Suurbritannia Kuningriik 1707–1800: Ühendatud Inglismaa ja Šotimaa
Ülevaade Suurbritannia Kuningriigist 1707–1800: Ühendatud Inglismaa ja Šotimaa loomine, poliitika, Westminsteri parlament ja ühinemise tagajärjed.
Suurbritannia Kuningriik, mida 1707. aasta ühinemisaktides nimetati Suurbritanniaks ja kirjeldati kui "Suurbritannia Ühendatud Kuningriiki" ja "Ühte Kuningriiki", oli Lääne-Euroopas Briti saartel asuv riik, mis eksisteeris aastatel 1707-1800. See loodi Šotimaa Kuningriigi ja Inglismaa Kuningriigi liitmisel Acts of Unioni alusel, et luua ühtne kuningriik, mis hõlmas kogu Suurbritannia saart ja paljusid seda ümbritsevaid saari. Uut riiki kontrollis uus ühtne parlament ja valitsus, mis asus Londonis Westminsteris. Kaks varasemat kuningriiki - Šotimaa ja Inglismaa - olid olnud personaalunioonis, jagades sama riigipead alates sellest, kui Šoti kuningas James VI sai 1603. aastal pärast kuninganna Elizabeth I surma Inglismaa kuningaks.
1801. aastal liideti Suurbritannia ja Iirimaa Kuningriik 1800. aasta ühinemisaktiga pärast 1798. aasta Iiri mässu mahasurumist Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland).
Taust ja põhjused
Ühinemise peamised motiivid olid nii poliitilised kui majanduslikud. Inglismaa soovis kindlustada kontrolli Põhja‑Euroopa poliitilises süsteemis ning vältida, et Šotimaa sõlmitaks liite Prantsusmaaga. Šoti eliit leidis, et ühinemine avab ligipääsu Inglismaa ja tema kolooniate rikkalikule kaubandusele ning rahvusvahelisele kapitalile. Samuti mängis rolli kuninganna Anne'i valitsus ja see, et mõlema kuningriigi õukonnad püüdsid stabiilsust pärast 17. sajandi konflikte.
Poliitiline ja õiguslik korraldus
- Parlamendi ümberkorraldus: Ühinemise tulemusel lakkasid eraldi Inglise ja Šoti parlamendid ning tekkis Ühendatud Parlamendi instituut Londonis. Šotimaa sai Parlamendis esindatuse — traditsiooniliselt 45 alamkoja (MP) kohta ja 16 esinduspeerit ülkojas.
- Monarhia: Püsis sama monarh, kelle järeltulijaid järgiti vastavalt pärimisreeglitele. 18. sajandi teisel poolel määrasid sündmusi Hannoveri dünastia valitsejad (nt George I, George II, George III).
- Õigus ja kirik: Šotimaa säilitas oma eraldi õigussüsteemi (Scots law) ja presbüterlik enamuskirik (Church of Scotland), mis olid ühinemisdokumentides eraldi kaitstud. Samas korralduslike ja maksuküsimuste osas hakati rakendama ühtseid reegleid.
Majandus, kaubandus ja koloniaalpoliitika
Ühinemine andis Šotimaale ligipääsu Inglismaa koloonikaubandusele, mis soodustas laienemist Atlandi‑kaubanduses, talupoegade ja kaupmeeste migratsiooni ning investeeringuid. 18. sajandi jooksul kasvas London rahanduse keskuseks: tekkisid uued pangad ja kapitali turud, mis aitasid rahastada kaubandust ja tööstuse arengut. Samas sai Suurbritannia suurema osa tuludest ja poliitilisest mõjust tänu kasvavale mererajale ning koloniaalimpeeriumi laienemisele Ameerikas, Aafrikas ja Aasias.
Jakobitlus ja sisemine vastuseis
Mõnele šotlasele oli ühinemine vastuvõetamatu. See andis tõuke jakobitlikele liikumistele, mille eesmärk oli taastada Stuartide dünastia troonile. Jakobitlikud ülestõusud 1715. ja 1745. aastal lõppesid ebaõnnestumisega ning 1745. aasta ülestõusu mahasurumine lõi Šotimaa kõrgemate kildude ja sõjalise võimu ümberkujundamise. Pärast 1746. aastat kehtestati meetmeid, mis vähendasid klannivõimu ja traditsioonilisi relvastusõigusi, kuid Šotimaa õigus- ja haridussüsteem säilis.
Kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud
Ühinemine tõi kaasa suurema kultuurilise vahetuse: inglise keel muutus ametlikult valdavaks poliitikas ja halduses, samal ajal kui Šotimaa edendas omal moel haridust ja teadust — Edinburghist sai oluline valgustusajastu keskus. Tööstusrevolutsiooni eelsed muutused (tekstiilitööstus, kaevandamine, masinaehitus) kiirenesid 18. sajandi lõpus, eriti Inglismaa ida‑ja keskosas, kuid mõjutusid kogu Suurbritannia linnastumist ja majandusstruktuuri.
Rahvusvaheline roll ja järgnevad sündmused
Suurbritannia 1707–1800 valitses maailma meredel tugeva laevastiku toel ning osales aktiivselt Euroopa poliitikas ja sõdades (sh Pürenee ja mandri‑operatsioonid 18. sajandil). Samas lõi 18. sajandi lõpuks sõjaliste ja poliitiliste sündmuste reas aluse laiemale Ühendkuningriigile, kui 1801. aastal liideti Iirimaa, moodustades Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi.
Oluline on märkida, et kuigi 1707. aasta ühinemine lõi poliitiliselt ühe kuningriigi, jäi Suurbritannial 18. sajandi jooksul mitmeid regionaalseid eripärasid — eelkõige Šotimaa omariikluslikud institutsioonid ja eriline ajalooline mälestus, mis mõjutasid edasist arengut.
Kuningad ja kuningannad
- Anne (1707-1714), varem Inglismaa kuninganna, Šotimaa kuninganna ja alates 1702. aastast Iirimaa kuninganna.
- George I (1714-1727)
- George II (1727-1760)
- George III (1760-1801) jätkas Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningana kuni 1820. aastani.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Suurbritannia Ühendatud Kuningriik?
V: Suurbritannia Ühendatud Kuningriik oli riik Briti saartel. See moodustati 1707. aasta Acts of Union'iga, mis ühendas Šotimaa Kuningriigi ja Inglismaa Kuningriigi.
K: Millised maad kuulusid kuningriigi koosseisu?
V: Kuningriigi maade hulka kuulusid Suurbritannia (saar Atlandi ookeanis Mandri-Euroopa lähedal) ja mõned teised saared Briti saartel.
K: Kas Šotimaa ja Inglismaa vahel oli personaalunioon?
V: Jah, Šotimaa ja Inglismaa vahel oli alates 1603. aastast, kuningas James VI ja I valitsemise ajal, personaalunioon (ühine monarhia).
K: Kuidas sai Iirimaa selle liidu osaks?
V: 1801. aastal ühinesid 1800. aasta ühinemisaktiga nii Suurbritannia kui ka Iirimaa Kuningriik üheks tervikuks, mida tuntakse Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime all, pärast 1798. aastal toimunud Iiri mässu mahasurumist.
K: Kus kogunes selle kuningriigi parlament?
V: Parlament kogunes Londonis vanas Westminsteri palees. London oli nii selle kuningriigi pealinn kui ka valitsuskeskus.
K: Kas Suurbritannia valitses ka teisi maid väljaspool oma piire?
V: Jah, ta valitses teisi maid väljaspool oma piire, rajades samal ajal ka kolooniaid kogu territooriumil, mida lõpuks hakati nimetama Briti impeeriumiks.
Otsige