Iiri näljahäda
Suur näljahäda, suur näljahäda või suur näljahäda on nimetus, mis anti Iirimaal aastatel 1845-1852 valitsenud näljahädale. Väljaspool Iirimaad nimetatakse seda tavaliselt Iiri kartulipõlluks. Näljahäda põhjustas "kartulipõletik", mis oli seene sarnane organism, mis hävitas kiiresti kartulid Iirimaal ja kogu Euroopas. Mõju oli eriti tõsine Iirimaal, sest kartul oli tol ajal enamikule iirlastele peamine toiduallikas.
Arvatakse, et kolme aasta jooksul (1846-1849) suri nälja või haiguste tõttu 1 miljon kuni 1,5 miljonit inimest. Veel miljonist inimesest sai näljahäda tõttu põgenik. Paljud Iirimaalt lahkunud inimesed kolisid Suurbritanniasse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse ja Austraaliasse.
Iirimaal nimetatakse seda aega "näljahädaks". Kartul oli ainus põllukultuur, mida see mõjutas, kuid Iirimaa jätkas siiski maisi, nisu, odra ja veiseliha tootmist. Enamasti inglise mõisnikud teenisid aga suuremat kasumit, müües neid toiduaineid mujal.
17. sajandi lõpuks oli kartul levinud pigem lisatoiduna kui põhitoiduna. Toitlustus põhines peamiselt võil, piimal ja teraviljatoodetel. Kartulist sai vaeste põhitoit, eriti talvel. Geneetilise varieeruvuse puudumine kartulitaimede hulgas Iirimaal põhjustas Phytophthora infestans'i tekkimise, millel oli Iirimaal laastav mõju. Teine tegur on see, et põllumajandusettevõtted olid nii väikesed, et ükski muu põllukultuur kui kartul ei suutnud perekonda toita.
Alates 1801. aastast valitses Iirimaa liidu seaduse alusel otse Ühendkuningriigi osana. 40 aasta jooksul pärast ühinemist võitlesid Briti valitsused riigi valitsemise probleemidega. Üks ajaloolane arvutas, et ajavahemikus 1801-1845 oli 114 komisjoni ja 61 erikomisjoni, mis uurisid Iirimaa olukorda. "Nende järeldused ennustasid eranditult katastroofi. Iirimaa oli näljahäda äärel, rahvaarv kasvas kiiresti, kolm neljandikku töölistest oli töötu, eluasemetingimused olid kohutavad ja elatustase uskumatult madal". Selle põhjustas monokultuur, sest nad istutasid ainult ühte põhikultuuri ja lasid selle haigusel nakatada kõiki teisi kartuleid Iiri territooriumil.
Joonis Bridget O'Donnellist ja tema kahest lapsest näljahäda ajal
Küsimused ja vastused
K: Mis on suur näljahäda?
V: Suur näljahäda, tuntud ka kui Suur näljahäda või kartulinälg, oli massiline näljahäda Iirimaal aastatel 1845-1852. Selle põhjustas seenetaoline organism, mis hävitas kartuli, mis oli tol ajal enamiku iirlaste põhitoiduks.
Küsimus: Kui palju inimesi suri näljahäda ajal?
V: Arvatakse, et kolme aasta jooksul (1846-1849) suri nälja või haiguste tõttu 1 miljon kuni 1,5 miljonit inimest. Lisaks sai veel miljon inimest näljahäda tõttu põgenikuks.
K: Kuhu kolisid need, kes Iirimaalt lahkusid?
V: Paljud Iirimaalt lahkunud inimesed kolisid Suurbritanniasse (peamiselt Liverpooli), Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse ja Austraaliasse.
K: Milliseid muid põllukultuure toodeti sel ajal Iirimaal?
V: Sel ajal toodeti Iirimaal endiselt maisi, nisu, otra ja veiseliha, hoolimata sellest, et kartulipõletik hävitas kartuli kui peamise põllukultuuri.
K: Miks sai kartulist vaeste iirlaste põhitoit?
V: Kartulist sai vaeste iirlaste põhitoiduks peamiselt seetõttu, et põllumajandusettevõtted olid nii väikesed, et ükski muu põllukultuur kui kartul ei suutnud perekonda toita, ning seda kasutati ka pigem täiendava kui põhitoiduna või, piima ja teraviljatoodete kõrval.
K: Mis põhjustas näljahädale eelnenud monokultuuri Iirimaal?
V: Monokultuur tekkis Iirimaal enne näljahäda, sest nad istutasid ainult ühte põhikultuuri - kartulit -, mis võimaldas selle haigusel nakatada kõiki teisi kartuleid nende territooriumil.
K: Kui kaua olid Briti valitsused enne 1845. aastat tegelenud Iirimaa valitsemisega seotud probleemidega?
V: Aastatel 1801-1845 tegelesid Briti valitsused Iirimaa valitsemisega seotud probleemidega 40 aastat, kasutades selleks 114 komisjoni ja 61 erikomisjoni, mis uurisid Iirimaa olukorda.
