aastal annekteerisid prantslased Bataavia Vabariigi ja Overijssel liideti uueks Prantsuse departemanguks Bouches-de-l'Yssel. Pärast Napoleoni lüüasaamist 1814. aastal loodi Madalmaade kuningriik ja endine Overijsseli provints uuesti. Overijssel oli Teise maailmasõja ajal 1940. aasta maist kuni selle vabastamiseni 1945. aasta aprillis lühiajaliselt natsi-Saksamaa poolt okupeeritud. Noordoostpolder, mis oli 1942. aastal kuivale pandud, oli osa Overijsselist alates 1962. aastast kuni 1986. aastani, mil sellest sai osa vastloodud Flevolandi provintsist.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas on provintsi nimi ladina keeles?
V: Provintsi nimi ladina keeles on Transisalania.
K: Kus asub Overijssel?
V: Overijssel asub Madalmaade kesk-idaosas.
K: Mida tähendab nimi "Overijssel"?
V: Nimi "Overijssel" tähendab nii hollandi kui ka ladina keeles "maad üle IJsseli jõe".
K: Milline on Overijsseli pealinn?
V: Overijsseli pealinn on Zwolle.
K: Milline on Overijsseli suurim linn?
V: Overijsseli suurim linn on Enschede.
K: Kui palju inimesi elab Overijsselis (2021)?
V: Overijsselis elab umbes 1 166 000 inimest (2021).
