Alþingi
Althing (islandi: Alþingi
) on Islandi riiklik parlament. See on maailma vanim veel olemasolev seadusandlik kogu. See asutati 930. aastal Thingvelliris (Thingvellir - "kogunemisväljad"), mis asub Islandi pealinnast Reykjavíkist peaaegu 45 kilomeetrit ida pool. Kui Althing moodustati, oli see Islandi kui riigi algus.
Island on jagatud kuueks valimisringkonnaks. Iga valimisringkond valib üheksa liiget. Veel üheksa kohta jagatakse erakondade vahel selle alusel, kui palju inimesi kogu riigis nende poolt hääletas.
Ajalugu
Althing moodustati umbes aastal 930, umbes 60 aastat pärast seda, kui inimesed jõudsid Islandi saarele. See sai alguse riigi kõige võimsamate juhtide kohtumisest. Nad kohtusid, et koostada seadusi ja otsustada õigusküsimustes. Kõik vabad mehed võisid osaleda kokkutulekutel, mis olid tavaliselt aasta peamine ühiskondlik sündmus. Koosolekute keskpunktiks oli lögberg (seaduse kalju), kalju, kus istus koosoleku kõneleja. Tema ülesanne oli seadusi ja otsuseid rahvale valjusti välja öelda.
Althingi tähtsaim rühm oli Lögrétta. Selle moodustasid riigi 36 ringkonnajuhatajat, üheksa muud liiget ja kõneleja. See rühm tegi seadusi ja otsustas õigusvaidlusi.
Kuninglik periood
Pärast 1264. aastal toimunud ühinemist Norraga asendasid kõneleja kaks administraatorit, keda nimetati lögmenniks ja kelle nimetas Norra kuningas. Lögrétta jagas seadusandlikku võimu kuningaga. Althingi poolt vastu võetud seadused pidi heaks kiitma kuningas, ja kui kuningas võttis vastu seaduse, pidi Althing selle heaks kiitma.
14. sajandil ühendati Norra ja Taani monarhia ning Islandi valitsemine toimus Kopenhaagenist. Sellest sai absoluutne monarhia ja Althing loobus õigusest teha Islandi jaoks seadusi. See toimis ainult kohtuna kuni 1800. aasta juunini, mil kuningas selle täielikult laiali saatis. Selle asemele loodi kolmest kohtunikust koosnev ülemkohus, mis kogunes Reykjavikis.
Konstitutsiooniline periood
Juulis 1843 ütles kuningas, et Althingi võib taasluua. Järgmisel aastal toimusid valimised ja uus parlament tuli esimest korda kokku 1. juulil 1845. Põhiseadus loodi 1874. aastal. See andis Althingile koos krooniga ühise seadusandliku võimu ainult Islandit puudutavates küsimustes. See suurendas Althingi liikmete arvu 36-ni: 30 neist olid valitud ja ülejäänud kuus kuninga poolt määratud.
Islandile anti 1903. aasta oktoobris koduriik. Detsembris 1918 astus Island Taani kuningaga personaaluniooni. See sätestati nii, et 25 aasta pärast võis riik valida, kas ta lahkub liidust. Althingile anti piiramatu seadusandlik võim. Kuningal ei olnud riigis enam mingeid õigusloome volitusi. Althingi liikmete arvu suurendati 1920. aastal 42-le ja 1942. aastal 52-le.
Naised said hääleõiguse 1915. aastal. Esimene naissoost parlamendiliige valiti 1922. aastal.
Kaasaegne periood
Kui Taani okupeeriti 9. aprillil 1940 Saksamaa poolt, ei olnud Taani liit Islandiga enam kehtiv. Järgmisel päeval andis Althing Islandi kabinetile täidesaatva võimu. See tegi peaministrist riigipea. Aasta hiljem nimetas Althing kuninga esindajaks regendi. See amet kestis kuni 1944. aastani, mil lõppes personaalunioon Taani kuningaga. Tänapäevane Islandi Vabariik loodi 17. juunil 1944 Thingvelliris toimunud Althingi istungil.
Kunstniku kujutis Thingvelliris asuvast lögbergist (seadusekivist).
Küsimused ja vastused
K: Mis on Althing?
V: Althing on Islandi riiklik parlament.
K: Millal asutati Althing?
V: Althing asutati 930. aastal.
K: Kus asutati Althing?
V: Althing asutati Thingvelliris, mis asub Islandi pealinnast Reykjavíkist peaaegu 45 kilomeetrit ida pool.
K: Milline on Althingi asutamise tähtsus Islandi ajaloos?
V: Althingi moodustamine tähistas Islandi kui riigi algust.
K: Mitmesse valimisringkonda on Island jagatud?
V: Island on jagatud kuueks valimisringkonnaks.
K: Mitu liiget valitakse igast valimisringkonnast?
V: Igast valimisringkonnast valitakse üheksa liiget.
K: Kuidas jaotatakse ülejäänud üheksa kohta Althingis?
V: Ülejäänud üheksa kohta Althingis jagatakse erakondade vahel vastavalt sellele, kui palju inimesi kogu riigis nende poolt hääletas.
