Piklaevad olid merelaevad, mida valmistati ja kasutati kaubanduses, uurimis- ja rüüsteretkedel. Tavaliselt peetakse neid viikingilaevadeks, kuid neid kasutasid ka varajased inimesed Läänemerel ja Põhjamerel. Just viikingid olid need, kes oskasid konstrueerida kergeid ja kiireid pikilaevu, mis suutsid sõita ka jõgedel. Anglosaksi ajastu alguses saabusid Suurbritanniasse sissetungivad inglaste, sakslaste, friiside ja juutide rühmad pikilaevadega. Sellest ajast alates hakati ka Briti saartel ehitama ja kasutama pikilaevu. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, kasutas William Vallutaja oma armee Inglismaale transportimiseks suurt laevastikku pikelaevu.

Ajalooline taust

Piklaevad (inglise keeles "longships") kujunesid välja varasel keskajal Põhja- ja Läänemere piirkonnas. Neid kasutati mitmel eesmärgil: sõjapidamiseks ja rüüsteretkedeks, kaubaveoks, rändamiseks ja juhtude-järgseteks uurimisteks. Viikingite ajastul (umbes 8.–11. sajand) muutusid need laevad tehniliselt nii mitmekülgseks ja tõhusaks, et võimaldasid kaugele ulatuvat meresõitu ning ka rannikujõgedesse sissetungi.

Ehitus ja tehnilised tunnused

  • Konstruktsioon: piklaevad olid sageli ehitatud lapstrakeehitusega (plank-over-plank ehk serviti ülekattev laua paigaldus). Plangud kinnitati üksteisele rauanaelte (sõlmede või kinnitusnaelte) ja spantidega, mis andsid kerele nii tugevuse kui paindlikkuse lainetes.
  • Põhivahendid: laevadel oli tavaliselt keskne mast ja suur ruudukujuline või veidi trapetsikujuline puri, mis võimaldas kasutada tuult pikemate vahemaade läbimiseks. Lisaks purjele olid laevad varustatud aerudega, mis andsid kiirust ja manööverduvusvõimet eriti vaikse või vastutuulega.
  • Madalsügavus: lamedapõhjaline või madala süvisega kere võimaldas seilata rannikul ja sõita üles jõgesid, mis oli oluline maapealsete rüüsteretkede ja kiirete maabumiste jaoks.
  • Rool: suunamiseks kasutati tavaliselt parempoolset tindiga aeru ehk "roolipulka" (nt varasematel aegadel suunati rull laeva paremal küljel), enne tänapäevast süsteemi oli roolipulk levinud.
  • Materjalid ja tihedus: peamiseks ehitusmaterjaliks oli tamm või muud tugevad puuliigid; vuukide tihendamiseks kasutati looduslikke materjale (näiteks tarre, villast või samblast tihendust), et vähendada lekkeid.

Tüübid ja kasutus

  • Sõjalaevad (snekkja, drakkar): pikad, kitsad ja kiiresti aerutatavad laevad, millel sageli kaitserelvade (kilbid) väljas olevate kaunistustega proportsioon. Need sobisid rüüsteretkeks ja kiireks rünnakuks rannikul.
  • Kaubalaevad (knarr): tugevamad ja laiemad laevad, mis kandsid suuremaid lasti. Knarrid olid purjelaevad, mis võimaldasid kaupmelist meresõitu üle pikemate vahemaade.
  • Mitmekülgsed laevad: paljud piklaevad kujunesid kompromissideks, mis võimaldasid nii kaugsõitu kui ka vajadusel rünnakuid ja jõgelemist.

Tuntud leiud ja arheoloogia

Arheoloogilised leiud on andnud väärtuslikku infot pikilaevade ehituse ja kasutamise kohta. Silmapaistvad leiud on:

  • Oseberg-laev (Norra) – elegantselt kaunistatud laev, leitud suure haua sees ja dateeritud 9. sajandisse; praegu eksponeeritud Oslosse suunatud muuseumis.
  • Gokstad-laev (Norra) – tugev sõjalaev, mis annab hea pildi viikingilaeva konstruktsiooni kohta (umbes 9.–10. sajand).
  • Skuldelev-laevad (Taani, Roskilde Fjord) – mitme erineva otstarbega laeva fragmendid 11. sajandist, mis näitavad nii sõja- kui ka kaubalaevade mitmekesisust ja tehnilist taset.

Need leiud ja nende põhjal valmistatud rekonstruktsioonid (nt kaasaegsed sõidukatsed ja muuseumi‑rekonstruktsioonid) on oluliselt aidanud mõista, kuidas piklaevad tegelikkuses liigutasid inimesi ja kaupu ning kuidas neid manööverdatakse erinevates ilmastikutingimustes.

Kaubandus, sõjandus ja kultuuriline mõju

Piklaevade võime kiiresti sadama alla tulla, inimeste ja sõjatehnika transportida ning seejärel ruttu lahkuda tegi neist tugeva relva viikingite käes. Samas võimaldasid need laevad pidada kauplemisvõrke nii Suurbritannia, Iirimaa, Läänemere kui ka Peterburi ja kaugete idapunktide (nt Kaspia) suunas. Laevandusmustrid aitasid kaasa kultuurivahetusele, geograafilise teadmiste kasvule ja majanduslike sidemete tekkimisele.

Kokkuvõte ja pärand

Piklaevad olid oma ajastu tehnoloogiline tipp — kerge, kiire ja mitmekülgne laevatüüp, mis muutis Põhjamere ja Läänemere piirkonna ajalugu. Nende ehituse põhimõtted ja kasutusviisid mõjutasid hilisemat laevaehitust ning jätsid selge jälje piirkondlikku kultuuripärandisse. Tänapäeval aitavad muuseumid, arheoloogilised uurimused ja rekonstruktsioonid mõista nii viikingite eluolu, meresõiduoskusi kui ka laevade tehnilisi lahendusi.