Islami kuldajastu: renessanss teaduse, kunsti ja kaubanduse ajastul
Avasta Islami kuldajastu — renessanss teaduse, kunsti ja kaubanduse arengus: leiutised, kultuuriline mõju ja innovatsioonid, mis kujundasid maailma.
Islami kuldajastu, mida mõnikord nimetatakse ka islami renessansiks, kestis üldjuhul 8. sajandist kuni 13. sajandini, ehkki mõned teadlased lahterdavad selle mõjuvälja ja kõrghetkeid ka hilisematesse sajanditesse (kuni 15.–16. sajandini). Perioodi tingisid poliitiline stabiilsus ja ulatuslikud kaubandusvõrgud, kirjutamis- ja tõlkimisliikumised (näiteks Bagdadi Tarkusemaja), paberi ja raamatute levik ning tugevad haridus- ja religioossed institutsioonid, mis võimaldasid teadmiste kogunemist ja edasikandmist.
Seda perioodi nimetati kuldajastuks, sest islamimaailma insenerid, õpetlased ja kaupmehed tegid sel ajal palju kunsti, põllumajanduse, majanduse, tööstuse, õiguse, kirjanduse, navigatsiooni, filosoofia, teaduse ja tehnoloogia heaks. Nad tuginesid varasematele traditsioonidele ning lisasid oma leiutisi ja uuendusi. Howard R. Turner kirjutab: "Moslemite kunstnikud ja teadlased, vürstid ja töömehed lõid koos ainulaadse kultuuri, mis on otseselt ja kaudselt mõjutanud ühiskondi kõigil kontinentidel."
Peamised saavutused
- Matemaatika: algebra sünniloos mängis võtmerolli muuhulgas al-Khwarizmi töö; islami teadlased arendasid numbriarvutust, trigonomeetriat ja algoritmilist mõtlemist.
- Meditsiin: keskused nagu Bagdad ja Kairo rajasid haiglaid (bimaristanid), kus koondati nii ravi- kui ka õppetööd; meditsiinilised entsüklopeediad ja kirurgiatehnikad levisid laialdaselt.
- Optika ja füüsika: Ibn al-Haytham (Alhazen) pani aluse kaasaegsele optikale ja eksperimentaalsele meetodile.
- Astronoomia ja geograafia: ehitati observatooriume, korrigeeriti kalenderarvutusi ning koostati täpsemaid kaarte ja tähekomplekte.
- Tehnoloogia ja tööstus: parendati metallurgia-, keraamika- ja tekstiilitootmist ning levitati uusi põllumajandustehnikaid ja taimi.
- Kunst ja arhitektuur: kujunesid iseloomulikud ornamentika-, kaligraafia- ja arhitektuurivormid (mosaiigid, kaarstruktuurid, ribvõlvid), mis mõjutasid laiemalt arhitektuurilist kuvandit.
- Haridus ja tõlkimine: filosoofiliste ja teaduslike tekstide tõlked ladina ja teistesse keeltesse aitasid säilitada ja levitada antiikseid teadmisi ning rikastasid Euroopa intellektuaalset pärandit.
Olulised keskused ja isikud
Peamisteks kultuuri- ja õppekeskusteks olid Bagdad (Abbasiidide kalifaadi ajaliku tippharu), Cordoba ja Granada Hispaanias, Kairo ja Fustat Egiptuses ning Samarkand ja Buhhara Kesk-Aasias. Samuti tekkisid tähtsad õppeasutused nagu Fezis asuv Al-Qarawiyyin (9. sajand) ja Kairo Al-Azhar (10. sajand), mida tihti peetakse maailma vanimateks pidevalt tegutsevate õppekohtade hulka kuuluvateks institutsioonideks.
Silmapaistvad mõtlejad ja teadlased olid muu hulgas al-Khwarizmi (matemaatika), Ibn Sina (Avicenna, meditsiin ja filosoofia), al-Razi (meditsiin), Ibn al-Haytham (optika), al-Farabi ja Ibn Rushd (Averroes, filosoofia), al-Idrisi (geograafia) ning paljud teised, kelle teosed levisid nii islami- kui ka Euroopa kultuuriruumis.
Mõju Euroopale ja pärand
Islami maailmast pärinenud teadmised jõudsid Euroopasse mitme kanali kaudu: Hispaania ja Sitsiilia kaudu, ristiretkede kontaktide kaudu ning läbi tõlkelinnakute (nt Toledo). Ladina keelde tõlgitud teadustekstid ning arendused numeratsioonisüsteemides ja algebra aladel aitasid ette valmistada Euroopa teaduslikku ja tehnilist arengut, mis omakorda mõjutas hilisemat renessanssi ja teadusrevolutsiooni.
Kokkuvõtlikult oli Islami kuldajastu ajastu, mil teadmiste kogumine, süsteemne uurimine ja kultuuridevaheline vahetus tõstsid esile uued teadmised ja tehnoloogiad, mille mõju on tunda nii teaduses, kunstis kui igapäevaelus tänapäevani.
Küsimused ja vastused
K: Mis on islami kuldajastu?
V: Islami kuldajastu oli periood, mis kestis 8. sajandist pKr kuni 13. sajandini ja mida mõnikord nimetatakse islami renessansiks.
K: Millal algas islami kuldajastu?
V: Seda peetakse algavaks Harun al-Rashidi valitsemisega.
Küsimus: Kas 15. ja 16. sajand tuleks islami kuldajastu hulka arvata?
V: Mõned teadlased arvavad, et selle perioodi hulka tuleks lugeda ka 15. ja 16. sajand.
K: Miks nimetati seda perioodi kuldajastuks?
V: Seda perioodi nimetati kuldajastuks, sest islamimaailma insenerid, õpetlased ja kaupmehed tegid sel ajal palju kunsti, põllumajanduse, majanduse, tööstuse, õiguse, kirjanduse, merenduse, filosoofia, teaduse ja tehnoloogia heaks.
K: Mida tegid islami kuldajal moslemite kunstnikud ja teadlased?
V: Moslemite kunstnikud ja teadlased, vürstid ja töömehed lõid koos ainulaadse kultuuri, mis on otseselt ja kaudselt mõjutanud ühiskondi kõigil kontinentidel.
K: Mida tegid islamimaailma insenerid, teadlased ja kaupmehed islami kuldajal?
V: Islamimaailma insenerid, õpetlased ja kaupmehed tegid sel ajal palju kunsti, põllumajanduse, majanduse, tööstuse, õiguse, kirjanduse, merenduse, filosoofia, teaduse ja tehnoloogia heaks.
K: Mida tegid islamimaailma õpetlased islami kuldajal?
V: Islamimaailma õpetlased tuginesid islami kuldajal varasematele traditsioonidele ning lisasid oma leiutisi ja uuendusi.
Otsige