Vaik on süsivesinik, mida eritavad paljud taimed, eriti okaspuud.

Taimed on välja töötanud mitmeid keerulisi kemikaale, mis kaitsevad neid taimekahjurite eest. Sellest võivad pärineda need vaigud, mida kindlasti ei ole hea süüa.

Inimesed hindavad neid nende keemiliste koostisosade ja kasutusviiside poolest. Neid kasutatakse lakkides, liimides, orgaanilise sünteesi toorainena või suitsutus- ja parfüümitootmises. Kivistunud vaigud on merevaigu allikaks. Mõistet kasutatakse ka sarnaste omadustega sünteetiliste ainete kohta.

Mis on vaigud ja millest need koosnevad?

Vaigud on üldnimetus taimsetele eritistele, mis on enamasti orgaaniliste ühendite kompleks — peamiselt terpeenide ja nende derivaatide segu. Need ühendid annavad vaigule iseloomuliku lõhna ja kleepuva, viskoosse või tahkema oleku. Vaikude keemiline koostis võib oluliselt varieeruda sõltuvalt liigist, kasvutingimustest ja vanusest.

Füüsikalised ja keemilised omadused

  • Paljud vaigud on kleepuvad ja viskoossed; aja jooksul võivad nad kõvastuda või oksüdeeruda.
  • Nad on peamiselt lahustuvad orgaanilistes lahustites (nt alkohol, eeter, terpentiin), kuid praktiliselt lahustumatud vees.
  • Vaikude komponentidena esinevad terpeenid (monoterpeenid, diterpeenid) ja happelised diterpeenhapped (näiteks abiheethape jt), mis määravad tehnilised omadused (nt kolofonium tugevus).
  • Paljud vaigud on kergesti lenduvad ja süttivad (eriti terpentiinõli), seepärast tuleb nendega töötades arvestada tuleohutusega.

Saamine ja töötlemine

Okaspuudest ja mõnest muust puust eraldub vaik loodusliku vigastuse või spetsiaalse lõikamise tagajärjel. Tööstuslikult töödeldakse taimset vaigust sageli eraldades destilleerimise teel terpentiinõli ning jätke, mis tahes kõvem fraction, mida tuntakse kolofoniumi ehk kolofoniumina. Mõnel juhul puhastatakse, hüdrogeenitakse või lõhnastatakse vaigud, vastavalt kasutusalale.

Kasutusalad

Vaike kasutatakse laialdaselt nii traditsioonilistes kui ka tänapäevastes rakendustes:

  • Lakkide ja värvide tootmine: vaigud annavad läiget ja kinnikleepuvust.
  • Liimid ja tihendid: naturaalsed ja töödeldud vaigud parandavad nakkuvust.
  • Puidutööstus ja viimistlus: kolofoniumit ja terpentiini kasutatakse puitviimistluses ning puhastusvahendites.
  • Keemiline tööstus: vaigud on toorainena organilise sünteesi ja derivaatide valmistamisel.
  • Suitsutus ja parfümeerimine: mõned vaigud annavad tõrvatud ja magusaid noote lõhnades ja suitsutamisel.
  • Muusikariistad: kolofoniumit kasutatakse viisihoidjana (nt viiuli vibu) parema hõõrdumise tagamiseks keelpillide vibu ja keele vahel.
  • Traditsiooniline ja religioosne kasutus: vaikusid on põletatud viirukina ja kasutatud säilitamiseks, tihendamiseks või vee tõrjumiseks.

Merevaik (kivistunud vaik)

Kivistunud ehk fosiliseerunud vaigud on tuntud kui merevaik. Need on vaigujäägid, mis on aja jooksul muundunud ja kõvastunud, säilitades vahel putukate või taimeosiste sissekapseldusi. Merevaigu tähtsustus:

  • Kasulik ehtekunstis ja dekoratsioonis — mitmekesine värv ja läbipaistvus.
  • Oluline paleontoloogias: inclusion’ite (nt putukate) kaudu saab uurida muistseid ökoloogilisi olusid.
  • Tuntud on Balti merevaik, mis on ammu hinnatud ja kaevandatud Põhja-Euroopa rannikualadelt.

Sünteetilised vaigud ja terminoloogia

Kõnekeeles viidatakse sõnaga "vaik" ka sünteetilistele polümeersetele materjalidele (näiteks epoksü- või polüester- ja fenoolvaigud), mis erinevad keemiliselt looduslikest vaigudest, kuid täidavad sarnaseid funktsioone (liimid, komposiitmaterjalid, kattematerjalid). Oluline on eristada looduslikku taimset vaikudest ja kaasaegseid sünteetilisi vaiku.

Tervis ja ohutus

Vaigud ei ole söögiks. Nagu algtekstis märgitud, sisaldavad paljud vaigud kemikaale, mis võivad olla mürgised või ärritavad — seetõttu ei ole neid tarbida. Mõned vaigud võivad põhjustada kontaktdermatiiti või allergiat; töötamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid ja tagada hea ventilatsioon. Lisaks on paljud orgaanilised vaigud ja nende lahustid plahvatusohtlikud ja kergesti süttivad.

Kokkuvõte

Vaigud on mitmekülgsed taimsel päritolul orgaanilised eritised, millel on nii praktiline kui ka kultuuriline tähendus — alates lakkidest ja liimidest kuni viirukite ja merevaigu ehteni. Mõistet kasutatakse laiemalt ka sünteetiliste ainetega, mis täidavad sarnaseid rolle. Oluline on arvestada nende keemiliste omadustega ja ohutusnõuetega töös ning meeles pidada, et need ei ole toiduks sobivad.