Braganza Maja (Casa de Bragança) – Portugali ja Brasiilia dünastia
Braganza Maja (portugali keeles Casa de Bragança; portugali keele hääldus: [bɾɐˈɣɐ̃sɐ]), ametlikult kõige erksam Braganza Maja (portugali keeles Sereníssima Casa de Bragança), on Portugali päritolu tähtis keiserlik, kuninglik ja aadlimaja (dünastia). See on Aviz'i suguvõsa haru. 1640. aastast kuni 1910. aastani valitses see maja Portugali ja Algarvide monarhidena, olles Portugali aadli võimsad hertsogid. Nad olid ka Brasiilia monarhid aastatel 1815-1889. Portugali troonipärijale anti tavaliselt tiitel "Braganza hertsog".
Algus ja tõus
Braganza Maja tekkis kui võimas duuklikoda 15. sajandil ja kujunes Aviz'ide haruks. Alates 15. sajandist omasid Braganza hertsogid ulatuslikke maavaldusi, poliitilist mõju ja sõjalist tähendust Portugali kuningriigis. 1640. aasta Portugalist iseseisvumise ja Hispaania Habsburgide võimu lõpu järel tõusis Braganza haru esile: 1640. aastal krooniti João (Johann) Bragança kuningaks João IV-ks, mis tähistas Braganza maja tõusmist Portugali valitsevaks dünastiaks.
Braganza valitsemine Portugalis
Braganza dünastia valitses Portugalit mitme põlvkonna jooksul. Nende ajajärk tõi kaasa nii poliitilisi reforme kui ka keerulisi suhteid teiste Euroopa võimudega. 18. ja 19. sajandil mõjutasid Braganza valitsejate otsuseid tugevalt imperiaalsed huvid Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas ning majanduslikud väljakutsed. 19. sajandil jagunes Braganza maja poliitiliselt liberaalide ja konservatiivide ehk niinimetatud miguelistide-laine ümber, mis viis ka kodusõjaliste pingeteni ja trooni pärimise vaidlusteni.
Braganzad Brasiilias
Braganza maja mängis keskset rolli ka Brasiilia ajaloos. 1815. aastal tõusis Brasiilia osaks Ühendkuningriigist Portugali, ja 1822. aastal kuulutas Dom Pedro (sündinud Braganza dünastiast), kes oli Portugali kuninga pojapoeg, Brasiilia iseseisvuse ning sai Brasiilia esimese keisrina tuntuks kui Pedro I. Tema järeltulijad kuulusid samuti Braganza suguvõssa ja valitsesid Brasiilia keisririiki kuni 1889. aastani, mil toimus Brasiilia monarhia kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine.
Konfliktid, troonivaidlused ja monarhia langus
19. sajandil oli Portugalis mitu pöördelist sündmust: Napoleoni sõjad, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse, liberaalse ja absolutistliku poliitika vastasseis ning lõpuks monarhia populaarsuse kahanemine. 1910. aasta Vabariigi väljakuulutamine Portugalis tõi kaasa Braganza maja troonikaotuse. Brasiilias kukutati monarhia 1889. aastal, mille järel Braganza keisriline haru pidi lahkuma võimult.
Pärand ja tänapäev
Braganza dünastia pärand on lai: nad olid olulised poliitilised tegelased, suursaadikud, patronid kunstile ning mõjutasid Katoliku kiriku ja koloniaalpoliitika suhet. Mitmed paleed, kirikud ja aarded Portugalis ja Brasiilias on seotud Braganza perekonnaga, näiteks Vila Viçosa duukide (Ducal Palace of Vila Viçosa) residentsid ning perekonna pühakoda ja haudad.
Tänapäeval on Braganza nimesid ja tiitleid veelgi mälestusena olemas ning on olemas ka monarhiapoolseid pretendentide järeltulijaid, kes esitavad end kultuurilise ja ajaloolise pärandi kandjatena.
Kokkuvõte
Braganza Maja oli ja on üks Portugali ja Brasiilia ajaloos tähtsamaid dünastiaid: algselt duuklikoda, hiljem Portugali ja Brasiilia troonide valitsejad. Nende valitsusperioodid kujundasid olulisel määral Lusofooni maailmapildi, geopoliitikat ja kultuuripärandit ning nende mõju on tuntav nii arhitektuuris, kunstis kui ka ajaloo ja rahvusliku mälu kujunemises.
Ajalugu
Braganza Maja asutati 1442. aastal. Sel ajal sai Afonso, 8. Barcelose krahv, Braganza hertsogiks. Alfonso (Alfonso I) oli Portugali kuninga João I ebaseaduslik poeg, kes kuulus Aviz'i majja. Tema vennapoeg, Portugali kuningas Afonso V, tegi temast hertsogi. Feodaalhertsogid kogusid kiiresti varandust, tiitleid ja võimu. 1600. aastate keskpaigaks oli see suguvõsa kõige võimsam kogu Portugalis. See oli ka üks Pürenee suurimaid maju.
Braganza majast sai Brasiilia valitsevaks majaks, kui 1815. aastal loodi Portugali, Brasiilia ja Algarvide Ühendatud Kuningriik. Ühendatud Kuningriik kestis kuni 1822. aastani, mil Brasiilia impeerium sai Portugalist iseseisvaks. Uut Brasiilia riiki juhtis Portugali troonipärija prints Pedro Braganza, kes valitses Brasiilia keisrina Pedro I ja Portugali kuningana Pedro IV. Kuni 1835. aastani olid Portugali Braganzad endiselt Brasiilia trooni troonipärijad. Maja tagandati (kõrvaldati) Brasiilia troonilt 1889. aastal, kui Brasiilia kuulutati vabariigiks.
Maja oli Brasiilia troonile pretendeeriv maja kuni 1921. aastani. Siis suri Brasiilia keiserliku printsess Isabel, Brasiilia keisri Pedro II tütar. Tema troonitaotlus läks üle tema pojale, Orléans'i ja Braganza prints Pedro Henrique'ile. Seega sai Orléans-Braganza majast Brasiilia endise monarhia pretendendikoda. Pedro Henrique suri 1981. aastal. Praegune pretendent on tema vanim poeg, prints Luiz.
Portugalis mõrvati 1908. aastal Portugali kuningas Carlos I. Rünnakus hukkus ka tema vanim poeg. Tema noorem poeg Manuel II sai kuningaks. Kui 1910. aastal asutati Portugali Vabariik, läksid kuningas Manuel II ja ülejäänud Braganzad eksiili.
Kuulsad liikmed
- Maria I Portugali esimene naissoost monarh, kes on tuntud oma arvatava hullumeelsuse ja Brasiilia kolooniaks muutmise poolest.
- Hispaania Mariana Victoria. Abiellus Portugali kuninga ja kuninganna Maria I emaga.
- Pedro II Brasiilia. Brasiilia keiser.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Braganza Maja?
V: Braganza Maja on Portugali päritolu tähtis keisri-, kuninga- ja aadlimaja (dünastia).
K: Mis on Braganza koja ametlik nimi?
V: Braganza koja ametlik nimi on Braganza kõrgeima koja (portugali keeles: Sereníssima Casa de Bragança).
K: Mis on Braganza koja päritolu?
V: Braganza Maja on Avizi Maja haru.
K: Milline oli Braganza koja roll Portugalis?
V: Braganza suguvõsa muutus Portugali aadli võimsatest hertsogitest Portugali ja Algarvide monarhiks aastatel 1640-1910.
K: Millises riigis veel valitses Braganza suguvõsa monarhidena?
V: Braganza suguvõsa valitses ka Brasiilia monarhidena aastatel 1815-1889.
Küsimus: Millist tiitlit anti tavaliselt Portugali troonipärijale?
V: Portugali troonipärijale anti tavaliselt tiitel "Braganza hertsog".
Küsimus: Kui kaua valitses Braganza suguvõsa monarhina Portugalis?
V: Braganza suguvõsa valitses monarhidena Portugalis ja Algarvides 1640. aastast kuni 1910. aastani.
