Piklaevad

Origins

Varaseim avastatud plankudest ehitatud pikalaev pärineb umbes 350 eKr. Laev leiti Hjortspringi soost Lõuna-Taanis. Hjortspringi paat oli valmistatud nööriga kokku õmmeldud plankudest. Plankude vahelised tühimikud olid täidetud vaiguga. Laev oli umbes 18 meetri pikkune ning väga kerge ja paindliku konstruktsiooniga. Sellel oli kahekordne vöör ja ahtriosa, mis nägi välja nagu linnunokk. Laevas oli kohad 20 mehe sõudmiseks ja mõlemas otsas oli roolikaer. Selle konstruktsiooni koopia ehitati ja katsetati. See oli väga merekindel, kiire ja manööverdamisvõimeline. Rahulikes vetes oli selle kiirus keskmiselt 6 sõlme (umbes 7 miili tunnis).

Järgmine konstruktsioon oli klinkerist ehitatud (ka lapstrake). Selle konstruktsiooni puhul hoitakse kattuvaid laudu kokku naeltega. Nimetati Nydami laevaks selle järgi, et see leiti 1863. aastal Lõuna-Jüütimaal Nydami soost. Selle pikkus oli 77 jalga (23,5 meetrit), laius veidi üle 11 jala (3,5 meetrit) ja sügavus umbes 1,2 meetrit (4 jalga). See laev uputati (ja täideti relvadega) ajavahemikus 350-400 pKr. Erinevalt Hjortspringi paadist on plangud kokku hoitud naeltega (otsad on painutatud). Sellel ei olnud masti, nagu hilisematel konstruktsioonidel, vaid sellel olid kohad 30 mehe sõudmiseks. Samuti ei olnud sellel kiil. Selline madal avatud laev võis sõita üle avamere, kuid võis ka uppuda (veega täis saada) ja uppuda. See oli klassikaline põhjamaine konstruktsioon, mis eri vormides võis ulatuda kuni Konstantinoopoli või Newfoundlandini.

Hjortspringi paadi mudel Müncheni Saksa muuseumist.


Klinkerist ehitatud võrreldes karkassiga.

Klassikalised tüübid

Viikingite projekteeritud pikalaevaga võis ületada ookeani või sõuda mööda madalat jõge. Aja jooksul muutus konstruktsioon. Erinevatel eesmärkidel ehitati palju eri tüüpi pikilaevu. Kõige väiksemad laevad olid Faering (neli sõuda) ja Sexaeringer (kuus sõuda), mida kasutati fjordide ümbruses inimeste liikumiseks ja kalapüügiks.

Karvi

Karviks nimetati 12 kuni 32 sõru pikklaevu. Gokstadi laev on kuulus Karvi-tüüpi laev. Gokstadi laev kaevati välja 1880. aastal. Selle mast oli ära lõigatud, kuid muidu oli laev hästi säilinud. See oli 76 jalga (23 meetrit) pikk ja 17,5 meetrit (5,3 meetrit) lai. Gokstadi laeval oli kiil ja see oli valmistatud tammepuust. Selle rool oli umbes 3,3 meetri pikkune; see oli piisavalt suur, et juhtida laeva iga ilmaga. Mast oli umbes 12 meetrit (40 jalga) pikk.

Gokstadi laeva koopia sõitis 1893. aastal üle Atlandi ookeani.

Snekkja

Spetsiaalset tüüpi laeva, millel oli vähemalt 20 sõudepinki, nimetati snekkjaks, mis tähendab "õhuke ja väljaulatuv". See oli sõjalaev, mida teadaolevalt kasutasid nii Rootsi viikingid kui ka wendid. See võis kanda 44 meest ja 2 hobust. Snekkjad olid üks levinumaid sõjalaevatüüpe. Wendide hertsog Ratiboril oli 660 sellist laeva, mida ta kasutas Kongälfi ründamisel 1135. aastal.

Skeid

Skeid (skeið), mis tähendab "see, mis lõikab vett", olid suuremad sõjalaevad. Skeididel oli tavaliselt rohkem kui 30 sõudepinki. Need olid suurimad kunagi avastatud pikilaevad. Neil olid sõudjaid kaitsvad soomused sõudeavade kohal (aerude jaoks mõeldud avad). Inglismaa kuningas Aethelred käskis seda tüüpi laevu valmistada kogu Inglismaal. Igast 310 kandi piirkonnast pidi olema üks selline laev.

Drakkar

Selle ajastu suurimad sõjalaevad olid Drakaar (draakon) tüüpi. Norra kuningal Olaf I-l oli kuulus sellise konstruktsiooniga pikalaev nimega Long Serpent. Norra kuningal Olaf II-l oli pikalaev nimega Visunden (härg). Selle vööris oli nikerdatud härja pea. Flandria kuninganna Matilda lasi oma abikaasale William Vallutajale ehitada Drakkari disainiga laeva. Selle nimi oli Mora ja see ehitati Normandias Barfleuris 1066. aasta suvel. See tüüp suutis tegutseda madalas vees ja seda oli lihtne randuda.

Transpordilaevad

Paljusid seda tüüpi laevu nimetati Knarrideks. Alates 9. sajandist kasutati ülemerekaubanduses suuremaid purjelaevu. Paljud neist olid spetsialiseerunud kaubalaevad. Neile oli iseloomulik, et neil oli väike meeskond, vähe sõude ja nende jõuallikaks olid purjed. Neil oli suur kandevõime mitmesuguse lasti jaoks. Näiteks võib tuua Klåstadi laeva. See ehitati 10. sajandi viimastel aastatel. Laev hukkus Norras Kaupangi lähedal. Selle kandevõime oli umbes 13 tonni ja pikkus 69 jalga (21 meetrit).

Teine kaubalaevade vorm oli hobusetransport, mida William Vallutaja kasutas 1066. aastal. Laevade nimekirjas on toodud, et vallutaja laevastikus oli kokku 776 laeva. Paljud neist olid mõeldud rüütlitele ja sõduritele, kuid teisi kasutati vajalike varude ja hobuste vedamiseks. Varasemad viikingid ei kasutanud hobusetransporti ja kasutasid tavaliselt hobuseid, mida nad leidsid vallutatud kohtadest. Normannid kasutasid aga ratsaväge ja neil oli vaja transportida oma sõjahobuseid ja palfreysid. Kuid normannid kasutasid Sitsiilias hobusetransporti (1060-61) juba varem, mis võib-olla põhinesid sarnase konstruktsiooniga Bütsantsi laevadel. Bütsantslastel olid hobuste lossimiseks mõeldud laevad, mida kutsuti hipagogoideks ja mis võisid minna otse lahingusse. Guy of Amiens täheldas, et William'i sissetungijõudude hulka kuulusid mehed Apuuliast, Calabriast ja Sitsiiliast. Viljandi käsutuses olid hobusetranspordi ehitamisega kursis olevad laevaehitajad. Kui palju ta neid ehitas, ei ole teada, kuid ta kasutas oma laevastikus selliseid laevu.

Gokstadi laeva mudel.


Viikingiaegse snekkja koopia Morągis, Poolas


Drakkari laev Stockholmis.