Braganza Maja (portugali keeles Casa de Bragança; portugali keele hääldus: [bɾɐˈɣɐ̃sɐ]), ametlikult kõige erksam Braganza Maja (portugali keeles Sereníssima Casa de Bragança), on Portugali päritolu tähtis keiserlik, kuninglik ja aadlimaja (dünastia). See on Aviz'i suguvõsa haru. 1640. aastast kuni 1910. aastani valitses see maja Portugali ja Algarvide monarhidena, olles Portugali aadli võimsad hertsogid. Nad olid ka Brasiilia monarhid aastatel 1815-1889. Portugali troonipärijale anti tavaliselt tiitel "Braganza hertsog".
Algus ja tõus
Braganza Maja tekkis kui võimas duuklikoda 15. sajandil ja kujunes Aviz'ide haruks. Alates 15. sajandist omasid Braganza hertsogid ulatuslikke maavaldusi, poliitilist mõju ja sõjalist tähendust Portugali kuningriigis. 1640. aasta Portugalist iseseisvumise ja Hispaania Habsburgide võimu lõpu järel tõusis Braganza haru esile: 1640. aastal krooniti João (Johann) Bragança kuningaks João IV-ks, mis tähistas Braganza maja tõusmist Portugali valitsevaks dünastiaks.
Braganza valitsemine Portugalis
Braganza dünastia valitses Portugalit mitme põlvkonna jooksul. Nende ajajärk tõi kaasa nii poliitilisi reforme kui ka keerulisi suhteid teiste Euroopa võimudega. 18. ja 19. sajandil mõjutasid Braganza valitsejate otsuseid tugevalt imperiaalsed huvid Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas ning majanduslikud väljakutsed. 19. sajandil jagunes Braganza maja poliitiliselt liberaalide ja konservatiivide ehk niinimetatud miguelistide-laine ümber, mis viis ka kodusõjaliste pingeteni ja trooni pärimise vaidlusteni.
Braganzad Brasiilias
Braganza maja mängis keskset rolli ka Brasiilia ajaloos. 1815. aastal tõusis Brasiilia osaks Ühendkuningriigist Portugali, ja 1822. aastal kuulutas Dom Pedro (sündinud Braganza dünastiast), kes oli Portugali kuninga pojapoeg, Brasiilia iseseisvuse ning sai Brasiilia esimese keisrina tuntuks kui Pedro I. Tema järeltulijad kuulusid samuti Braganza suguvõssa ja valitsesid Brasiilia keisririiki kuni 1889. aastani, mil toimus Brasiilia monarhia kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine.
Konfliktid, troonivaidlused ja monarhia langus
19. sajandil oli Portugalis mitu pöördelist sündmust: Napoleoni sõjad, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse, liberaalse ja absolutistliku poliitika vastasseis ning lõpuks monarhia populaarsuse kahanemine. 1910. aasta Vabariigi väljakuulutamine Portugalis tõi kaasa Braganza maja troonikaotuse. Brasiilias kukutati monarhia 1889. aastal, mille järel Braganza keisriline haru pidi lahkuma võimult.
Pärand ja tänapäev
Braganza dünastia pärand on lai: nad olid olulised poliitilised tegelased, suursaadikud, patronid kunstile ning mõjutasid Katoliku kiriku ja koloniaalpoliitika suhet. Mitmed paleed, kirikud ja aarded Portugalis ja Brasiilias on seotud Braganza perekonnaga, näiteks Vila Viçosa duukide (Ducal Palace of Vila Viçosa) residentsid ning perekonna pühakoda ja haudad.
Tänapäeval on Braganza nimesid ja tiitleid veelgi mälestusena olemas ning on olemas ka monarhiapoolseid pretendentide järeltulijaid, kes esitavad end kultuurilise ja ajaloolise pärandi kandjatena.
Kokkuvõte
Braganza Maja oli ja on üks Portugali ja Brasiilia ajaloos tähtsamaid dünastiaid: algselt duuklikoda, hiljem Portugali ja Brasiilia troonide valitsejad. Nende valitsusperioodid kujundasid olulisel määral Lusofooni maailmapildi, geopoliitikat ja kultuuripärandit ning nende mõju on tuntav nii arhitektuuris, kunstis kui ka ajaloo ja rahvusliku mälu kujunemises.