Islandi Kuningriik 1918–1944: monarhia, iseseisvus ja ajalugu
Islandi Kuningriik 1918–1944: uurige monarhia teekonda, iseseisvuse sündi, Teise maailmasõja mõju ja 1944. aasta referendumi tagamaid – põhjalik ajalooline ülevaade.
Islandi Kuningriik (islandi keeles: Konungsríkið Ísland; taani keeles: Kongeriget Island) oli konstitutsioonilinemonarhia, mis oli Taani kuningriigiga personaalunioonis. Kuningriik loodi 1. detsembril 1918. See kestis kuni 17. juunini 1944, mil rahvahääletusel loodi Islandi Vabariik.
1. detsembril 1918 allkirjastatud ühinemisakt lubas Islandil luua oma lipu, kuulutas oma neutraalsuse ja palus Taanil aidata Islandi välis- ja kaitsepoliitilistes huvides.
Natside Saksa okupatsioon Taanis 1940. aastate alguses katkestas nende side. Selle tulemusena nimetas Althing end riigipeaks ja teatas, et Island ei vaja enam Taani abi. Hiljem okupeerisid saare Briti ja Ameerika väed. See kestis kuni Teise maailmasõja lõpuni.
Islandi Kuningriigi tekkimine 1918. aastal oli pika autonoomilisliikumise tulemus. 19. sajandi teisel poolel kasvas saarel rahvuslik ärkamine, mille tipus olid nõudmised suurema sisemise iseseisvuse järele. 1904. aastal sai Island omavalitsuse juhtimise (home rule) ning 1918. aasta Ühinemisakt sõnastas formaalse lahenduse: Island oli suveräänne riik, kuid jagas Taaniga sama monarhi — iseseisvus väljendati personaalunioonis, mitte täielikus poliitilises liidus.
Ühinemisakt sõlmiti tingimusega, et Islandil on õigus oma ametlikele sümbolitele ja sisepoliitilisele iseseisvusele: seadusandlus, haldus ja kohalikel teemadel otsustamine jäi Islandile. Akti üks oluline punkt oli ka klausli olemasolu, mis võimaldas suhteid uuesti läbi vaadata pärast 25 aastat — see andis õigusliku aluse hilisematele sündmustele ja rahvahääletusele 1944. aastal.
Teise maailmasõja mõju oli otsustav. Kui 1940. aasta mais okupeerisid natsid Taani, katkes Islandi ja Taani igapäevane ühendus ning Althing võttis vastu otsuseid, mille kohaselt täideti kuninga ülesandeid kohaliku valitsuse ja hiljem regendi kaudu. 1940. aasta mais maandusid saarele esialgu Briti väed, et takistada Saksamaa võimalust Islandsüsteemi sõjaliseks baasiks kasutada; 1941. aastal asendus osa briti väeüksuseid Ameerika vägedega ning USA väed olid saarel kuni sõja lõpuni. Sõjajõudude kohalolek muutis Islandi majandust ja ühiskonda: kasvas ehitustegevus, transpordiinfrastruktuur ja saadavus kaupadele, samas tekitas vägede kohalolek ka sotsiaalseid pingeid ja kultuurikokkupõrkeid.
Iseseisvusprotsessile pani lõpliku punkti 1944. aasta mai rahvahääletus. Monarhia korraldas 20. ja 23. mail 1944 põhiseadusliku referendumi selle üle, kas Island peaks jääma kuningriigiks või muutuma vabariigiks. Vabariigi kehtestamise variante toetas enamik häältest — tulemus oli ligikaudu 98,5% vabariigi poolt ja valimisaktiivsus väga kõrge. Uue riigi väljakuulutamine toimus 17. juunil 1944, kuupäev sattus teadlikult varem tuntud iseseisvusliidri Jón Sigurðssoni sünnipäevale. Pärast rahvahääletust sai endisest regendist Sveinn Björnsson esimene president ja Taani kuningas Christian X saatis Islandi rahvale ametliku õnnitluse.
Islandi Kuningriigi periood 1918–1944 tähistab üleminekut pikaajalisest autonoomiast täieliku riikliku iseseisvuseni. Ajastu mõjutas oluliselt riigi poliitilist identiteeti, rahvuslikke sümboleid ja välissuhtlust ning lõi aluse sellele, kuidas Island kujunes sõjajärgses Euroopas iseseisva, demokraatliku riigina edasi tegutsema.
Islandi Kuningriigi lipp.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Islandi kuningriik?
V: Islandi Kuningriik oli konstitutsiooniline monarhia, millel oli Taani isikuliit.
K: Millal loodi Islandi Kuningriik?
V: Islandi Kuningriik loodi 1. detsembril 1918.
K: Kui kaua kestis Islandi Kuningriik?
V: Islandi Kuningriik kestis kuni 17. juunini 1944.
K: Mida võimaldas Islandi ühinemisakt?
V: Liitumisakt lubas Islandil luua oma lipu, kuulutas oma neutraalsuse ja palus Taanil aidata oma välis- ja kaitsepoliitilistes huvides.
K: Miks ei vajanud Island enam Taani abi?
V: Natsi-Saksamaa okupatsioon Taanis 1940. aastate alguses katkestas nende side. Selle tulemusena nimetas Althing end riigipeaks ja ütles, et Island ei vaja enam Taani abi.
K: Kes okupeeris Islandi Teise maailmasõja ajal?
V: Islandi okupeerisid hiljem Briti ja Ameerika väed.
K: Milline oli 1944. aastal toimunud põhiseadusliku referendumi tulemus?
V: 98,5 % häältest võitis uue vabariikliku põhiseaduse kehtestamise variant.
Otsige