Korea traditsiooniline kalender: Seollal, Chuseok, ajalugu ja kuufaasid

Avasta Korea traditsiooniline kalender: Seollal, Chuseok, kuufaasid ja ajalugu — kultuurilised tähtpäevad, kuupäevad ja tähendused.

Vanas Korea kalendris on kirjas kuufaasid ja päikeseaasta päevad, nagu ka teistes Ida-Aasia riikide vanemates kalendrites. See on luni‑sünoodiline süsteem, mis ühendab kuu faasid ja päikeseliigutused: kuu kuud algavad uuest kuust ja aasta sünkroniseeritakse päikesetsükliga, lisades aeg‑ajalt vahekuud (interkalaarsed kuud). Kuupäevad arvutatakse Korea meridiaanist, ja olulised kuupäevad ja jooned põhinevad Korea kultuuril ning traditsioonilistel põllumajandus‑ ja ühiskondlikel tavadel.

Kuidas kalender töötab

Korea traditsiooniline kalender järgib kuufaase: iga kuu algus langeb uue kuuga (novõkutud kuufaas), olulised tähtpäevad määratakse vastavate kuu‑ ja päikesefaaside järgi. Et vältida nihkumist võrreldes päikeseaastaga, lisatakse vahekuud vastavalt astronoomilistele arvutustele — see tähendab, et mõnel aastal on kaks sama nimega kuud (nt teine viies kuu võib olla vahekuu). Samuti on kalender seotud 24 päikesetermini (korea keeles jeolgi), mis märgivad aastaaegade ja põllumajandustööde peamisi hetkesi.

Peamised pühad ja kombed

Gregoriuse kalendrit hakati ametlikult kasutama 1896. aastal. Vanemate oluliste Korea sündmuste kuupäevad põhinevad endiselt vanal kalendril ning tänapäeval tähistatakse traditsioonilisi tähtpäevi nii perekondlikult kui ka avalikult. Korea tähtsaim kuupäev on Seollal, traditsiooniline lunar‑uus aasta, mis langeb Korea kalendri esimese päeva peale (1. kuu 1. päev). Seollal ajal tehakse tavaliselt:

• esivanemate austamise rituaalid (charye, jesa),
• vanemate kummardamine (sebae) ja õnnitlussoovide vastu võtmine,
• traditsiooniliste roogade söömine, nagu tteokguk (riisikookide supp), mis sümboliseerib uue aasta algust ja vanuse lisandumist,
• rahvalikud mängud ja rahvariided (hanbok).

Muud olulised pühad on:

• Daeboreum – esimese kuu täielik kuu (tuntud ka kui Boreumdaal): tähistatakse esimest täiskuud, mil süüakse teatud toite ja tehakse rituaale, et tagada tervis ja õnn uuel aastal.
• Dano – kevadpüha (tavaliselt viienda kuu viies päev): selle juurde kuuluvad traditsioonilised mängud, kiiged, taimsete lõhnade kasutamine juuste pesemisel ning teatud roogade söömine, mis on seotud soojust ning viljakustlubadustega.
• Chuseok – sügiskoristuse püha (tuntud ka kui Korea tänupüha): pered kogunevad, tehakse esivanemate rituaale, külastatakse haudu (seongmyo, beolcho) ja valmistatakse eriroogasid nagu songpyeon (täidetud riisikook).
• Samjinnal – kevade alguse tähistamine (kolmanda kuu kolmas päev), mil kasutati kevadisi taimi ja tehti rituaale looduse uuenemise jaoks.
• Muud väiksemad, kuid traditsiooniliselt tähistatavad päevad on Yudu (ühendatud suvega) ja Chilseok (seitse päeva, mis langeb mussoonajal ja on seotud vanade legendide ning vihma‑ ja viljaääristustega).

Kultuuriline tähendus ja tänapäevane kasutus

Traditsiooniline kalender määrab endiselt palju kultuurilisi tavasid: pulmade ja matuste aegade valik, rituaalid, astrologilised ennustused ja põllumajanduslikud otsused. Paljud avalikud pühad nagu Seollal ja Chuseok jäetakse tänapäeval kalendrisse vastavateks nädalavahetusteks ning inimesed kasutavad neid suuremate perekohtumiste ja reisimise jaoks. Samas kasutatakse igapäevaelus ja ametlikus ajaplaanis peamiselt Gregoriuse kalendrit.

Kokkuvõttes on Korea traditsiooniline kalender kompleksne ja rikkalik süsteem, mis ühendab astronoomia, põllumajanduse ja kultuurilised rituaalid. Kuigi ametlikult on kasutusel Gregoriuse kalender, elavad need vanad tähtpäevad ja nende tähendused Korea ühiskonnas edasi ning annavad jätkuvalt vormi paljudele perekondlikule ja ühiskondlikele tavadele.

Otsing