Jack the Ripper — tundmatu Whitechapeli sarimõrvar (1888)
Jack the Ripper on nimi, mis on antud tundmatule sarimõrvarile. Ta tegutses 1888. aasta suvel ja sügisel Inglismaal Londonis Whitechapeli linnaosas, mis oli tuntud oma ülerahvastatuse ja prostitutsiooni poolest. Whitechapel oli tol ajal üks linna vaesemaid ja ülerahvastatumaid piirkondi: halb elamistingimus, tööpuudus ja alkoholi tarvitamine olid igapäevased probleemid, mis tekitasid haavatava keskkonna, kus kuriteod jäid tihti lahendamata.
Peamised ohvrid, keda arvatakse tapnud olevat, olid viis prostituuti:
- Mary Ann Nichols - 43 aastat vana (31. august)
- Annie Chapman - 42 aastat vana (8. september)
- Elizabeth Stride - 44 aastat vana (30. september)
- Catherine Eddowes - 46 aastat vana (30. september)
- Mary Jane Kelly - umbes 25-aastane (14. november)
Londoni ajalehed ja politsei hakkasid sel ajal saama kirju, milles autor allkirjastas end "Jack the Ripperiks". Mõned kirjad, näiteks nn "Dear Boss" ja "From Hell", muutusid avalikkusele tuntuks — üks neist oli kaasas ka väikese inimorganiga (väidetavalt neeruga), mis saadeti Guildhallis asuva organisatsiooni esimehele George Luskile. Kirjade autentsus on aga ajalooliselt vaidlustatud ning pole üheselt tõestatud, et need pärineksid mõrvarilt.
Tapmiste iseloom ja uurimise raskused
Kõigi viie „kanonilise” ohvri surmad olid jõhkrad: ohvrite kehaosad olid sageli lõigatud ja mõnel juhul oli eemaldatud siseorganeid. Selline ulatuslik visuaalne ja kirurgiline rüvetamine tekitas oletusi, et mõrvaril võis olla meditsiinialane või kirurgiline teadmine, kuid see pole tõendatud.
Uurimist raskendasid mitmed asjaolud: tol ajal puudusid kaasaegsed forensika- ja DNA-analüüsi võimalused, Whitechapeli tänavad olid tihti rahvarohked ja pimedad, ning ohvrite sotsiaalne positsioon tähendas, et nende juhtumitega tegeldi sageli viivitusega. Uurimises osalesid nii Metropolitan Police kui ka City of London Police, mis tekitas mõnikord jurisdiktsiooni- ja suhtlusprobleeme.
Kahtlusalused ja teooriad
Aja jooksul on esitatud väga palju kahtlusaluseid ja teooriaid. Mõned tuntumad nimed on näiteks:
- Montague John Druitt – kooliõpetaja ja advokaadi abi, kelle enesetapp ja kadumine ajastati mõningate teadete järgi mõrvade järgsesse aega.
- Aaron Kosminski – poola juudi juuksur, keda mõnedes politseimärkmetes on mainitud kahtlusalusena; ta viidi hiljem asüüli ja suri vaesuses.
- Michael Ostrog ja John Pizer – nimed, mis ilmusid uurimismaterjalides; Pizer viidi ka politseiprotseduuridesse, kuid tema üle vabastati.
- Walter Sickert – Briti maalikunstnik, keda on süüdistatud põhjendamatu garantii ja kunstnike ringkondade tähelepanu tõttu; enamik ajaloolasi leiab süüdistused spekulatiivsetena.
Kuid oluline on rõhutada, et mitte keegi neist ei saanud kunagi kohtuotsust, mis kinnitaks süüd; Jack the Ripperi identiteet jääb teaduslikult tõestamata.
Tõendusmaterjal ja kaasaegsed analüüsid
20. ja 21. sajandil on tehtud mitmeid katseid vanade materjalide, näiteks kirjade ja tekstiilide, DNA-analüüsiks. Mõned uuringud on väitnud leidvat DNA-seoseid konkreetsete isikutega, kuid sellised tulemused on vastuolulised: proovid võisid olla saastunud, proove on käsitletud ebapiisavalt ja meetodid ei pruugi vastata tänapäevastele standarditele. Seega jäävad paljud kaasaegsed järeldused vaidlusalusteks.
Kultuuriline mõju ja pärand
Jack the Ripperi juhtum on jätnud tugeva jälje populaarsele kultuurile ja avalikku kujutluspilti: see on inspireerinud lugematuid raamatuid, dokumentaale, filme ja uurimusprojekte. Mõrvar on kujunenud müütiliseks figuuriks ning juhtumi dramaatiline ja lahendamata iseloom on hoidnud huvi elavana ka üle sajandi hiljem.
Kokkuvõte
Jack the Ripper on ajalooliselt üks enim arutatud ja samas kõige saladuslikumaid sarimõrvajaid. Kuigi on olemas nimekiri viiest kanonilisest ohvrist ja palju uurimismaterjale, puudub kindel tõendus materiliaalse isiku kohta, kes need mõrvad sooritas. Juhtum on näide tollase perioodi uurimismeetodite piirangutest ning sellest, kuidas avaliku arutelu, meedia ja müüt võivad mõjutada ajaloo tajumist.


Illustratsioon tolleaegsest ajalehest, millel on kujutatud Jack Ripper.
Kes oli Jack the Ripper?
Keegi ei tea, kes oli tegelikult Jack the Ripper. Mõned arvavad, et ta võis olla arst või lihunik, sest ta tappis ja tükeldas naisi nii, nagu kirurg võib teha operatsiooni või lihunik tükeldab looma. Kõik mõrvad toimusid nädalavahetustel, seega võis see olla keegi, kes ei elanud Londonis, kuid külastas linna nädalavahetustel, või keegi, kes töötas nädala sees ja oli vaba ainult nädalavahetustel. 2014. aasta septembris väitis üks uurimisrühm, et ta on tuvastanud Jack the Ripperi 23-aastase juudi sisserändaja Aaron Kosminskina Kesk-Euroopast.
Jack the Ripperi esimesed mõrvad
The Ripper oli kuulus oma mõrvade jõhkruse poolest. Ta sandistas oma ohvreid sageli, tappes nad tavaliselt, viilutades nende kõri lahti, peaaegu kuni peade eemaldamiseni, ja pistes neid mitu korda, eriti kõhu piirkonda. Umbes kell 23:00 30. augustil nähti Mary Ann Nicholsit Whitechapel Roadil jalutamas; kell 00:30 nähti teda lahkumas Spitalfieldsi Brick Lane'i pubist. Tund aega hiljem saadeti ta Thrawl Street 18-st välja, kuna tal puudus neli penni voodi jaoks, vihjates oma viimaste sõnadega, et ta teenib raha varsti tänaval uue kapuutsi abil, mille ta oli soetanud. Nelly Holland nägi teda hiljem kell 02.30, tund enne tema surma, Osborn Street'i ja Whitechapel Road'i nurgal. Nichols väitis, et ta oli teeninud piisavalt raha, et maksta kolm korda oma voodi eest, kuid oli selle kõik ära joonud, see oli viimane kord, kui teda elusana nähti. Tund aega hiljem leiti ta surnuna Buck's Row's (nüüdseks Durward Streetiks ümber nimetatud), Whitechapelis asuva väravaga talli sissepääsu eest, tal oli kurk läbi lõigatud ja kõht lahti rebitud. Keegi polnud midagi näinud ega kuulnud, tapja lõi uuesti 8. septembril, Annie Chapmanit nähti umbes kell 5.30 hommikul räägituna ühe mehega veidi väljaspool Spitalfieldsi Hanbury Street 29 tagahoovi. Proua Long kirjeldas meest kui üle neljakümneaastast, Chapmanist veidi pikemat, tumeda jume ja võõra, "räpase-ženteelliku" välimusega meest. Tal oli seljas hirvejopemüts ja tume mantel, tisler Albert Cadosch oli sekundeid hiljem sisenenud naaberhoovi Hanbury Street 27. Ta kuulis õues hääli, millele järgnes heli, kuidas miski kukkus vastu aeda. Chapmani surnukeha avastas 8. septembri 1888. aasta hommikul veidi enne kella 6.00 hommikul number 29 elanik, turuportselanik John Davis. Ta lebas maapinnal tagahoovis ukseava lähedal. Tema kurk oli vasakult paremale läbi lõigatud ja ta oli sisikonnast välja lõigatud, kusjuures tema sooled olid kõhust üle mõlema õla välja visatud. Surnukeha läbivaatusel selgus, et osa tema emakast oli puudu. Chapmani väljaulatuv keel ja paistes nägu panid dr Phillipsit arvama, et ta võis lämbuda, kui tal oli taskurätik ümber kaela, enne kui tal kurk läbi lõigati.
Kirjad
"Kallis ülemus"
Kaks nädalat hiljem saadeti kiri, mis väidetavalt oli kirjutatud tapja enda poolt. 27. septembril 1888. aastal saadud kiri oli allkirjastatud järgmiselt: "Teie siiralt, Jack Ripper". Sealtpeale nimetasid õiguskaitseorganid ja ajalehed teda Ripperiks. Kirjas oli kirjas:
Lugupeetud ülemus,
Ma kuulen kogu aeg, et politsei on mind tabanud, kuid nad ei saa mind veel korda. Ma olen naernud, kui nad näevad nii targad välja ja räägivad, et nad on õigel teel. See nali nahkseeliku kohta tekitas mulle tõelisi krambid. Ma olen alla hoorad ja ma shant lõpetada rebimine neid, kuni ma ei saa solki. Grand töö viimane töö oli. Ma ei andnud naisele aega vinguda. Kuidas nad mind nüüd kinni püüavad. Ma armastan oma tööd ja tahan uuesti alustada. Te kuulete varsti minust ja minu naljakatest mängudest. Ma hoidsin viimase töö üle õige punast kraami ingveriõllepudelisse, et sellega kirjutada, aga see läks paksuks nagu liim ja ma ei saa seda kasutada. Punane tint on piisavalt sobiv ma loodan ha. ha. Järgmine töö, mida ma teen, lõikan daamile kõrvad maha ja saadan politseinikele lihtsalt nalja pärast, kas te ei tahaks. Hoidke see kiri tagasi, kuni ma natuke rohkem tööd teen, siis annan selle otse välja. Mu nuga on nii ilus ja terav, et tahan kohe tööle hakata, kui saan võimaluse. Palju õnne. Teie siiralt
Jack RipperÄrge pahandage, et ma annan kaubanime
PS Wasnt piisavalt hea, et postitada seda enne, kui ma sain kõik punane tint maha minu käed needus see No luck yet. Nad ütlevad, et ma olen nüüd arst. ha ha
"From Hell"
Kirja "From Hell" sai George Lusk, Whitechapeli valvekomitee juht, 16. oktoobril 1888. aastal. Käekiri ja stiil ei ole sarnane kirjale "Lugupeetud ülemus" ja postkaardile. Kirjaga oli kaasas väike karp, milles Lusk avastas pool neeru, mis oli säilitatud "veinipiirituses" (etanoolis). Eddowesi vasakpoolne neer oli tapja poolt eemaldatud. Kirjanik väitis, et ta "praadis ja sõi" puuduva neerupoole ära. Neeru üle valitsevad eriarvamused: mõned väidavad, et see kuulus Eddowesile, teised aga väidavad, et see oli vaid makaaberseks pilaks. Neeru uuris dr Thomas Openshaw Londoni haiglast, kes tegi kindlaks, et see on inimese ja vasakpoolne, kuid (vastupidiselt valedele ajalehearuannetele) ei suutnud ta määrata selle sugu ega vanust. Openshaw sai hiljem ka kirja, mis oli allkirjastatud "Jack the Ripper".


Fotokoopia nüüdseks kadunud kirjast "From Hell", postitempel 15. oktoober 1888.
Topeltmõrvad
Elizabeth Stride ja Catherine Eddowes hukkusid pühapäeva, 30. septembri 1888. aasta varahommikul. Stride'i surnukeha avastati umbes kell 1 öösel Dutfield's Yardist, mis asub Whitechapelis Berneri tänava (praegune Henriques Street) ääres. Surma põhjuseks oli üks selge lõikehaav, mis katkestas peaarteri kaela vasakul poolel. Ebakindlus selle suhtes, kas Stride'i mõrva tuleks omistada Ripperile või katkestati ta rünnaku ajal, tuleneb kõhu moonutuste puudumisest. Tunnistajad, kes ütlesid, et nägid Stride'i koos mehega varem sel ööl, andsid erinevaid kirjeldusi: mõned ütlesid, et tema kaaslane oli heledam, teised tumedam; mõned ütlesid, et ta oli räpaselt riietatud, teised hästi riietatud. Eddowesi surnukeha leiti Londonis Mitre Square'il, kolmveerand tundi pärast Stride'i surnukeha. Kurgu oli läbi lõigatud ja kõht oli lõhutud pika, sügava, sakilise haavaga. Vasakpoolne neer ja suurem osa emakast oli eemaldatud. Üks kohalik mees, Joseph Lawende, oli vahetult enne mõrva toimumist koos kahe sõbraga platsilt läbi käinud ja kirjeldas, et nägi heledat, räsitud välimusega meest koos naisega, kes võis olla Eddowes. Tema kaaslased ei suutnud siiski tema kirjeldust kinnitada. Eddowesi ja Stride'i mõrvu nimetati hiljem "topeltjuhtumiks". Osa Eddowesi verestatud eesriidest leiti Whitechapeli Goulston Streetil asuva üürikorteri sissepääsu juurest. Esilihatüki kohal olev kiri seinal, mis sai tuntuks Goulston Street'i graffito nime all, näis viitavat juudile või juutidele, kuid oli ebaselge, kas graffito oli kirjutatud mõrvari poolt, kui ta esilihatüki maha lasi, või oli see lihtsalt juhuslik. politseiülem Charles Warren kartis, et graffito võib tekitada antisemiitlikke rahutusi, ja käskis selle enne hommikut ära pühkida. Postkaart "Saucy Jacky" oli postitatud 1. oktoobril 1888 ja see saabus samal päeval Central News Agency'le. Käekiri oli sarnane "Lugupeetud ülemuse" kirjaga. Selles mainitakse, et kaks ohvrit tapeti väga lähedal üksteisele: "seekord kahekordne sündmus", mis arvati viitavat Stride'i ja Eddowesi mõrvale. On väidetud, et kiri postitati enne mõrvade avalikustamist, mistõttu on ebatõenäoline, et kurjategija oleks kuriteost niivõrd teadlik olnud, kuid see postitati rohkem kui 24 tundi pärast mõrvade toimumist, kaua pärast seda, kui üksikasjad olid ajakirjanikele ja piirkonna elanikele teada.
Kuritegude lõpp
Mary Jane Kellyt nähti koos "juudi välimusega" mehega. Kelly ja mees suundusid oma tuppa aadressil Miller's Court 13. Elizabeth Prater, kes äratati oma kassipoegade üle kaela kõndimisega, ja Sarah Lewis teatasid mõlemad, et kuulsid umbes kell 4:00 hommikul nõrka hüüdu "Mõrv!", kuid ei reageerinud, sest teatasid, et selliste hüüete kuulmine oli East Endis tavaline. Ta väitis, et ei ole maganud ja et kuulis kogu öö jooksul inimesi õue sisenemas ja sealt väljumas. Ta arvas, et kuulis kedagi elukohast väljumas umbes kell 5.45. Kelly jubedalt sandistatud laip avastati järgmisel hommikul, reedel, 9. novembril 1888 kell 10.45 voodis lebades. Kurgu oli läbi lõigatud kuni selgroo ulatuses ja kõht oli praktiliselt elunditest tühjendatud. Süda puudus.
Pärast Mary Jane Kelly mõrva lõpetati järsku Ripperi mõrvad. Ülestõmbaja Jacki identiteet on teadmata. Kuigi paljudel ajaloolastel on erinevaid arvamusi ja teooriaid selle kohta, kes oli Jack Ripper, ei saa ilmselt kunagi teada, kes ta oli.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Jack Ripper?
V: Jack the Ripper oli tundmatu sarimõrvar, kes tegutses 1888. aasta suvel ja sügisel Inglismaal Londonis Whitechapeli linnaosas.
K: Kus tegutses Jack the Ripper?
V: Jack the Ripper tegutses Inglismaal Londonis Whitechapeli linnaosas, mis oli tuntud oma ülerahvastatuse ja prostitutsiooni poolest.
K: Kes olid Jack the Ripperi peamised ohvrid?
V: Jack the Ripperi peamised ohvrid olid viis prostituuti: Mary Ann Nichols, Annie Chapman, Elizabeth Stride, Catherine Eddowes ja Mary Jane Kelly.
K: Millal mõrvad toime pandi?
V: Mõrvad pandi toime 1888. aasta suvel ja sügisel.
Küsimus: Milline tähendus oli Londoni ajalehtedele ja politseile laekunud pilkavates kirjades?
V: Need pilkavad kirjad olid allkirjastatud "Jack the Ripper" ja näitasid, et mõrvar soovis tähelepanu ja kuulsust.
K: Kas Jack the Ripperi hirmuvalitsuse ajal teatati ka teistest mõrvadest?
V: Jah, samal ajal teatati ka teistest mõrvadest, kuid neid ei peetud Jack the Ripperi poolt toime pandud mõrvadeks.
K: Mida tegi Jack the Ripper oma ohvritega enne nende tapmist?
V: On teada, et Jack the Ripper tegeles oma ohvritega enne nende tapmist seksiga.