Gelderland — Madalmaade ida-provints: Arnhem, Nijmegen, Apeldoorn

Avasta Gelderland — Madalmaade ida-provints: pealinn Arnhem, suurlinnad Nijmegen ja Apeldoorn, rikkalik ajalugu, jõed (Rijn, Waal, IJssel), looduse ja kultuuri juhend reisijale.

Gelderland on provints Madalmaade idaosas. Pealinn on Arnhem, kuid suuremad on Nijmegen ja Apeldoorn. Teised olulised linnad on Zutphen, Doetinchem, Harderwijk ja Tiel.

Seda ümbritsevad Limburgi, Põhja-Brabandi, Lõuna-Hollandi, Utrechti, Flevolandi ja Overijsseli provintsid ning Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa.

Kõige olulisemad jõed on Reini (Rijn), Waal, IJssel ja Maas (piir Põhja-Brabantiga). Flevolandiga moodustab piiri Flevopolderi nn randmeer ("piirijärv").

Geograafia ja loodus

Gelderlandist leiab mitmekesise maastiku: madalad jõekaldad ja floods plainid loodes ning laiad metsaga kaetud kõrgustikud kesk- ja põhjapoolsetes alades, mida tuntakse collectively kui Veluwe. Provints ulatub Reini suudmest Ida-Nederlandisse ja piirneb idas Saksamaaga.

• Olulised jõed: Reini harud (Waal ja IJssel) ning Maas, mis mõjutanud piirkonna kalendrit ja majandust.
• Loodus: Veluwe — üks Madalmaade suurimaid metsaseid ja liivaseid alasid, kus on raba- ja metsamaastikke, liivaküngaid ja rikas loomastik (härgade, metssigade, hirvlastega).
• Põllumajandus: Betuwe piirkond Tieli ümbruses on tuntud viljapuuaedadest (õunad, pirnid, kirsid).

Ajalugu

Gelderlandil on pikk ajalugu: keskajal eksisteeris siin Gelre hertsogiriik (Duchy of Guelders), mis mõjutaski tänapäevast nime. Piirkond on olnud strateegiliselt tähtis tänu suurtele jõgedele — paljud linnad kujunesid kaubanduskeskusteks. Teise maailmasõja ajal oli Arnhem oluline lahinguteater, eriti 1944. aasta operatsioon Market Gardeniga seoses; sellest ajast pärit mälestusmärgid ja muuseumid meenutavad rasket ajalugu.

Suuremad linnad ja kultuur

Peamised linnad ja nende iseloom:

• Arnhem — provintsi pealinn ja halduskeskus; tuntud muuhulgas õhujõudude, muuseumide ja roheliste alade poolest.
• Nijmegen — üks Madalmaade vanimaid linnu, mitmekesine kultuurielu ja ülikooli asukoht.
• Apeldoorn — tuntud kuningliku lossi Het Loo ja roheluse poolest; suvise puhkusekoht.
• Zutphen, Doetinchem, Harderwijk ja Tiel — ajaloolised ja tänapäevased elukeskused, igal linnal oma eripära.

Majandus ja transport

Gelderlandil on mitmekesine majandus: põllumajandus (eriti Betuwe viljapuuaedad), tööstus- ja logistikaettevõtted (suurte jõgede lähedus soodustab veokaubandust) ning teenindussektor. Piirkonda läbivad tähtsad maanteed ja raudteed, mis ühendavad seda Amsterdamiga, Rotterdamiga ning Saksamaaga. Suurtes linnades on head rongiühendused ja lähiraudteevõrgud.

Kaitsealad ja turism

Turismis tõmbavad külastajaid looduspargid ja kultuurimälestised:

• Hoge Veluwe rahvuspark — laiaulatuslik park, kus asub ka kuulus Kröller‑Müller muuseum kunstikollektsiooniga ja skulptuuriaed.
• Het Loo loss Apeldoornis — kuninglik palee koos hoolitsetud aedadega.
• Airborne Museum ja John Frosti sild Arnhemis/Oosterbeekis — mälestusmärgid 1944. aasta lahingutele.
• Jõepoolsed alad ja õpperajad — populaarne paadiretkede, jalgrattasõidu ja matkade sihtkoht.

Muuseumid ja kultuuripärand

Provintsis on mitmeid muuseume, mis käsitlevad nii kunsti kui ka ajalugu (sh sõjamuuseumid, kohalikud ajaloomuuseumid ja tehnikaekspositsioonid). Linnad korraldavad aastaringselt festivale, turge ja kultuuriüritusi, mis tutvustavad piirkonna traditsioone ja kaasaegset loomingut.

Praktiline teave

• Pindala ja rahvaarv: Gelderlandi pindala on mitmetes allikates ligi 5 100–5 200 km² ning rahvaarv on umbes 2 miljonit; täpsed numbrid võivad aja jooksul muutuda.
• Parim aeg külastamiseks: kevadest sügiseni — heade jalgratta- ja matkailmade tõttu; Veluwe on ka talvel atraktiivne loodusvaadete tõttu.

Gelderland ühendab endas rikka ajaloo, mitmekesise looduse ja elava linnakultuuri — sobides nii loodusehuvilistele kui ka ajaloohuvilistele ja perekondlikele puhkusereisidele.

Ajalugu

11. sajandil oli Guelders krahvkond. Selle nimi oli hollandi keeles Gelre ja saksa keeles Geldern. Aastal 1339 sai sellest hertsogkond. Esialgu koosnes see Gelderni linna ümbrusest (praegu Saksamaal). 14. sajandi lõpuks hõlmas see suurema osa tänapäeva Gelderlandi provintsist ning osa Limburgi provintsist ja Saksa Clevesi ringkonnast. See sai 1543. aastal Habsburgide Madalmaade osaks, mis oli üks seitsmeteistkümnestprovintsist.

Gueldersi vappu Cota

Küsimused ja vastused

K: Mis on Gelderlandi pealinn?

K: Kui palju inimesi elab Gelderlandis?

K: Millised provintsid piirnevad Gelderlandiga?

K: Millised on mõned olulised linnad Gelderlandis?

K: Millised jõed voolavad läbi Gelderlandi või piirnevad sellega?

K: Mille poolest erineb Flevolandi piir Gelderlandiga teistest piiridest?

Otsing