Humberi jõgi — Põhja-Inglismaa suur sügava vee suudmeala ja Humberi sild
Humberi jõgi on suur süvavee suudmeala Põhja-Inglismaa idarannikul. See moodustub Ouse'i jõe ja Trent'i jõe ühinemisel. Siit kuni Põhjamereni (umbes 40 miili) moodustab ta osa piirist East Riding of Yorkshire'i provintsi põhjaküljel ja Lincolnshire'i lõunaküljel. Humberi ainus kaasaegne ülekäik on Humberi sild. Omal ajal oli see maailma pikim üheprofiililine rippsild. Praegu on see viiendal kohal. Enne silla ehitamist 1981. aastal kasutati selle miilipikkuse vahemaa ületamiseks aerulaevu.
Humber on tidaline suudmeala — see tähendab, et tema veetaset ja voolusuunda mõjutavad tugevasti loode ja muud ookeanilised jõud. Suudmeala koosneb laia veevälja ja ulatuslike mudaflata ning soode ribast, mis on olulised rändlindudele ja muudele mere- ning rannikuelustiku liikidele. Humberi laht ja selle lisajõed on muudetud laevaliikluseks sobivaks läbi kanalite ja süvendamise, mistõttu on see tähtis meresadamate ala: põhjakaldal asub tuntud linn Kingston upon Hull (tavaliselt lühendatult Hull), lõunakaldal on suuremad tööstus- ja kaubasadamad nagu Grimsby ja Immingham. Siseriiklikuks sadamaks ja veetranspordi sõlmeks on Goole, mis on ühenduses Ouse'i kaudu.
Humberi ökoloogiline tähtsus on kõrge: suudmeala kuulub mitmete rahvusvaheliste kaitseprogrammide alla, seal leidub Ramsari märgistuse väärilisi märgalasid ning piirkond on tunnustatud kui tähtis peatuspaik ränd- ja veealistele lindudele. Samal ajal on Humber majanduslikult oluline tänu sadamate, tööstuse ja energiasektori tegevusele (nafta- ja gaasitööstus, võrgustikud ja kaubandus). Selle tõttu on suudmeala ümber palju rajatisi, mis aitavad reguleerida voolu, kaitsta kallast ning võimaldada turvalist laevaliiklust.
Humberi sild (Humber Bridge) avati 1981. aastal ja see tõi seniste laeva- ja aerulaevasidumise asemel püsiva teelise ühenduse põhja- ja lõunakalda vahel. Enne silla valmimist korraldati regulaarseid parvlaeva- ja aerulaevu (hovercraft) liine, mis olid olulised nii inimestele kui kaupadele. Tänapäeval on ülejäänud liiklus, läbisõit ja meretransport reguleeritud ning sadamad on säilitanud oma rolli regiooni majanduses. Humberi piirkond seisab silmitsi ka väljakutsetega, nagu kliimamuutuse põhjustatud merepinna tõus ja vajadus tugevdada kaitserajatisi üleujutuste vastu.


Humberi jõe suudmeala ja Humberi sild
Ajalugu
Keskajal takistasid Humberi tõusu ja mõõna sõjavägedel seda ületada. Sel ajal arvati, et see on ookeani haru. Anglosaksi ajal oli Humber peamine piir, mis eraldas Northumbriat lõunapoolsetest kuningriikidest. Nimi Northumbria tuleneb vanainglise Northanhymbre sõnast, mis tähendab "Humberist põhja pool asuv rahvas". Viikingid kasutasid Humberit ja selle kahte lisajõge, Ouse'i ja Trenti, oma madalat süvendit omavate pikilaevadega kogu Kirde-Inglismaa rüüsteretkedeks.
Linnused
Fort Paull oli Napoleoni ajastu kindlus, mis ehitati 1542. aastal sealse sadama kaitseks. Paik pärineb aastast 910, mil see oli viikingite rüüstajate vahtimispunktiks. Praegune kindlus on kavandatud viisnurga kujulisena ja ehitati aastatel 1861-1864. Esimese maailmasõja alguses see desarmeeriti ja asendati kahe lähedal asuva kindlusega. Üks asus Sunk Islandil, teine Stallingborough's. Aastal 1960 suleti kindlus lõplikult. Kuid 1964. aastal võttis grupp vabatahtlikke linnuse üle ja tegi sellest muuseumi.

Sissepääs Fort Paulli muuseumile